Koolivägivald kui kogu ühiskonna eetiline probleem

Kui õiguskantsler Allar Jõks tõstatas koolivägivalla probleemi, siis leidsid mitmed, et probleem on välja mõeldud või suureks puhutud. Et kiusamine kuulub loomulikult koolielu juurde ja on osa suurekssaamise vaevadest. Küsiti, kas ka see oli koolivägivald, kui Toots Teelet “Kevades” patsist sikutas. Mis see koolivägivald siis on? Koolivägivalla all tuleks mõista igasugust rünnakut koolis, mis põhjustab ohvrile ängi ja hirmu võimalike uute rünnakute ees. Koolivägivald võib esineda mitmel kujul: see võib olla füüsiline (kehavigastuse tekitamine, löömine, peksmine, togimine, millegagi loopimine), verbaalne (sõnadega ähvardamine, alandamine), sotsiaalne (ignoreerimine, põlastamine, asjade peitmine, rikkumine või varastamine) või psühholoogiline (suhetega manipuleerimine, kuulujuttude levitamine, kurjade pilkude heitmine, jälitamine).
“Kevade” värvikate tegelaste ja juhtumiste abil saab väga hästi kirjeldada koolivägivalla erinevaid vorme. Füüsilist vägivalda võib näha selles, et Köster oma bambuspilliroost kepiga õpilasi nuhtleb; verbaalne vägivald oli see, kui Toots Kuslapit Tiuguks kutsuks, mille all too väga kannatab; sotsiaalne vägivald on aga see, kui Toots lõikab Kiire saabastel nööbid eest; psühholoogilist vägivalda kohtame aga siis, kui Toots Imelikule hüüab: “Lase nüüd ruttu üks polka, ma lähen Tali pruudiga tantsima!” ja hakkab Teelega metsikut tantsu keerutama. Küllap juba Toots teadis, kuidas ta Arno tundeid riivab, kui talle ütles, et hakkab ise Teelega plaani pidama. Osavalt manipuleerib Arno tunnetega ka tüdruk ise, jättes Arno teadmatusse.
Võib küsida, miks just koolivägivald on eriline probleem, millele tasub nii palju tähelepanu pöörata? Kool, nagu vangla, hullumaja ja sõjavägi, on ühiskonna peegel. Ühiskonna väärtushoiakud määravad sealsed võimusuhted. Sallivuse ja hoolivuse määr koolis sõltub sallivuse ja hoolivuse määrast ühiskonnas.
Vaidleksin vastu haridus- ja teadusministrile, kes ütles, et ta ei usu, et koolivägivalla juured peituvad nõukogudeaegses koolis, et vägivalda on ju ka teistes ühiskondades. Ühelt poolt on see tõsi, teisalt aga ei ole ka. Igas ühiskonnas on koolivägivallal oma põhjused ja see võib võtta ka erinevad vormid. Oleme kuulnud vapustavatest juhtumitest USAs, kus õpilane tuleb kooli püssiga ja laseb maha hulga kaasõpilasi ja õpetajaid. Saksamaa on hädas võõravaenulikkusega, mis avaldub türklaste ja endise Jugoslaavia põgenike suhtes. Eesti koolis on vägivald meie ühiskonna nägu. Selleks, et vägivallaga võidelda, peame kõigepealt harjuma peeglisse vaatama. Meie koolivägivalla põhjused on meie ühiskonnas levivates väärtushinnangutes: meil lokkab sallimatus, egoism ja autoritaarsus.
 
Edasi vt trükiversioonis.