Teile kirjutab hiilgavate annete ning suursuguste tunnetega inimene, kes olude sunnil peab elama tingimustes, mis põrmugi ei vasta tema hingelisele dispositsioonile.
Kindlasti te mäletate mind vanast Pegasusest ja Moskva kohvikust, kus palju kordi ühises seltskonnas lasime õhtutel öödeks ja isegi hommikuteks saada. Oo, meie noorus! Anded, aated, kuumad pisarad ja kired. Nii selgesti seisab mul silme ees, kuidas ühel öösel läksime Teie ateljeesse, kus te nagu muuseas eemaldasite katte valmivalt lõuendilt. Ja mida me nägime! See oli aeg, mil te ise alles lihvisite pintslilööki ja maalisite pingestatud põtrasid.
Nüüd olete Teie jõudnud kaugele. Aga kõikidel ei ole läinud sama hästi. Ja kinnitan, mitte sellepärast, et nad oleksid Teist kuidagi vähem võimekad või suursugused.
Võtame näiteks minu. Ma olen kriitik, võin kritiseerida kõike, absoluutselt kõike, ometi on viimasel ajal raskusi isegi elementaarse toimetulekuga. Sestap kuulan maad härrasmehele sobiliku tööotsa leidmiseks. Õieti mõlgutan mõtteid rändava õpetlase seisusest, aga isegi selle alustamiseks on tarvis teatavat jalgealust. Sellepärast pöördungi vanade tuttavate poole.
Jutt oleks modellitööst Teile alluva akadeemia maalierialal. Nagu üldsusele teada, makstakse modellile kakskümmend seitse krooni tunnist, aktina poseerimise eest kolmkümmend seitse krooni. Eriti raskete pooside eest aga nelikümmend. Hoiatan ette, paljaks võtta ma end ei kavatse, sest teie majas hakkab külm. Küll aga oleksin nõus poosidega. Näiteks võiksin poseerida töömehena, kes rüüpab õllekannust (kann on mul endal).
Ma küll ei käi peale, aga loodetavasti mõistate isegi, et mu töö võiks olla tasustatud teatava erikoefitsiendi alusel. Sest kahtlemata on tudengitel väga suur vahe, kas joonistada mõnda daami, kel on lihtsalt tagumik, või kedagi, kes on lugenud Derridad.
Võin poseerida ka naisena, kes on lugenud Derridad, aga see on kallim.
Ühtlasi võiksin ma olla teile kasulik sel viisil, et kuulan vaikselt pealt, mida tudengid töö ajal omavahel räägivad ja kannan teile pärast ette.
Ma ei ole seda tööd varem teinud, aga nagu isegi teate, peen mees saab hakkama iga ametiga. Samas mõistate isegi, et minutaolise kõrgema hingeeluga olendilt nõuab niisuguse ameti küsimine teatavat eneseületust.
Loodan, et me saame kokkuleppele. Vastasel korral olen sunnitud pöörduma oma mälulaegaste poole, kus leidub üht-teist huvitavat. Näiteks võiksin kogu maailmale teatavaks teha, millega te end lõbustasite 1977. aastal Viitna loomingulise noorsoo laagris oma toas, samal ajal kui teised kuulasid saalis EKP tööstusosakonna instruktori loengut. Või seda, kuidas te kord ühel olengul kell kaks öösel käskisite vananevat meesluuletajat Andres V-d endale kukile ronida, astusite aknalauale ja tahtsite koos temaga öösse lennata. Oo, nii paljust on rääkida!
Muide, viimasel ajal olen olnud kontaktis ka kaitsepolitseiga. Ma ei ähvarda, vaid lihtsalt mainin. Sest olen täiesti veendunud õilsate hingeomaduste edasikestmises teie isiku puhul. Lõppeks oleme ju ühed eesti inimesed. Olen sajaprotsendiliselt veendunud, et isegi rektori ametiraha varjust olete te võimeline nägema maailma hädasid, mille elav kehastus ma ajutiselt olen.
Elagu meie loomingulised kõrgkoolid, haritlaskonna eesrindlik väesalk!
Elagu postmodernism!
Taara avita!
Gaudeamus igitur!

Alamkriitik Rui,
endine FIE