Sel aastal on ilmunud kaks autoriplaati: „Nature Morte“ Galina Grigorjeva kooriloominguga1 ning „Mirror“ Tõnu Kõrvitsa loominguga. Peale ilmumisaja ja asjaolu, et tegemist on ühe autori loomingut kajastavate plaatidega, on Galina Grigorjeva „Nature Morte’l“ ja Tõnu Kõrvitsa „Mirror’il“ veel nii mõndagi ühist. Mõlema autori looming seostub mingi üldise traditsiooniga: teosed neil plaatidel on selge vormistruktuuriga, domineerivad klassikalised väljendusvahendid, muusikalist dramaturgiat kannab meetriliselt suhteliselt selgelt organiseeritud helikõrguslik struktuur. Eelmainitu valgustab ehk nähtust, millest on mõlema helilooja muusika puhul räägitud, nimelt võimet kõnetada kuulajat vahetult, s.o eelkõige intuitiivsel tasandil. Selleks, et mitte tekitada muljet, nagu oleks Grigorjeva („Nature Morte“) Kõrvits(a) („Mirror“) või vastupidi, … Jätka Grigorjeva ja Kõrvits kõnetavad kuulajat vahetult lugemist