Maria Mölder

Maria Mölder

Maria Mölder on Sirbi muusikatoimetaja.

Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?

Viimasel ajal kummitab mind aina enam mõte: milline oleks meie haridus siis, kui kultuuri- ja haridusministeeriumi ei oleks kunagi teineteisest lahutatud? Ju oli seda omas ajas vaja, aga paraku oleme kaotanud loomingulisuse ja hariduse teatava sidususe. See tuleb uuesti järk-järgult leida ja leiutada.

Kas oleks siis kultuurivaldkonda ja haridust ühendava ministeeriumi puhul võimalik olukord, kus loominguliste õppeainete tundide arvu kahandatakse miinimumini? Kas oleks võimalik, et näiteks muusikat või kunsti hinnatakse hobitegevusena (teatud juhtudel muidugi ka professionaalide kasvulavana), kuid eiratakse selle üldist kasu aju arengule? Kas oleks siis võimalik, et muusika- ja kunstiõpetajate või ka huvijuhtide süsteemne põud pälvib tähelepanu alles siis, kui sellest võib ohtu sattuda laulupidude järjepidevus? Kas oleks siis võimalik olukord, kus riik arutab võimaluse üle, et lasteaias võivad muusikat õpetada muusikahariduseta lasteaiaõpetajad ise? Kas oleks siis võimalik, et oma järeltulijatele otsitakse järjest sagedamini loomingulist keskkonda erakoolidest ja -lasteaedadest, sest munitsipaalasutuste töö kvaliteet ja suund on jäetud ainuisikuliselt direktorite otsustada?

Kas oleks siis võimalik, et nii õpilasi kui ka tudengeid surutakse tobedate reformidega järjest rohkem efektiivsuse raamidesse, ehkki elus hinnatakse aina enam mitmekülgseid teadmisi ja loovat mõtlemist? Kas saaks siis olla võimalik, et kogu humanitaariale surutakse peale loodusteadustele sobivaid töövormeleid?

Need kõik ei ole võib-olla otseselt visioonidokumendi „Kultuur 2030“ teemad, aga puudutavad väga valusalt kultuurivaldkonna arengut ja seal tegutsevate inimeste igapäevaelu. Vastuseid ei saa me kunagi teada, küll aga saab tõhusamaks muuta kultuuriministeeriumi koostööd teiste valdkondadega, eriti haridus- ja teadusministeeriumiga.

Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht