Köiteanfilaad Baltikumis 

pilt

Jeff Clements ja Rene Haljasmäe. 
Rene Haljasmäe köidetud metallist soomuskaaneline Kreutzwaldi “Lembitu”. 
Rene Haljasmäe

Kõrvuti hilissügisese lehesaju kokkukuhjamisega tänavatelt sidusid ka köitekunstnikud leheküljed poognateks, poognad raamatuteks, raamatud näitusteks. Vilniuses toimunud IV rahvusvahelisel sümpoosionil “Knyga / book 2003” osales köite vöi köiteobjektiga 89 kunstnikku 15 riigist.
Biennaali väsimatuteks korraldajateks on olnud nahakunstnik ja Leedu Kunstnike Liidu tarbekunsti osakonna esimees Au?ra Petro?kienė ning kunstiteadlane Roma Survilienė. Nagu häädel ettevõtmistel tavaks, on iga järgmine biennaal kasvatanud huvi ka mäe- ja meretagustes riikides, kust oli tulnud ka julgemaid seiklejaid ning kultuurikontaktide loojaid. Sümpoosioni tegevus jagunes kolmele päevale, mille käigus avati mitmeid raamatunäitusi ning peeti seminar Vilniuse ülikooli raamatukogu Valges saalis, kus samal ajal eksponeeriti Balti köitekunstnike H. Chr. Anderseni muinasjuttude ainelist näitust. Näituse koostas Eesti Köitekunstnike Ühendus eesti kunstnike töödest mõni aasta tagasi, et tähistada H. Chr. Anderseni lähenevat 200. sünniaastapäeva 2005. aasta aprillis. Näitus on reisinud Taani, Taanist Eestisse, Eestist Lätti ja Lätist Leetu ning kogunud lisa läti ja leedu kunstnike tööde näol: esitletud on 28 eesti, 9 leedu ja 6 läti köitekunstniku loomingut.
Vilniuse ülikooli raamatukogu bibliograafia ja informatsiooni osakonna Valge saal on just sobiv seminaride ja näituse ühendamise koht. Pärast 1753. aasta põlengut taasehitatud ülikooli observatooriumi Valge saal on tänaseks säilitanud arhitektuurseid detaile nagu rõdustatud ümar ava saali laes taeva ja loodusvaatluste toimetamiseks ning külguks katusetorni ning lae peale viiva järsu trepiga. Saali näitusevitriinid järgivad ajaloolist stiili ning sobivad laitmatult interjööri oma raskete treitud jalgadega. Spetsiaalne objekti- või vitriinivalgustus puudub. See tundus algul harjumatu, kuid samas hoonetiivas oli rariteetide saali 100 aasta vanustes vitriinkappides eksponeeritud erivalgustuseta haruldaste raamatute näitus ja nii sobitusid ka H. Chr. Anderseni muinasjuturaamatud segamatult akadeemiliste traditsioonide õhkkonda. Raamatukogule harjumuspäraselt ei suhtle näitus aktiivselt külastajaga, vaid pigemini on kontaktileidja külastaja ise.
Vilniuse ülikooli Valge saali leiab lihtsasti skulptor J. Me?kelevičiuse teostatud massiivsete pronksbareljeefiga kaetud välisuste järgi, mis on ühtlasi poolemiljoniline monument esimesele Leedus trükitud raamatule aastast 1547.
Sümpoosioni “Knyga/ book 2003” seminar keskendus põhiliselt informatsioonivahetusele Balti riikide vahel, tervituskõne pidas ka Itaalia Marche regiooni kultuurikommunikatsiooni ametnik Nazareno Re.
Sümpoosioni põhisündmus oli rahvusvahelise köitenäituse “Knyga/ book 2003” avamine Leedu Kunstnike Liidule kuuluvas galeriis Arkas Vilniuse vanalinnas, kus on eksponeeritud kuni 5. XII kõik 89 tööd. Eestist osales näitusel 18 kunstnikku: Illu Erma, Külli Grünbach, Rene Haljasmäe, Silvi Kalda, Pille Kivihall, Sirje Kriisa, Agne Kuusing-Soome, Luule Maar, Lennart Mänd, Reda Marks, Jaana Päeva, Eve-Lii Sandre, Naima Suude, Kai Tort, Tulvi Hanneli Turo, Eneli Valge, Tiiu Vijar ning köiteobjektiga Tiina Piisang. Tänavuaastase biennaali teema on kunstnik ja tema looming, köidetud on monograafiaid, originaalgraafikat, aga ka kunstnikuraamatuid-objekte. Rahvusvaheline ¯ürii (Odette Drapeau, Hans Peter Frölich, Sirje Kriisa, Birute Butkevičienė, Jurgita Ludavičienė) valis välja kolm esimest kohta: III koht Franēoise Petitjean (Prantsusmaa), II koht Poitras Isabelle (Kanada), I koht Tulvi Turo (Eesti).
Tulvi Turo täiuslikult teostatud võidutööks oli Märt Laarmani monograafia (koostanud Mai Levin, välja antud 1996). Esimese koha võitja auhind on tasuta näituse korraldamise võimalus Vilniuse südalinnas. Näitust Vilniuses kureerib kunstiteadlane ja galerist Roma Survilienė, kes korraldab köitenäitusi huvist selle maailmas mitte sageli esineva kunsti¯anri vastu. Tema sõnul on kaasaegses raamatuköites tänapäevaga ühendatud alati ka traditsioon. “Selline ¯anr on vajalik juurte hoidmiseks!”. Samuti võlub teda raamatuköite valmimise protsessis improvisatsioon, ajaloolise kogemuse sidumine kaasajaga.
Näitust “Knyga/ book 2003” on huvitav vaadata, kuna igal köitekunstnikul on olnud võimalus valida talle hingelähedane raamat ja suhelda vabalt teemaga, mis omakorda aga ei lihtsustanud ¯ürii tööd. Objektide lisamisega toodi uusi lahendusi ja materjale näitusepilti ning liiguti traditsioonilistest tehnoloogilistest mõõtmetest välja.
Ka Eestis ei ole köitekunstnikud oma suurmehi ära unustanud. Tallinna Keskraamatukogus on 27. novembrini vaadata Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale pühendatud köitenäitus. Näituse avamisele kutsusime ka Eestis viibinud köitekunstnikud Jeff Clementsi (Inglismaa) ja Katinka Keusi (Holland), kes Eesti Nahakunstnike Liidu juhatuse palvel valisid välja kaks neile meeldinud raamatut.
Valik oli sedapuhku tõesti subjektiivne, kuid elavdas näituse avamise õhkkonda. Jeff Clementsi valikuks osutus Rene Haljasmäe köidetud metallist soomuskaaneline Kreutzwaldi “Lembitu”, Katinka Keusi lemmikuks sai Tiit Varblase kujundatud eepos “Kalevipoeg”, mis hollandlanna sõnul mõjus köitena lõbusalt ja fantaasiaküllaselt. Tartu kõrgemast kunstikoolist oli lisaks eespool mainitud “Kalevipojale” saabunud veel 6 köidet, mille valmistamist on juhendanud dotsent Rutt Maantoa. Näitusel on eksponeeritud kokku 43 köidet. Näha võib säilitusvutlareid, köiteobjekte ja ehedat klassikat.

PILLE KIVIHALL