Algas kandideerimine programmi „Naised teaduses“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Algas kandideerimine mainekasse L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi. Eesti, Läti ja Leedu väljapaistvatele naisteadlastele antakse seitse 6000 euro suurust uurimistoetust. Lisaks nomineeritakse igast Balti riigist üks auhinnasaaja L’Oréali ja UNESCO rahvusvahelisele tõusvate talentide ühiskonkursile (International Rising Talent).

L´Oréal-UNESCO „Naised teaduses“ noorte talentide Baltikumi programmi saab kandideerida kuni 17. märtsini 2022 programmi veebilehel www.forwomeninscience.com.

Eestis antakse konkursipõhiselt välja kaks auhinda: üks uurimistoetus kuni 40-aastasele doktorikraadiga naisteadlasele oma uuringute elluviimiseks ja teine kuni 40-aastasele naisdoktorandile oma doktoritöö aluseks olevate uuringute lõpetamiseks.

Konkureerima oodatakse neid, kelle uuringud kuuluvad arvuti-, info- ja tehnikateaduste, loodus- ja keskkonnateaduste, matemaatika, füüsika ja materjaliteaduste valdkonda. Kuna eelnevatel aastatel on enam kui kolmveerand taotlustest olnud füüsikas, loodus-, keskkonna- ja tehnikateadustes, siis sel aastal innustatakse osalema neid, kelle südameasjaks on matemaatika, arvuti- ja infoteadused.

 Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rõhutas, et me kõik peame hoolt kandma selle eest, et mitte keegi, kes maailma uut teadmist suudab tuua, ei jääks pidama poolele teele. „Peame lahti saama mineviku varjudest, mis on pärssinud andekate naisteadlaste teekonda teaduse säravate tippude juurde ja mis kipuvad eri vormides ikka ja jälle pead tõstma,“ ütles ta.

 Eestis hakati „Naised teaduses“ auhindu-uurimistoetusi välja andma viis aastat tagasi. Aastail 2017–2020 on tunnustuse saanud kuus säravat naisteadlast: dr Els Heinsalu, dr Karin Kogermann, dr Tuul Sepp, dr Kaarin Parts, prof Maarja Grossberg ja dr Lisandra Marina Da Rocha Meneses-Nandha.

Kaija Põhako-Esko_

Kaupo Kikkas

Möödunud aastal pälvisid seitse Baltikumi naisteadlast 6000 euro suuruse uurimistoetuse. Eestist said selle tunnustuse Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalide keemia kaasprofessor Kaija Põhako-Esko ning Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktorant Mari-Ann Lind.

 Dr Põhako-Esko sõnul võimaldas saadud toetus tegeleda enesearenguga valdkondades, mis jäävad väljapoole tema igapäevast teadustööd, nagu näiteks osalemine erinevatel juhtimis- ja ettevõtluskoolitustel. „Omandatud oskused aitavad tuua teadustulemusi praktilistele rakendustele lähemale. Soovin, et minu tööst oleks inimestele kasu ja arendatavad pehmerobootika seadmed jõuaks abivajajateni,“ lisas Kaija Põhako-Esko.

Mari-Ann Lind

Kaupo Kikkas

Mari-Ann Lind sai tänu programmile vajaliku kogemuse, kuidas meedias oma teadustööd laiemale avalikkusele tutvustada. „Olen õppinud oma mugavustsoonist väljuma ning saanud seejuures juurde enesekindlust. Noore alustava teadlasena olen auhinnaraha abil saanud muretumalt keskenduda oma teadustööle,“ lisas ta.

Programmi kutsus Lätis ellu programmi patroon, Läti Vabariigi president 1999–2007 Vaira Vike-Freiberga. Täna toimib see koostöös Läti, Leedu ja Eesti Teaduste Akadeemiate ning UNESCO rahvuslike komisjonidega. Tegu on ainsa programmiga Baltikumis, mis toetab spetsiaalselt naisteadlaste ametialast arengut ja nende jaoks oluliste eesmärkide saavutamist.

Ülemaailmne „Naised teaduses“ programm loodi 1998. aastal. Alates sellest ajast on UNESCO ja L’Oréal panustanud ühiselt selle kaudu teaduse arendamisse, samuti püüdesse naisteadlaste arvu suurendada ning soolist võrdõiguslikkust ka teadusmaailmas edendada. Programmi kaudu naisteadlasi mitte ainult tunnustatakse, vaid aidatakse neil oma eesmärkideni jõuda ning oma saavutusi võimalikult laialt tutvustada.

 

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht