Kaevame edasi



Pildil rõõmsameelne Anton Hansen Tammsaare 1935. aastal kirjandusauhindade kättesaamisel.
Tegu on kaadriga ainsast filmiülesvõttest, mis kirjanikust tehtud.   
Eesti Filmiarhiiv

Miks meenutada üht ammu surnud autorit Euroopa servalt, kui elavaidki on raske Euroopa keskusse müüa? Ei tea, aga kõige lihtsam vastus on muidugi see, et niikaua kui Kesk-Euroopas (ja mujalgi) ikka veel uuritakse Cervantest, Shakespeare’i, Molière’i ja Goethet, peab Kesk-Euroopa teadvusse tooma ka vastavaid kirjanikke mujalt, Euroopa servadelt. Sest kui eelmainitud autorid ikka veel midagi pakuvad, kes siis muu kui Tammsaare ka?! Ta alustas oma Andresega rasket kaevamistööd, millega ta tahtis – täie õigusega – kaevata endale, aga ka oma rahvale teed Euroopa südamesse ja südametesse. Mõned südamed ta vallutas, näiteks minu oma, aga liiga paljud jäid vallutamata. “Tõe ja õiguse” esimesele saksa tõlkele (1938 – 1941) jäi sõda jalgu, teine (uus) tõlge (1970 – 1989 DDRis) ilmus riigis, mis lakkas 1989. aastal olemast, nii et vesi Tammsaare kavandatud ojas veel ei vulise. Euroopa Pearud on esialgu peale jäänud. Ent mõni pisar tilkus ikka läbi. Ja selle oja vesi on osutunud ülimalt maitsvaks! Mida kõike ei ole siit leida: tõde ja valet, õigust ja ebaõigust, tõsielu, võitlust, armastust, surma, ajalugu, ainult näiliselt eestlaste oma, pigem ühe eestlase pilgu läbi maailma oma. Ja seepärast, selle suure kaevaja universaalsuse pärast, on leidunud ikka uusi kaevajaid, kes on tahtnud ta tööd jätkata ja ikka edasi kaevanud. Kõrbojast ilmus peremees, Põrgupõhjast liitus Vanapagan ja sakslastki armastati. Ainult elust ja armastusest jäi veidi puudu, nii et kogu kaevamistööst hoolimata ei ole eestlaste suurim autor ikka veel päriselt kohal. Aga ta on teel. Tema kaevamistöö ei ole sugugi asjata. 25 aastat tagasi, kui UNESCO võttis autori oma tiiva alla, tundus hetkeks, et läbimurre on õnnestunud, aga pärast pidu tuli pohmell ja oja oli jälle kuiv. Kuid eeltööd on ju tehtud. Proovime veel kord, kaevame edasi, sest varem või hiljem ei saa lahtikaevatud teed enam sulgeda, ja siis hakkab vesi voolama ja ka Kesk-Euroopa hakkab maitsma A. H. T. magusat vett.

CORNELIUS HASSELBLATT


Anton Hansen Tammsaare 125. sünniaasta puhul antakse välja ka auhind viimase viie aasta jooksul kirjutatud parima romaani eest. Selle pälvis tänavu Andrus Kivirähk teosega “Rehepapp”. Tammsaare romaaniauhinna on asutanud Tallinna linn ja valiku ilmunud romaanide hulgast tegi Eesti Kirjanike Liidu poolt määratud zürii. Auhinna suurus on 50 000 krooni. Tammsaare romaaniauhinna annab abilinnapea Rein Lang laureaadile üle täna, A. H. Tammsaare sünnipäeval kell 16 Tallinna raekojas. Palju õnne, isand Kivirähk!