Rahvusvaheline Euroopa klaveriõpetajate ühingu konverents tõi kokku 150 delegaati ning üle 30 ettekandega olid esindatud 20 riiki. Konverentsi korraldas Eesti Klaveriõpetajate Ühingu juhatus eesotsas Lembit Orgsega koostöös EMTA korraldusmeeskonnaga.
Euroopa Klaveriõpetajate Ühing (European Piano Teachers Association, EPTA) on Euroopa EPTA organisatsioone ühendav katusorganisatsioon, mille eesmärk on tuua kokku pianiste ja klaveriõpetajaid kogu maailmast. Carola Grindea asutas EPTA 1978. aastal Londonis ning praeguseks tegutseb organisatsioon peaaegu kõigis Euroopa riikides ja ka väljaspool Euroopat. EPTA konverents toimub igal aastal eri riigis. Eesti klaveriõpetajate ühing on EPTA liige 1990. aastast. Eestis toimus EPTA konverents viimati 2008. aastal, mil ühingu esimees oli Peep Lassmann.
Konverentsil oli ka kolm Eesti Klaveriõpetajate Ühingu liikmete ettekannet. Arbo Valdma tegi ettekande vaikuse ajastamisest. Valdma meenutas ettekandega prof Bruno Lukki ning tema õpetusi, kaastegev oli Lauri Väinmaa humoorikate muusikaliste näidetega Robert Schumanni, Erwin Schulhoffi ja John Cage’i teostest. Prof Arbo Valdma arutles pauside ja tsesuuride mõju ja eesmärkide üle eri stiilides ja väljenduslaadides. Ta jagas ka praktilisi meetodeid, kuidas kanda pauside ajal edasi muusika intensiivsust.
Martti Raide ja Riine Pajusaar tutvustasid kogumikku „Klaveripalad Eesti lastemuusika kullafondist“. Nad kõnelesid traditsioonist, mis kujunes välja juba 1970.-1980. aastatel, kui heliloojatelt telliti konkursi jaoks spetsiaalselt uusi teoseid. Tänu sellele on eesti muusikas palju repertuaari lastele ja noortele ning mõnigi neist teostest on klaverirepertuaaris tänapäevani säilinud. Peamiselt pöörati esitluses tähelepanu laste loomingulisuse õhutamisele uuema muusika mängimise kaudu: see jätab rohkem ruumi kujutlusvõimele, avastamisele ja isiklikule tõlgendusele. Klaveripaladega esinesid säravalt Muba ja VHK õpilased Elsa Henrietta Randrüüt, Joonatan Vavilov, Agatha Kutsok, Sten Eric Hansen ja Ella Marie Mäger.
Sten Lassmann käsitles Heino Elleri loomingus esinevat põhjamaisust analüüsile hästi alluva materjali kaudu, tuues esile eri laadid, intonatsioonid, intervallid ja akordika esinemise. Muidugi esitas ta ka Elleri klaveriloomingut.
Penelope Roskelli (Ühendkuningriik) sisutiheda ettekande keskmes oli mõte, et tempo ja rütm ei ole ainult matemaatilised mõisted, vaid neid tuleb tajuda kehaliselt ja muusikaliselt. Õpilaste rütmitaju saab arendada liikumise, tantsu, žestide ja juhatamise abil.
Isabel Gabbe (Austria) kõneles õppimisest mängu kaudu, rõhutades mängulise keskkonna mõju enesekindlusele ja katsetusjulgusele. Ta tutvustas Mozarteumi Salzburgi ülikooli Innsbrucki muusikahariduse osakonnaga koostöös välja töötatud projekti MozTrickBox, mis sisaldab muusikaõpinguid toetavaid mänge.
Grace Ho (USA) jagas oma uurimust noodistlugemise seosest silma-käe koordinatsiooniga. Ta andis ülevaate senistest teaduslikest katsetest ning tõi nende põhjal välja noodistlugemist toetavaid strateegiaid.
Mitmel ettekandel tutvustati pedagoogilist repertuaari. Eleonora Evangelia Apostolidi (Kreeka) esitles Yannis Constantinidese tsüklit „Kaheksa Kreeka saarte tantsu“. Palad tutvustavad noortele kreeka traditsioonilist muusikat lääne muusika kaudu, ühendades keerulised asümmeetrilised taktimõõdud vabade ja kaunistatud meloodiatega. Ester Vela López (Hispaania) tutvustas Maria Rosa Ribas Monné kogumikku „Kaksteist pala. Etüüdid klaverile“, mis sisaldab eri tehnilisi võtteid arendavaid kompaktseid etüüde impressionistlike mõjutustega romantilises või atonaalses helikeeles.
Tutu Aydınoğlu (Türgi) demonstreeris žestide tähtsust muusikalises ajastamises Tofig Guliyevi variatsioonide näitel. Nancy Litten (Ühendkuningriik) pakkus praktilisi ideid olukorraks, kui õpilane pole tunniks harjutanud, alates harmoonia analüüsist ja mõttelisest orkestreerimisest kuni tehnika harjutamiseni ning noodistlugemise arendamiseni. Lõpuks tutvustas ta põgusalt sel teemal ka enda loodud õppematerjale. Rūdolfs Vanks (Läti) andis loogiliselt ja struktureeritult ülevaate Läti klaverimuusika arengust, mida ilmestasid kuulamisnäited. Ettekanne oli täis üllatusi ja väärtuslikku infot lõunanaabrite muusika kohta.
Konverentsil anti ka kontsertloenguid. Erilist muljet avaldas Itaaliast pärit kuulsa pianisti Marcella Crudeli ja tema õpilase Maria Grazia Sorrentino tõlgendus Johannes Brahmsi „Ungari tantsudest“. Nende mängus oli loomulik tempo- ja rütmikäsitlus, mis hämmastas kujundi selguse ja filigraanse täpsusega, mõjumata kordagi raskepäraselt. Samuti pakkus suure elamuse Soome külaline Eveliina Sumelius-Lindblom kontsertloenguga Erkki Melartini teostest. Tegu on sugestiivse ja köitva pianistiga, kellel on väga selge kõla, fantaasiarikas värvimeel ja loomulik ajakäsitlus, suurepärane häältejuhtimine ja korrastatud faktuur.
Huvitavaid kontsertettekandeid nelja käe repertuaariga oli veel: Susan Bettaney ja Nadia Lassersoni (Ühendkuningriik) kavas kõlasid inglise heliloojate teosed vaheldumisi Robert Schumanni kaanonitega, Tami Kanazawa ja Yuval Admony (Iisrael) esitasid osi Gustav Holsti „Planeetidest“. Meeleolukas kuulamine oli Monica Tomescu-Rohde (Norra) ja Shannon Wettsteini (USA) esinemine Edward Griegi ja Agathe Backer Grøndahli teostega koos loodusvideote ja vahetekstidega näidendist „Peer Gynt“. Müstiliselt mõjus Griegi Klaveriduo (Elles van der Heiden ja Siebert Nix, Holland) esinemine Urmas Sisaski „Linnutee galaktikaga“ koos taustale projekteeritud kosmosepiltidega.
Vabaimprovisatsiooni tutvustasid Raphaël Sudan (Šveits) ja Robijn Tilanus (Holland), minimalistliku muusika interpretatsiooni käsitlesid Carlotta Masci (Itaalia) ning klaveriduo Kristina Socanski Celik ja Sonja Marković (Norra). Alberto Urrozi (Hispaania) ja Hande Dalkılıç (Türgi) esitasid nii Eesti kui ka oma kodumaa muusikat.
Nicola Cantan (Iirimaa) ja Hester Lenaerts (Belgia) arutlesid klaveritunnis suhtlemise, tagasisidestamise ja eri andekuse või raskustega õpilaste toetamise teemadel. Sisemise rahu leidmist ning parema pillitunnetuse ja kõla saavutamist käsitlesid Petra Charlotte Bleser ja Martin Pohl-Hesse (Saksamaa), Damjana Zupan (Sloveenia) kõneles aga Grindea tehnikast. Balder Neergaard (Taani) tutvustas veebipõhist kogukondlikku programmi The Practice Collective, mis ühendab klaveriõpetajaid üle maailma ühise eesmärgiga leida kiire elutempo kõrval aega klaveri harjutamiseks.
Konverentsi korraldus oli äärmiselt õnnestunud. Täpse ja loogilise ajakava kõrval olid läbi mõeldud ka üksikasjad alates ettekandevälisest programmist ja ekskursioonidest kuni toitlustuseni. Programmi kuulusid ka külaskäigud Mubasse ja Arvo Pärdi keskusse, mis mõlemad pakuvad kaunist ja inspireerivat keskkonda muusikaeluga tutvumiseks. Esile tuleb tuua ka EMTA suure saali väärikust: on põhjust uhkust tunda, et Eestis on võimalik võõrustada rahvusvahelisi üritusi sellises kaunis ja esinduslikus ruumis. Konverentsil sai kuulata ka eesti silmapaistvaid pianiste: esinesid Havrõl Sõdorõk, Tähe-Lee Liiv ja Mihkel Poll.
Üritusel ringi liikudes võis märgata, kuidas osalejate vahel ilmnes ootamatuid sidemeid: nii mõnedki olid kunagi koos kõrgharidust omandanud või seotud teiste osalejatega koostöö ja muude kollegiaalsete tegemiste kaudu. Konverentsi eesmärk on koondada klaveriõpetajaid ja pianiste, et jagada rõõme ja muresid ning otsida ühiselt inspiratsiooni enesearenduseks, avastamiseks ja klaverimuusika edasiandmiseks.
