Loe reedel Sirpi!

Sel reedel Sirbis haridusest, kõrgharidusest, doktoriõppest ja dubleerimisest. Sirbi vahel „Diplomaatia” nr 5.

OTT KARULIN: Noore doktori märkmed

Kuigi Isamaa ja Res Publica Liidu on Reformierakond nüüdseks opositsiooni pagendanud, on neist ilmselt üsna pikkadeks aastateks maha jäänud nn tasuta kõrghariduse reform. Iseenesest üllas idee, aga inimesena, kes on saanud tasuta kõrghariduse, pean nentima, et reformitud reeglite järgi mul see praegu ei õnnestuks.

VERONIKA VALK: TTÜ ja TTK arhitektiõpe – kaks tilka vett?

10. aprillil saatis Eesti Arhitektide Liit (EAL) haridus- ja teadusministrile avaliku kirja, kus väljendatakse muret arhitektuurimaastikul tekkinud segaduse pärast, kuivõrd 2012. aastal avati Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) magistritasemel linnaehituse ja hoonete projekteerimise eriala. Kuna õppekava nimetuses pole sees sõna „arhitektuur”, siis ei pruugi kutsekoda lõpetajat arhitektiks tunnistada, kuivõrd VII kutsetasemeks on vaja „ülikoolis või sellega võrreldavas õppeasutuses edukalt läbitud arhitektiõpe” või rakendusarhitekti või muu vähemalt 4-aastase nominaalse õppeajaga arhitektuurialase kõrghariduse õppekava läbimine”.

ARO VELMET: Kõrghariduse pimestav tulevikuvisioon ja massilise veebipõhisuse ohud

Kujutage ette Eesti spordi visiooni aastaks 2032. Kohalikke spordiklubisid enam ei ole. FC Flora ja Tiit Soku korvpallikool on kinni pandud. Ometi on Eestis tippsportlased, kes võidavad olümpiamängudel medaleid ja toovad kuulsust kogu riigile. Nad on juba noorusest peale vaadanud NBA tippkoondistes lindistatud treeninguvideosid ja loginud oma treeningutulemusi tahvelarvuti aplikatsioonidesse. Foorumites võivad nad kohata spordihuvilisi üle kogu maailma, vahetada mõtteid ja jagada treeningunippe. Milline innovatsioon!

REET VARBLANE: Elutähtis kunstiajalugu

Kunstiteaduse õpetamine Tartus ja Tallinnas ei dubleeri teineteist, vaid täiendavad.

Palju on olnud juttu hariduse dubleerimisest, mis meie väiksuse juures võib paista lausa rahva raha raiskamisena. Ka kunstiteadust (-ajalugu, -kriitikat, kureerimist) õpetatakse Tallinnas kunstiakadeemias ja Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis saab kunstiteaduse distsipliine (kunstiajalugu) võtta lisaainena.

Kunstiteaduse õpetamise kohta ütlesid oma arvamuse EKA kunstiteaduse instituudi juhataja, kohe doktorikraadi kaitsev arhitektuuriteadlane Andres Kurg ning Tartu ülikooli kunstiajaloo osakonna juhataja kunstiteaduste doktor Juhan Maiste ning sealne doktorant-õppejõud Kadi Polli.

PEETER HÕRAK, TUUL SEPP: Haridus kui paabulinnu saba

Kõrghariduse eesmärk ei ole ametioskuste genereerimine

Isase paabulinnu saba on arvatavasti üks kergemini hoomatavaid näiteid selle kohta, et evolutsiooni käigus saavad tekkida ka tunnused, millest on ellujäämise seisukohalt rohkem tüli kui abi. Nimetatud saba valmistas ohtrat peamurdmist juba Darwinile, kes on oma 1859. aastal ilmunud „Liikide tekkimises” loodusliku valiku printsiibi põhjal veenvalt ära seletanud selle, kuidas on tekkinud head ja kasulikud tunnused ja omadused, mis aitavad nende omanikel tõhusamalt toimida ja ellu jääda. Juurdlemine pealtnäha otstarbetute, kulukate ja ohtlike tunnuste tekkepõhjuste üle viis Darwini sugulise valiku teooria formuleerimiseni 1871. aastal ilmunud inimese põlvnemisele pühendatud raamatus.

Noor muusik peab maailmavallutamisega alustama kohe

Baltic Studio Lirico laieneb Eestisse

Radikaalsel kunstimuuseumil on vaja originaalprogrammi

Eestlaste lugemisharjumused

ARVUSTAMISEL

Balti filmi- ja meediakooli parimate aastakonkursi auhinnafilmid

Tallinna kammerorkester Olari Eltsiga ja ERSO Neeme Järviga

Enn Kunila ja Margus Punabi kunstikogu näitus

Cannes’i Kuldse Palmioksa laureaat „Adèle’i elu. 1. ja 2. peatükk”

Leili Iheri „Gustav Suitsu jälil” ja Karl Muru „Rännul luuleilmas”

Tantsulavastused „fartist talk” ja „Hoiak”