M U U S I K A

pilt
Rudolf Tobiase pojad (vasakult) Paul ja Johannes, ees tütar Sylvia Berliinis 1913. a.

Külas Rudolf Tobiase muusikapäevadel
Kevadisel Hiiumaal tähistatakse igal aastal omakandi suurmehe Rudolf Tobiase sünniaastapäeva Tobiase muusikapäevadega. 30. ja 31. V Tobiase sünnikohas Käinas toimunud üritus oli järjekorras üheteistkümnes. Tähelepanu keskmes oli seekord kolmes vanuserühmas noorte pianistide võistlus.
30. V avati Käina kaunite kunstide koolis päevad pidulikult. Kuulajaile tutvustati eritellimusena sündinud Hiiumaa-teemalisi klaveriteoseid, autoreiks Ester Mägi ja hiidlane Erkki-Sven Tüür, kes ka kohal viibis. Teatri- ja muusikamuuseumi sisustada oli museaalse sisuga tund, mille käigus tutvustati nii sõnas kui pildis Tobiase elu- ja loometee olulisemaid etappe. Põhiettekande pidas Alo Põldmäe. Järgmisel päeval võistlesid noored pianistid, peapreemiad said kuni 12aastastest Ivi Savisaar (Keila Muusikakool, õp. E. Teppo); 13 – 14aastastest Ivan Podhomutnikov (Paldiski MK, õp. S. Skunidina) ja Hanna Kalajas (Vändra MK, õp. M. Maanus); vanemas rühmas Brit Clepner (Rügeni MK, Saksamaa, õp. M. Lebedeva). ürii töötas koosseisus helilooja René Eespere ning klaveriõpetajad Ülle Sisa (Tallinn) ja Evald Teras (Käina). Muusikapäevade ladusa korralduse eest kandis hoolt Tobiase Selts. TMMi muusikaosakond sai Hiiumaa külastusest Tobiase uuringutele hoogu juurde. Üheks selle näiteks on ka avastus R. Tobiase tütre, helilooja Helen Tobias-Duesbergi nootide kogus, mille hiljuti andis TMMile üle H. Duesbergi väimees Aarand Roos. Nimelt oli nootide seas R. Tobiase kolme lapse heliloomingu käsikirju: lisaks Heleni ja harfistina tuntud tütre Sylvia omadele ka Tobiase noorima poja Paul Tobiase harfile kirjutatud teosed. Nimetatud kogust tuleb juttu 16. VI, kui H. Tobias-Duesbergi tütar, USAs pianisti ja koorijuhina tuntud Maaja Roos koos abikaasa A. Roosiga on TMMi külalisteks.

ALO PÕLDMÄE


Suri Helmut Aniko
7. VI suri Soomes ootamatult eesti jazzi üks väljapaistvamaid muusikuid, saksofonist, flötist ja vibrafonimängija Helmut Aniko (1947 – 2003).
Aniko leidis oma tee jazzmuusikasse 1960. aastatel, järgmisel kümnendil mängis ta ansamblis Baltika ning tegi kaasa ka jazzrocki viljelnud grupis Psycho. Tallinna Bigbänd, mille juht ta samal ajal oli, leidis positiivset vastuvõttu paljudel tollase Nõukogude Liidu kontserdilavadel. Hea ansamblipartnerina on Helmut Aniko teinud koostööd enamuse eesti ja paljude välismaiste jazzmuusikutega, ta on olnud oodatud esineja mitmetel rahvusvahelistel festivalidel, muuhulgas ka “Jazzkaarel”. Viimastel aastatel elas ja töötas ta peamiselt Soomes Kouvolas, kus tegeles pedagoogitööga.
 
Tüüri “Requiem” New Yorgis
1. VI toimus Erkki-Sven Tüüri “Requiem’i” New Yorgi ja USA esiettekanne. Mainekas Merkin Concert Hallis esitas teose 40-liikmeline Cantori New York Mark Shapiro juhatusel oma hooaja lõpukavas, aldisolistiks Alison Cheeseman.
Koos hinnanguga New Amsterdam Singersi kontserdile avaldas The New York Times samas 6. VI Anne Midgette’i arvustuse ka Cantori kontserdi kohta, kus lisaks Tüürile olid kavas veel Andrew Imbrie ja Chris DeBlasio teosed. Kriitik peab koori esinemist koos keelpilliorkestriga Merkin Halli oluliseks sündmuseks ning hindab Tüüri “Requiem’i” Cantori kava peateosena õhtu kõrgpunktiks: “Tugev ja esileküündiv teos, kus autor kasutas muusikakoe ja teksti igat aspekti, pannes proovile keelpillide ja häälte kombinatsioonide kõige erinevamaid teisendeid… ka ähvardavate helipilvedena, aldisoologa valulises Recordares, või hiljem putukate suminat meenutavas viiulite kratsimises pehme vokaalliini taustal. “Requiem’i” esitus koorile kulges järeleandmatu joonega alguse tumedatest ja sügavatest bassidest kuni täiskoori lõpuhelideni Lux aeternas, millest sai raevukas, kokkuvõttev valgusepahvatus” – igati soodne hinnang mainekaimas ajalehes, kust kiidusõnu harva leida. Nüüd on oodata veel Tüüri “Viiulikontserdi” ettekannet Paavo Järvi juhatusel augusti alguses Londoni promenaadikontsertidel.

PRIIT KUUSK


Paul Mägi Kuninglikus Ooperis
Stockholmi Kuninglikus Ooperis tegi oma debüüdi dirigent Paul Mägi, juhatades seal 9. V Puccini “Boheemi” menuka etenduse ning pälvides õnnestunud esinemise eest aplausi ka orkestrilt.
Tegemist oli Wilhelm Carlssoni lavastusega, kus tol õhtul laulsid Mimi osas Sara Olsson, Rudolfo partiis Maltalt pärit hea tenor Joseph Calleja ning Marcello osas dirigendi sõnul suurepärane Jesper Taube Rootsist. “Heade solistide kõrval oli väga hea ooperikoor, ka orkester oli hea, vajas aga innustust,” selgitas Paul Mägi.

PRIIT KUUSK


Neeme Järvi “Praha kevadel”
18. V dirigeeris festivalil “Praha kevad” taas Neeme Järvi, seekord Smetana Hallis ning T?ehhi Filharmoonia orkestrit.
Z. Fibichi poeemi “Videvik” järel kõlas Eduard Tubina “Viiulikontsert nr. 1”, solistiks Xiang Gao (Hiina/USA), mis oli üldse Tubina sümfoonilise teose esmaesitus T?ehhimaal, ning lõpuks Berliozi “Fantastiline sümfoonia”. Juhatanud ka varem “Praha kevadel” tollases sotsialistlikus T?ehhoslovakkias, kutsuti Järvi 1994. aastal vabale “Praha kevadele” dirigeerima avakontserdil (Praha Linnaorkester, saal Rudolphinum) president Vaclav Haveli kohal viibides B. Smetana “Minu kodumaad”, mis on muidu t?ehhi oma dirigentide traditsiooniline pärisosa. Mais juhatas Neeme Järvi kuut kontserti Detroidi SO ees, esimeses kavas Dvoraki ja ?ostakovit?i kõrval DSO resideeriva helilooja Michael Daugherty “Fire and Blood” maailmaesiettekandes Tallinnaski käinud Pamela Frankiga viiulisolistina, teises (29., 30., 31. V) Brahmsi “Akadeemilise piduavamängu” ja Sibeliuse II sümfoonia vahel Dvoraki “T?ellokontsert”, solistiks Jian Wang. Pärast Göteborgi Sümfoonikute märtsikuist Hollandi-Saksamaa reisi dirigeeris maestro GSOd ka 22. V, huvitavas kavas W. Stenhammari süit muusikast näidendile “Unenäomäng”, itaalia-norra helilooja Antonio Bibalo “Cantata 2000” (solistiks kooriga Randi Stene) ja T?aikovski IV sümfoonia. Juuni teisel poolel läheb Järvi peakülalisdirigendina taas Japan Philharmonic Symphony Orchestra ette, kaasas ka Peeter Vähi teos.

PRIIT KUUSK


Olari Elts Berliinis ja Stockholmis
Ootamatu kutse juhatada Yakov Kreizbergi asemel Deutsches Symphonie-Orchester Berlini (peadirigent Kent Nagano) kaht õhtut 14. ja 15. V sai Olari Elts.
Korduvkavaga kontserdid toimusid Konzerthausi suures saalis, esitamisel Berthold Goldschmidti ooperisüidi (esiettekanne) asendanud Erkki-Sven Tüüri “Exodus” Berliini esiettekandes, samuti Mendelssohn Bartholdy I klaverikontsert, solist meilgi Tubina festivalil esinenud Cristina Ortiz, ja Mahleri I sümfoonia. 16. V arvustuses “Man beginne mit einem Erdbeben!” ajalehes Tagesspiegel kirjeldab kriitik Ulrich Amling põnevusega Tüüri teost, ka helilooja enda saatesõna tsiteerides, ning omanäolist Eesti dirigenti ka Mahleri interpreedina, öeldes, et kontserdist kujunes “muusika triumf”, mis kutsus esile vaimustuse ja juubelduse Olari Eltsi ning DSO aadressil. “Vastuvõtt oli väga hiilgav,” kommenteeris dirigent Tüüri teose menu Berliinis. 28. V juhatas Olari Elts Rootsi Raadio SO ees Stockholmi Berwaldhallenis muusikakõrgkooli diplomandide kontserti, kavas ka Prokofjevi II klaverikontsert ning Mika Pelo “Nytt stycke” esiettekanne.

PRIIT KUUSK


Algavad Tartu Jaani kiriku päevad
Teisipäeval algavad “Tartu Jaani kiriku päevad”, muusikafestival kestab 17. – 21. VI. Kõik kontserdid antakse Tartu Jaani kirikus.
17. VI esineb seal RAM Ants Sootsi dirigeerimisel, 18. VI vanamuusika ansambel Rondellus, 19. VI toimub eesti noorte heliloojate festivalikontsert, kus ansambli Küberstuudio esituses saab kuulata Mirjam Tally, Toomas Trassi, Toivo Tulevi, Mart Siimeri, Galina Grigorjeva, Rauno Remme ja Erkki-Sven Tüüri teoseid. Noorema põlve eesti heliloojate muusika kõlab ka kahel viimasel päeval kammeransamblite ja Tartu Jaani kiriku kammerkoori (dir. Lilyan Kaiv) esituses. Festivali korraldajaks on MTÜ Tartu Jaani Kiriku Kultuuriprojekt ning Eesti Arnold Schönbergi Ühing.
 
Konkurss “Nõmme Jazz 2003”
“Nõmme kevad 2003” ürituste raames toimus 31. V Glehni lossis III rahvusvaheline noorte jazzlauljate konkurss. Kümne laulja ja ühe ansambli esinemist hindas rahvusvaheline ürii, kelle tööd juhtis festivali “Pori Jazz” peakorraldaja Jyrki Kangas.
Konkursi võitjaks tuli 25aastane soomlanna Pamela Nyman, keda ootab ees esinemine “Jazzkaarel” ja kes juba tänavu juulis annab kontserdi Haapsalus. Võrdse punktisummaga jagasid teist kohta kolm noort lauljannat Eestist: Marju Metssalu Haapsalust, Ivy Raus Kohtla-Järvelt ja vaid 16aastane Liisu Ots Saaremaalt. Neist esimene esindab Eestit juulikuus Soomes Runnil toimuva festivali “Rapujazzit” raames korraldataval jazzlauljataride võistlusel “Lady Summertime”, kus möödunud suvel saavutas teise auhinnalise koha noor solist Helin-Mari Arder. Ivy Raus ja Liisu Ots said auhinnaks kutse esineda tänavusuvisel mainekal festivalil “Pori Jazz” Soomes. Meeldiva üllatuse valmistas Raplast pärit a cappella esinenud kuuest noorest lauljast koosnev ansambel Klükk, keda tulevikus kuuleb kindlasti ka “Jazzkaare” publik.

 


Rahvusooperi nõukogu juhib Signe Kivi
Estonia uus nõukogu valis nõukogu esimeheks Signe Kivi, aseesimeheks valiti kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles.
Kultuuriminister Urmas Paet tänas oma sõnavõtus lahkuvat nõukogu tehtud töö eest ja soovis uuele koosseisule tegusat ja töist viieaastast juhtimisperioodi. Signe Kivi tänas talle usaldatud vastutusrikka ülesande eest ning lisas, et ees ootab tegus aeg, kuna tulemas on Eesti kultuuri jaoks suur sündmus – Estonia 100. Uue nõukogu koosseisu kuuluvad riigikogu poolt Olav Aarna, Tunne Kelam ja Signe Kivi. Kultuuriminister nimetas nõukogu liikmeteks kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese ja asekantsleri Reet Mikkeli. Haridusminister nimetas nõukogu liikmeks Tartu ülikooli majandusarvestuse korralise professori Toomas Haldma ja rahandusministri nimetatud liige on Madis Üürike. Samuti kuuluvad nõukokku muusikaakadeemia poolt rektor Peep Lassmann, Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige Rein Oja, Heliloojate Liidu poolt helilooja Eino Tamberg ning Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige on Ants Wõrk. Vastavalt “Rahvusooperi seadusele” kehtivad nõukogu volitused viis aastat.

 

A J A L U G U

“Liivimaa vanem riimkroonika”
eestikeelsena lugemislaual
11. VI esitles kirjastus Argo Ajaloo Instituudi arheoloogiakeskuses Rüütli tänaval “Liivimaa vanema riimkroonika” väljaannet.
Henriku Liivimaa kroonika kõrval on see tähtsaim Läti, Eesti ja ka Leedu XIII sajandi ajaloo allikas. Henriku kroonika käsitlus lõpeb 1227. aastaga, mil kogu eestlaste maa oli vallutatud, vanem riimkroonika ulatub umbes 1290. aastani. Seepärast on riimkroonika eriti oluline Läti ajaloo allikana, valgustades kuralaste ja semgalite allaheitmist, aga see annab väga väärtuslikku lisa ka Eesti ajaloo uurimisele ning on ühtlasi huviga loetav kirjandusteos. Läti keeles on seda seni viis korda avaldatud, nüüd ilmus see proosatõlkena esimest korda eesti keeles, koos paralleelselt esitatud keskülemsaksakeelse originaaltekstiga. Kroonika on tõlkinud, kommenteerinud ning asjakohaste sissejuhatavate osadega varustanud ajaloolane Urmas Eelmäe, kes hakkas kroonika tekstiga tegelema Eesti Humanitaarinstituudis 1994. a. dr. Priit Raudkivi juhendamisel. Väljaande teaduslik toimetaja on emeriitprofessor Enn Tarvel.
 
Ajalookonverents Haapsalus
Läänemaa muuseumi X ajalookonverents toimub 5. VII Haapsalu kultuurikeskuses (Posti 3).
Päevakavas kl. 10 Tanel Moora (Ajaloo Instituut), “Kuidas sai Läänemaa ja kuidas said läänlased”; kl. 10. 30 Anton Pärn (Kultuuriministeerium), “Haeska küla ajaloost”; kl. 11 Ivar Leimus (Eesti Ajaloomuuseum), “Parivere aare ehk näojooni X sajandist”; kl. 11.30 Marja Kallasmaa (Eesti Keele Instituut), “Lääne-Eesti loodus- ja viljelusnimedest”; kl. 12 Kaur Alttoa (Tartu ülikool), “Haapsalu toomkiriku ehitusloost”; kl. 14 Tiit Rosenberg (Tartu ülikool), “Uexküllid – Läänemaa kuningad”; kl. 14.30 Kalev Jaago (Eesti Ajalooarhiiv), “Magnus Gabriel De la Gardie’ seosed Eesti- ja eriti Läänemaaga”; kl. 15 Mai Krikk (Politseiamet), “Lääne maakonnast pärit politseijuhid 1918 – 1940”; kl 15.30 Kaire Reiljan (Läänemaa Giidide Ühing), “Ajaloo- ja kultuuriturismi võimalikkusest Läänemaal”; kl. 18 Läänemaa muuseumi toimetiste (VII) esitlus Läänemaa muuseumis. Kontakt Ülla Paras, tel. 04737 065.
 
Ajalooteemalised õppepäevad
22. ja 23. V toimusid Tallinnas dominiiklaste kloostris MTÜ Miikaeli Ühenduse, Tallinna Linnamuuseumi, Rootsi Kalmari muuseumi, Vanalinna Hariduskolleegiumi ja Stockholmi eesti kooli korraldusel ning osavõtul Tallinna ajalugu tutvustavad “Elamuspäevad”, mis olid mõeldud Vanalinna hariduskolleegiumi ja Stockholmi eesti kooli VII ja VIII klasside õpilastele. Osa võtsid ka vanamuusika õppestuudio Vaikuse Muusika, restoran Olde Hansa, käsitöömeistrid ning dominikaani vennad.
Kasutades võimalikult autentseid esemeid, kostüüme ja järgides vanu traditsioone, püüti luua illusioon, et ollakse küll samas kohas, aga aastal 1483. Ajalooõpetuse üheks uuenduslikuks suunaks on mängulise tegevuse kaudu teadmiste ja oskuste omandamine ning sel viisil õpikust saadud informatsiooni ja faktoloogia täiendamine. Ajalooteaduse seisukohalt on tegemist igapäevaelu ajaloo e. modus vivendi tutvustamisega õpilastele, mis on omandanud poliitilise ajaloo kõrval olulise positsiooni, olles võtmeks ka selle paremal mõistmisel. Kalmari muuseum Rootsis on välja töötanud elamuspäevade meetodi, kus ajaloolaste ja õpetajate poolt valitakse koht ning pannakse kokku ajaloolisi isikuid ning sündmusi järgiv stsenaarium. Iga laps kirjutab endale rollikaardi ning saab ka sobiliku kostüümi. Päeva käigus õpitakse valmistama ajastu omaseid esemeid ja toite ning tutvutakse tolleaegsete traditsioonidega – õpilased saavad meistrite juhendamisel kõike ise teha. Teadmisi saadi kõigi tollaste elualade kohta: merendus, käsitööalad, kaubandus, haridus, religioon, kunst, muusika, tervishoid, sõjandus jm. Kogu päev oli planeeritud, alates kostüümide väljajagamisest kuni õpilaste valmistatud mängualtari ülespanekuni dominiiklaste Püha Katariina kirikus. Vahepeale jäid kloostripalvus, käsitöö tegemine, muusika, raehärra (keda erinevatel päevadel mängisid ajaloolased Sulev Mäeväli ja Jüri Kuuskemaa) ja piiskopi saabumine, pidusöök, protsessioon jpm. Kohal olid mungad, mustpead, kaupmehed. Käsitöölistest olid esindatud puutöö, ehte- ja kivimeister, segati ka mitmesuguseid ürte ning õpiti ravimiskunsti (oli ju klooster selle üks keskusi), maalermeister juhatas altarimaali valmimist, tutvuti ka linnakaitse ning relvastusega. 2003. aasta märtsist maini toimusid Tallinna Linnamuuseumis elamuspäeval osalevate hariduskolleegiumi õpilastele igal nädalal ka ajalootunnid, kus neid “ajarännakuks” ette valmistati. Elamuspäeva meetodit saab rakendada tulevikus ka teiste vanuseastmete õppeprogrammides. 2003. aasta sügisel on kavas läbi viia metoodikat tutvustav seminar teistele Eesti koolidele.

RISTO PAJU


 
Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis avati 27. V näitus “Kreeka kirjapärand”, mille on koostanud Ateena Epigraafika Muuseum koostöös Bütsantsi ja Bütsantsijärgsete Mälestiste Ametiga. Väljapanek annab ülevaate kirjakultuuri arengust Kreekas II aastatuhandest e. Kr. kuni trükikunsti kasutuselevõtuni. Koopiatena on esitatud arhailised tähestikueelsed raidkirjad, antiiksed hauamonumendid, Bütsantsi käsikirjad jm. näited nii avalikust, religioossest kui eraelulisest kirjapärandist. Eksponeeritud materjal tõendab, et lugemine-kirjutamine polnud juba Antiik-Kreekas väikesearvulise eliidi privileeg, vaid laiemalt levinud oskus. Väljapanek on osa Kreeka kui Euroopa Liidu eesistuja maa kultuuriprogrammist. Näitus on lahti 29. juunini (suletud E ja T).
 
4. VI avati muuseumilaeval, aurikul Suur Tõll Eesti Meremuuseumi näitus “Piirideta piiritus”, mis käsitleb sõjaeelset salapiiritusevedu. Soome alkoholi keeluseadusega seonduvast salapiirituseveost on enamasti midagi kuuldud, kuid seda ei osata paigutada laiemasse ajaloopilti. Näitusel on püütud tutvustada piiritusevedu laiemalt Soomes 1919. – 1932. a. kehtinud keeluseaduse raamidest, näidata ka salavedude sotsiaalset tausta, salakaubanduse mooduste varieerumist. Eesti randlaste salakaubandus oli kahtluseta seaduserikkumine, kuid sel puudusid vähemadki poliitilised ajendid. Näitus koosneb esemetest ja stendimaterjalist, mida täiendavad filmikroonika ning näituse ajaleht.

 

K I R J A N D U S

MTÜ Raikküla Mõis pani aluse uuele auhinnale Raamaturahva Raamat, mis antakse eesti rahva poolt eelmisel aastal enim ostetud raamatu autorile või autorite kollektiivile. Tänavu anti see auhind välja esmakordselt Raikküla mõisas 7. VI ürituse “Raamaturahvas Raikküla mõisas” raames. Aukiri nr. 001 koos auhinnaga läks Eesti Entsüklopeedia kolleegiumile raamatu EE 11. köite eest.
 

 

T E A T E R

pilt

Herta Elviste 80
Eesti vanim tegevnäitleja Herta Elviste tähistas 12. VI oma 80. sünnipäeva.
Vanemuise teatris töötab näitlejanna 1958. aastast peale. “Kui Herta midagi teeb, teeb ta seda totaalselt,” väitis kolleeg ja garderoobikaaslane Kais Adlas. “Kui ta kedagi kiidab, siis nii põhjalikult, et kiidetaval endal hakkab juba piinlik. Ja kui Herta on haige, siis on tal ikka 42 kraadi palavikku, mitte vähem. Täpselt samamoodi, totaalselt teeb ta ka teatris oma rolle, ma ei ole veel märganud, et ta teeks vahet suure ja väikese rolli vahel. Herta on Herta – selline fraas on teatris juba ammu käibel. ”Näitlejast kolleeg Hannes Kaljujärv lisas: “Rõhutaksin Herta erakordset vitaalsust, mida ei ole antud just paljudele 80aastastele daamidele. Samuti tema fenomenaalset mõistust ja mälu, mis vaatamata pikale lavastaaile pole ära kurnatud. Seda ma tõesti imetlen.” “Mulle meeldib üle kõige Herta suhtumine töösse,” ütles Vanemuise draamajuht ja lavastaja Ain Mäeots, “ta on üks professionaalsemaid näitlejaid, kellega olen töötanud. Herta on küll väga kompromissitu ja nõudlik nii enda kui ka kolleegide, ka lavastaja suhtes, kuid samas on ta inimene, kes kunagi ei virise teisejärguliste asjade pärast. Just sellepärast teda kuulataksegi, sest kui ta midagi ütleb, on sellel kaalu. Hertal on haruldane lavalise tõe tunnetus, ta on elav lavalise tõe indikaator.” Vanemuise teater tähistab Herta Elviste sünnipäeva sügisel, kui teatrisaalid täituvad taas publikuga. 27. IX antakse sel puhul Vanemuise teatri väikses majas “Mägede iluduskuninganna” erietendus, kus soovijail on võimalik juubilari õnnitleda.

TAMBET KAUGEMA


Algab Naksitrallide suvetuur
15. VI algab Eesti Nukuteatri suvehooaeg suure perekeskse ringreisiga “Naksitrallide suvetuur 2003”. Kaheksa päeva jooksul jõuavad naksitrallid Eestimaa läbi sõita Elvast Toilani ja Pärnust Rakvereni.
Möödunud hooaja publikulemmik jõuab kõikide lasteni uhkes ja uuemas kuues. Nukuteatri direktori Meelis Pai sõnul on lavastuse dekoratsioone suvetuuriks atraktiivsemaks tehtud: lisaks naksitrallide autole saab näha ligi 30 meetri pikkust linna, ehtsat jäätisekioskit ja palju muud vahvat. Etendustel löövad kaasa ka nukuteatri noortestuudio õpilased ning lavale on oodata tohutut hulka kasse... Tuur jätkub augustis.
 
“Röövlitütar Ronja” Narvas
14. VI esietendub Narvas Astrid Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, mida mängitakse kogu suve ka Ivangorodis. Unikaalseks teeb lavastuse see, et tegemist on Rootsi, Eesti ja Venemaa koostööga.
Lavastuses osaleb ligi 70 näitlejat Narvast, Ivangorodist ja Karlskogast. Teiselt poolt Läänemerd Rootsist tulevad võitlushimulised Borka suguvõsa röövlid. Nad on oma metsast välja aetud ning tungivad Mattise lossi. “Idee tekkis siis, kui mängisime “Ronjat” 2000. aasta suvel Karlskogas. Meil oli viisteist menukat etendust, kus Narva kultuurimaja näitlejad mängisid Borka röövleid. Nüüd tuleme meie vastukülaskäigule. Tõenäoliselt on see suurim amatöörteatriprojekt, mida üldse kunagi tehtud on,” ütleb lavastaja Peter Krantz Karlskogast. Pärast seitset etendust Hermanni kindluses siirduvad narvakatest Mattise röövlid ja rootslastest Borka röövlid koos Venemaa poolele, et kohtuda veel viies etenduses metsmarduste, hallvanakeste, tötskääbuste – ja Vene sõduritega. Etendus on vene keeles: nii rootslasest röövlipealik Borka kui ka tema naine mängivad vene keeles. Karlskoga, Narva ja Ivangorod on sõpruslinnad. Rootsi omavalitsusliit, Karlskoga kommuun ja Karlskoga teatriühing Valgus (Lyset) teevad selle unikaalse teatriprojekti raames oma partneritega Narvast ja Ivangorodist rohujuure tasandil koostööd. Seitse korda mängitakse etendust Narvas (14. – 20. VI algusega kl. 19) ja viis korda Ivangorodis (28. VI – 1. VII). Piletid Narvas lastele ja pensionäridele 7, täiskasvanutele 12 krooni.
 
15. VI külastab August Kitzbergi pojatütar Leena Österaase oma kirjandusklassikust vanaisa kodukanti Karksi mail ja vaatab ka Ugala etendust “Neetud talu”, mida mängitakse Maie talu mail Kitzbergi tubamuuseumi juures. Leena Österaase pages koos vanematega Eestist viieaastasena ja on pärast seda sattunud kodumaale vaid paariks päevaks. Iseseisvuse taastanud Eestis ta varem käinud ei ole. Kitzbergi pojatütar elab USAs, ta on õppinud psühhoteraapiat ja arheoloogiat, töötanud uuema Euroopa ajaloo õpetajana. Österaase võtab etendusele kaasa ka oma Ameerikas elava tütre Krista ja väimehe.
 
Vanemuise teatri balletisolist Mari Savitski osaleb 9. – 29. VI New Yorgis, Lincolni keskuses VII New Yorgi rahvusvahelisel balletikonkursil. Mainekas New Yorgi balletikonkurss erineb teistest samalaadsetest selle poolest, et osalejad ei valmista oma esimest esinemisnumbrit varem ette, vaid igaüks õpib kolm võistluse pas de deux’d selgeks kahe nädala jooksul konkursi käigus. Paremad tantsijad pääsevad edasi teise vooru, kus tuleb esitamisele varem ette valmistatud nüüdistantsunumber. Savitski on valinud selleks Björki muusikale ja Mare Tommingase koreograafiale loodud “...mysteries”.
 
8. ja 9. VI peeti teatrite spordivõistlused Jõulumäe tervisekeskuses Pärnumaal, korraldajaks Endla teater. Osa võttis 12 teatrit ja teatriliit. Üldarvestuses tuli võitjaks RO Estonia võistkond, kelle hoida jäi seekord võistluste rändkarikas, teise koha sai Vene Draamateater, kolmanda Rakvere teater. Spordipäevad olid täidetud nii vaimukate (parvetamine) kui erialaoskusi (puutöömeeste võistlus) ja väga head kehalist vormisolekut (tänavakorvpall) nõudvate spordialadega. Ühistunnet aitas kinnitada ka iga teatri esinemiskava, ?a?lõkiküpsetamisvõistlus ja ööpidu. Spordipäevad olid väga hästi korraldatud, tõeliselt teretulnud olid ka väikesed osavõtjad, kelle autasustamine oli üsna pikk. Järgmiste võistluste korraldaja on Vanemuine.

 

K U N S T

Kunstimuuseum uue hoone ootuses
6. VI võttis Eesti Kunstimuuseum Rüütelkonna hoones pidulikult vastu 19 Läti kaasaegse kunstniku ühiskingituse, näitusel “Kohanemine” eksponeeritud teosed. Samas esmaesitleti 3D arvutianimatsiooni kunstimuuseumi uuest hoonest.
Kunstiteoste kinkeakti võttis vastu muuseumi peadirektor Marika Valk; üleandmisel pidas kõne näituse “Kohanemine” Läti kuraator Andris Brinkmanis. Läti kunstnike kollektiivsel algatusel sündinud pretsedenditu idee kinkida tööd EKMile on võimas est, mis ühtlasi osutab uue kunsti kitsastele eksponeerimisvõimalustele kõigis Baltimaades. Uue, kaasaegsele ekspositsioonikultuurile orienteeritud muuseumihoone valmimine Eestis võib pakkuda sellele viimase kümnendi jooksul üha teravnenud probleemile lahenduse. EKM on väljakutsest intrigeeritud ja tervitab võimalust saada Balti regiooni uue kunsti hüppelauaks rahvusvahelisse kunstiellu. Uue kunstimuuseumi animeeritud versiooni tutvustas Andrus Kõresaar. EKMi Ehituse Sihtasutuse (KESSEUM) ning firma Produktsioonigrupp koostöös valminud 3D animatsioonis kohtuvad virtuaalselt eesti kunstiklassika ja arhitekt Pekka Vapaavuori projekteeritud uus muuseumihoone. Animatsiooni eesmärgiks on anda ettekujutus, kuidas arhitekti nägemuses kuju ja värvi omav hoone ligilähedaselt reaalselt välja hakkab nägema.
 
29. V avati Vaala galeriis näitus “Allusioonid jõule”. Näitus pakub grupi meeskunstnike lähivaadet peamiselt mehelikkusega seonduvale teemale. Esinevad helilooja ja kunstnik Andres Lõo (teose idee kaasautor on Maks Surin), metallikunstnikud Bruno Lillemets, Argo Männik, Tõnis Berg, Risto Tali, fotograaf Rait Siska. Tarbeväärtusega esemete kavakohane otstarve on julmus ja destruktiivsus: välja on pandud relvad ja muud korrakaitsevahendid. Mitmesugustelt autoripositsioonidelt lähtunud kunstnike loomingust moodustuv tervik on pealtnäha asiselt esteetiline. Näituse üldpildis aga tõuseb domineerivaks sisuline dimensioon, mis moodustub vaataja teadvuses esemete otstarbega kaasnevatest tumedatest allusioonidest.
 
2. VI avati G-galeriis Valeri Vinogradovi maalinäitus “Valge +”. Seekordse isiknäituse puhul vormib kunstniku tunde- ja mõtteelamise värv. Paberile maalitud väheldased tööd on peenelt nüansseeritud värvikasutusega, ent üldmuljelt heledad, valkjad, mis kajastub ka näituse nimetuses. Kontrastiks sisaldab ekspositsioon siiski ka paari intensiivsema värvikasutusega maali. Kunstitööde teostuslik pool on vinogradovlikult leidlik ning sisaldab ka erinevate materjalide kombineerimist.
 
4. VI avati Ku galeriis EKA fotoosakonna magistritööde näitus “Ma-ma, ma-ma”. Näitusel esitavad oma töid Denes Kalev Farkas, Katri Kaldaru, Liina Siib ja Henry Timusk, kes on ühtlasi esimesed fotograafia eriala magistritööde kaitsjad Eestis. Väljapanek koosneb kahest fotoseeriast ja kahest videoinstallatsioonist. Farkas analüüsib kordustele mängivas sarjas “Naiste portreed” esteetiliste vahendite kaudu nii oma subjektiivset suhet pildistatud naistesse kui ka meeste ja naiste suhet üldiselt. Kaldaru naturalistlikku teost “Sea video” võib käsitleda mõtisklusena inimese ja looma vahekorra, nende erinevuste ja sarnasuste teemal. Siibi suuresti sürreaalsetel kordustel põhinev videoinstallatsioon “Kompromiss välistatud” on ambitsioonikas ja tähendusterikas; see dekonstrueerib Eesti traumaatilist ajalugu. Timusk tegeleb oma magistritöös Tallinnast pärit näidete varal arhitektuuri, koha, maastiku ja ruumi suhetega.
 
4. VI avati Ku Linnagaleriis Tõnis Laanemaa graafika ja joonistuste näitus “Uus planeet”. Tema isiknäitus koosneb viiest osast: kolmest sügavtrükigraafika seeriast, akvarelli- ja pliiatsitehnikas teostatud aktidest ning abstraktsetest lehtedest. Töid iseloomustavad rafineeritud joonekäsitlus ning tugevad, plakatlikud värvilahendused.
 
4. VI avati Hobusepea galeriis klaasikunstnik Eeva Käsper-Lennuki isiknäitus “Läte”. Näitus on osa kunstniku magistritööst “Mosaiikklaas”. Käsper-Lennuki looming on inspireeritud hellenistlikest mosaiikvaagnatest. Ta töötab ja eksperimenteerib omaloodud liivmosaiigitehnikas, püüdes minimalistliku vormiga askeetlikult värvivaeste vaagnate vahendusel väärtustada ja taastada sidet kaugete aegadega. Samas loob ta kaasajas uusi väärtusi vormikeele ja tehniliste uuenduste kaudu. Liiva kui klaasi algmaterjali kasutamisega viitab autor materjalide harmoonilisele kooslusele.
 
9. VI avas kunstiühing Pallas Tartu Kunstimaja I korruse galeriis noorte maalijate, Allan Gulli, Margus Meinarti, Katrin Moora ja Maris Tuulingu rühmanäituse “Värvivõtmed”. Paralleelselt toimub Meinarti ja Tuulingu ühisnäitus Tallinnas Hausi galeriis. “Värvivõtmed” avavad värvide juurde pääsemise erinevaid teid ja esitavad pallasliku maalikooli eluvõimet. Kunstimaja väljapanek märgib ühtlasi ateljee tegutsemise 15. aastapäeva. Hausi galerii alustab Meinarti ja Tuulingu näitusega uut traditsiooni, kutsudes nüüdsest kord igal aastal noori kunstnikke tasuta esinema, et toetada maalikunsti jätkumist ja juhtida tähelepanu uutele tulijatele.
 
13. VI toimub Kuressaares kunstisündmus, millesse on kaasatud kõigi linnas tegutsevate koolide ja huviringide kunstihuvilised noored. Kunstipäev algab kell 12 Kuressaare lossihoovis. Viljandi kultuurikolledi tudengite Reelika Punabi ja Tanel Jan Palgi korraldatud kunstinoorte kunstipäeva eesmärk on arendada kooliõpilaste koostööd, anda noortele võimalus enda väljendamiseks alternatiivse kunsti kaudu ning elavdada Kuressaare kunstielu ja seda noorte panuse kaudu.
 
Kuni 15. VI on Viinistu kunstimuuseumis Kaarel Kurismaa näitus “Sound Graffiti”. Näitus koosneb heliinstallatsioonidest ja valguspiltidest, mida eksponeeritakse muuseumi uutes näituseruumides endise kalatööstuse pumbamajas ja silinderjates veemahutites.
 
12. VI avati Salzburgi maineka Kunstiühingu (Salzburger Kunstverein) peasaalis Ene-Liis Semperi videonäitus. Eksponeeritakse 1998. aastal valminud töid, mis käsitlevad elu ja surma piirsituatsiooni. Austria juhtiva päevalehe Die Presse kultuurilisa nimetab Ene-Liis Semperit viimase Veneetsia biennaali Eesti shooting-star’iks.
 
Kuni 19. VI on Stockholmi Eesti Majas Arvo Iho fotonäitus “Mereline Eesti”. Filmimehe ja fotograafi näitus pöörab vaataja tähelepanu Eesti ja mere lahutamatule seosele. Pildid näitavad vanu kiviaedadele tõstetud paate, merele minevaid kalureid, sadamasse sõitvaid laevu ja loojangut merel.
 
18. VI kell 19 – 20.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia (Tartu mnt. 1) katuseekraanil videoskriining. Videoid esitlevad SpySchool workshop, EKA tudengid ja kunstirühmitus Puhas Rõõm. Lisanduvad aktsioonid tänaval.

 

M U U S E U M

21. ja 22. V toimus Riias Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOMi Baltimaade rahvuskomiteede kohtumine. Vaatamata pingelisele töögraafikule viibis üritusel ka ICOMi president Jacques Perot, mees, kes juhib 17 000 liikmega maailmaorganisatsiooni, mille tegevussfäär haarab kõikide mandrite muuseume. Ühisseminaril arutatud teemadest olid sisulisema kaaluga kaks küsimust: mille järgi hinnata muuseumi kaasaegsust ning millistest kriteeriumidest lähtuvalt saab/võib hinnata muuseumide töö efektiivsust. Läti regionaalpoliitika kontekstis on praegu üliaktuaalne ka regionaalsete muuseumide tulevikuperspektiiv. Jacques Perot hoiatas ühtlustavate kriteeriumide kehtestamise eest muuseumide atesteerimisel. Külastajate arv ei saa kindlasti olla kriteerium, mille järgi muuseume ritta seada, sest muuseumid on väga erinevad nii suuruse kui suunitluse poolest. Perot puudutas ka Bagdadi rahvusmuuseumi rüüstamise teemat. Kõik pole veel lõpuni selge isegi uurimiskomisjonides osalenutel. Baltimaade muuseumide sidemed on viimaste aastate jooksul märkimisväärselt tihenenud. Tänavu septembris toimub Riias ja Tallinnas ICAMT (ICOMi muuseumide arhitektuuri ja näituste tehnika komitee) konverents. Lätlaste uus algatus on Baltimaade museoloogia suvekool, mis katseprojektina realiseerub 2004. aasta suvel. Eesti jaoks on algatus eriti vajalik, sest museoloogiakoolitus on meil üsna nõrk ja juhuslik. Riia ürituse organiseerijaks oli ICOMi Läti rahvuskomitee, mis tähistas oma 10. aastapäeva. Eesti ICOM 10. sünnipäeva tähistati 2002. a. detsembris.

KARIN HALLAS-MURULA

pilt
Teisipäeval pakuti Patarei vangla sööklas heeringavõileibu ja magusat teed. Õõvastavas atmosfääris maitses vanglafuršetti valitud seltskond, kes oli seekord vabatahtlikult trellide taha tulnud, et osa saada dokumentaalfilmi “Eesti vangla” (autorid Mati Talvik ja Indrek Kangur) esilinastusest. Teiste hulgas vaatasid hingematvas vanglaõhus(tikus) uut filmidokumenti ajakirjanik Peeter Ernits, president Lennart Meri ning endised poliitvangid, kirikutegelane Lagle Parek ja kirjanik Jaan Kross. “Eesti vangla” linastub homme ETVs kl. 19. 30.   Piia Ruber