Kulvo Tamra: Vanemuise kontserdimaja ootab ideid

Kas uus direktor Vanemuise kontserdimajas töös ka üht-teist muudab?
Kulvo Tamra:
Vanemuise kontserdimajas on ühtne kollektiiv, mis hingab ja elab, olles suurepäraselt kohanenud maja ning tööülesannetega, seetõttu polegi vajadust muuta, pigem olemasolevat täiustada. Ei muudaks ka positiivset vastukaja leidnud, aastate jooksul kujunenud kontserdiprojekte ja sarju.
Produtsent Merle Kollomi algatatud üritused läksid eelmisel suvel menukalt, tema “Tosin+1” toimub ka tänavu suvel Tartu eri saalides, nii vabaõhulavadel kui tubastes tingimustes. Jätkame ka kontserdisarja “Linna muusikud Linnamuuseumis”, kus kord kuus esinevad peamiselt eesti kammermuusikud, sekka ka vürtsi piiri tagant. Eestis on ju palju väga häid muusikuid, kes vääriksid enam tutvustamist omaenda rahvale.
VKM d¯ässisaali kontsertide vastu tuntakse suurt huvi. Selles vallas pakume hooajal 2003/2004 paar põnevat projekti. Tulemas on juubel, 160 aastat saksofoni sünnist. Kontserdil pakutakse välja kõik ajastud, ¯anrid ja stiilid, mis seostuvad selle pilliga, koosseisud aga varieeruvad. Ka kolmepäevane d¯ässifestival tõotab tulla meeldejääv. On soov taaselustada kunagi soikunud festival. Tahame arvestada õppiva noorsooga, kaasata neid nii laval kui ka õppetundides. Minu arvates oleks eriti sellise valdkonna vastu Tartus ja ka Lõuna-Eestis huvi.
Rääkides arvudest, siis aastal 2002 toimus VKMs 183 üritust, sellest pooled EK ja VKMi produtseeritud üritused, valdavalt kontserdid. Esimesel hooajal, kui maja oli uus, külastas kontserdimaja märgatavalt rohkem inimesi, seda ka arusaadavatel põhjustel: renoveeritud maja, uus struktuur (Eesti Kontsert), uued tegijad. Järgmisel kolmel aastal on külastajate ja kontsertide arv olnud enam-vähem stabiilne. 100 000 elanikuga Tartus leiab kindlasti veel inimesi, kel pole olnud ei vajadust ega soovi külastada meie suurepärast maja. Sestap kutsungi üles leidma ja pakkuma uusi ideid, mida EK võiks rakendada tulevastes projektides. Statistika järgi on Tartu linnas aastas 3000 kultuuriüritust. Mulle tundub, et Tartu kultuurielu ja selle tegijaskond passiivsusega küll ei hiilga.
Miks jäi ära Tubina “Kratt”?
Sellel on kindlasti mitu põhjust. Kontserdipäeva hommikul näitas kassa, et müüdud oli 3 piletit. Kontserdi korraldajaks oli ERSO, nemad vastutasid idee, reklaami ja müügi eest. Võibolla oli põhjus ka selles, et “Kratt” ei ole tartlaste jaoks uudne. Ma arvan, et Tartu muusikapublik on piisavalt kompetentne Tubina “Krati” teemal, sest 1990. aastate keskel oli see Vanemuise repertuaaris. Kindlasti oleks lisandunud enne kontserdiõhtut publikut, aga tulijate hulk on eelmüügi järgi prognoositav. Millegipärast oli ka Tallinnas selle kontserdi vastu huvi tagasihoidlik.
Kas eesti muusikat mängitakse Tartus palju, parasjagu või vähe?
Ma arvan, et mängitakse parasjagu. See ei puuduta mitte ainult Tartut, vaid tervet Eestit. Eesti ja eestlane võib olla ja ongi uhke oma nende heliloojate ja heliteoste üle, keda ja mida esitatakse aktiivselt. Eestlane otsib kangelast ja loodab temale, seepärast ka eesti muusika oluliseks hindamisfaktoriks laiades rahvahulkades saabki olema tuntus väljaspool Eestit. Tundub, et väljaspool kodumaad pakutav eesti muusika koguprodukt ületab märgatavalt Eestis pakutava. Selle üle tuleks ainult rõõmustada. Eesti muusikale ning eesti heliloojale pühendatud kontserte ja festivale (näit. Kapid, Tubin, Saar) on. Eesti Kontserdile laekub eesti interpreetidelt 160 – 170 kava aastas. Interpreetide arv on aukartustäratavalt suur. Nende pakutud kavades jätab eesti muusika osatähtsus soovida.
Meie koorimuusika, laulupeotraditsioonid – kõik see on ka eesti muusika. Missugune muusika teile endale meeldib?
Minule meeldib eelkõige ilus ja huvitav muusika, seesugune, mis läheb hinge, olenemata stiilist, ¯anrist, ajastust.
Kuidas on sidemetega lähinaabrite lätlaste ja soomlastega?
Lätiga on meil juba pikemaajalised ja väga soojad suhted. Sel nädalal on siin Olari Elts Läti Rahvusorkestriga. Läti Rahvusooperit võin kindlasti pidada Tartule lähimaks ooperimetropoliks. Riia ooper-ballett on oma professionaalsuses teada-tuntud. Pääsmete saamine Riias on seetõttu komplitseeritud: piletid on kallid, uuematele lavastustele ligipääs keeruline. 1. novembril 2003 etendub Tartus VKMs Läti Rahvusooperilt Verdi “Maskiball”.
Hiljaaegu, novembris külaskäigul Tartu sõpruslinna Tamperesse meenus paari aasta tagune Tampere SO esinemine VKMs maestro Eri Klasiga. Toonane kontsert võeti vastu arvuka publiku ning ovatsioonidega. See sündmus jättis ka mulle võimsa elamuse. Suurte kollektiividega seotud projektid ja nende õnnestumine sõltub eeskätt materiaalsetest vahenditest, sponsoritest ja loomulikult mõlemapoolsest huvist. Eesti Kontsert, hallates täna juba kolme saali Eestis, loob suuremad võimalused selliste projektide õnnestumiseks ka Tartus.

Virge Joamets