M U U S I K A


EMNi tänavused muusikapreemiad
Eesti Muusikanõukogu kuulutas välja 2003. aasta muusikapreemia laureaadid: heliloomingu preemia sai Erkki-Sven Tüür
erakordse panuse eest eesti muusikakultuuri teadvustamisel maailmas; interpretatsiooni preemia Andres Mustonen ja ansambel Hortus Musicus pikaajalise sihipärase ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest; preemia muusikaelus olulise ja väljapaistva tegevuse eest Valter Ojakäär – suur panus eesti jazzmuusika arengusse. Preemiad anti üle ERSO kontserdil 1. X (ą 50 000 krooni).
 
Sügismuusika Elleri-koolis
Oktoobrikuu esimesel kümnel päeval on Tartu muusikasõpradel võimalus osa saada väiksest festivalist, mille korraldab Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool.

Festivali esimene kontsert toimus rahvusvahelisel muusikapäeval. Linnamuuseumis esinesid laulupedagoog Eva Märtsoni meistrikursuslased. 2. X esines Elleri-kooli saalis TMKK 9. klassi pianist Jaan Kapp, kes käinud mitmetel konkurssidel ning neil tähelepanu äratanud ja preemiaid võitnud. Käesoleval ajal valmistub Kapp konkurssideks T?ehhis (sügis 2003) ja Narvas (jaanuar 2004). 5. X on kammerkontsert, kus esineb õpetaja Anneli Kuuse juhendamisel tegutsev Elleri-kooli noorteosakonna plokkflöödiansambel Ellerino, kelle repertuaari kuulub eelkõige vanamuusika. 6. X on TÜ ajaloomuuseum Elleri-kooli noorteosakonna õpilaste päralt. 7. X on ülikooli aulas Elleri-kooli ja EMA Tartu filiaali õppejõu Tanel Joametsa (klaver) sooloõhtu. Kavas on Debussy prelüüdid ning Skrjabini prelüüdid ja sonaadid. 8. X on Elleri-kooli saalis mälestusõhtu. Meenutatakse kooli pikaaegset direktorit ja andekat klaveripedagoogi Aleksandra Semm-Sarve. Mängivad ja meenutavad tema õpilased ja õpilaste õpilased – vanad ja noored, Tartust ja Tallinnast. Kes täpsemalt, jäägu tulijatele üllatuseks. 9. X esinevad Elleri-kooli saalis õpetaja Tiina Konksu klaveriõpilased. Festivali lõpetab 10. X linnamuuseumis EMA professori Marje Lohuaru meistrikursuse lõppkontsert.
 
Neil päevil esineb Eesti Rahvusmeeskoor Soomes koos Tampere Filharmooniaorkestri oma ammuse muusikalise partneriga.
Tampere orkestri peadirigendiks on teatavasti Eri Klas, kelle kutsel on RAM varem Tamperes esitanud selliseid suurvorme nagu ?ostakovit?i 13. sümfoonia “Babi Jar”, Cherubini Reekviem, Stravinski “Oedipus Rex” ning Sibeliuse “Kullervo”. Seekord on kooril kavas Johannes Brahmsi meeskoorikantaat “Rinaldo”, mille tenorisoolot laulab Mati Turi. Klasi juhatusel kõlavad kontsertidel veel Richard Straussi “Also sprach Zarathustra” ning Dvoraki Viiulikontsert a-moll (solist Sarah Chung). Eile kõlas nimetatud kava Lahti Sibeliustalos, täna õhtul toimub kontsert Tampere orkestri uhkes kodusaalis.

T A N T S

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi viies laureaat on Irina Stadnik. Tantsustipendiumi saaja kuulutati välja 1. X väljapaistva Eesti koreograafi, tantsupedagoogi ning kauaaegse TPÜ koreograafia õppetooli juhataja Mait Agu sünniaastapäeval. 2003. aasta Mait Agu nimelise tantsustipendiumi laureaat on koreograafia eriala IV kursuse üliõpilane Irina Stadnik, kes on silma paistnud märkimisväärselt hea õppeedukuse ja aktiivse loomingulise tegevusega. Irina Stadnik töötab koreograafina Eesti iluvõimlemise olümpialootuse Irina Kikkasega, juhendab võimlemisrühmi ja osaleb aktiivselt koreograafia õppetooli loomingulises tegevuses andeka noore koreograafi- ja tantsijana. Stipendiumi rahaline suurus ühtib aastaarvuga (sel aastal on see 2003 krooni), lisanduvad mälestusesemed.
 
4. X astuvad Kanuti gildi saalis ja selle kõrval asuva Draakoni galerii akendel üles muusikat, tantsu ja videot ühendavad trupid Prantsusmaalt ja Saksamaalt.
Tavapärasel ajal (kell 19. 30) algab Kanuti gildi saalis Marseille’st pärit trupi Skalen etendus “Xenit”. Liikumist, live-elektroonilist muusikat ja -videot sünteesiv trupp loodi 1999. aastal ning selle põhitegijad on tantsija, koreograaf Michéle Ricozzi, pilli- ja elektroonikavirtuoos Jean Marc Montera ja videokunsnik Patrick Laffont. Prantslaste etteastele järgneb omalaadne etendus Pikal tänaval Draakoni galerii akendel. Berliinis tegutsev trupp Wilhelm Groener toob vaatajateni installatsioonetenduse “33 sket?i”, mille on loonud trupi liidrid kunstnik Mariola Groener ja koreograaf-tantsija Günther Wilhelm. Kuna etendus toimub akendel, siis saavad seda jälgida ka möödakäijad. Mõlemad trupid viibivad Tallinnas 22. IX alanud loomingulise laagri ehk Kanuti labori raames. Kutsutud 9 kunstnikku (lisaks eelpool nimetatutele veel Stefan Landrock, Katrin Essenson, Taavet Jansen ja Ruslan BX) näitasid oma kahenädalase tegevuse tulemused avalikult ette 2. X.
 
Itaalia päritolu Belgia koreograaf ja lavastaja Matteo Moles toob 4. X Vanemuise balletitrupiga Sadamateatris lavale nüüdistantsulavastuse “Outbound”.
Tantsivad Marika Aidla, Lilian Sarapuu, Rita Dolgihh, Kaili Kasetalu, Maria Kulikova, Janek Savolainen, Ruslan Stepanov, Oleg Titov, Viktor Larionov ja Valmar Pant?enko. Kõlab Antonio Frea, Scanneri, Mathias Grassow’, Antonio Vivaldi ja Kim Cascone’i muusika. “Outboundi” lavakujunduse tegi Vanemuise teatri balletijuht Mare Tommingas. Seda mängitakse vaid üheksal korral, viimane etendus toimub detsembri keskel “I. D. A.” tantsufestivali raames.

T E A T E R

Esietendus Vene Draamateatris
Eesti Riiklik Vene Draamateater avab oma 56. hooaja 3. X, mil esietendub hispaania kirjaniku don Pedro Calderón de la Barca värsskomöödia “Armu viirastus” (originaalpealkiri “Nähtamatu daam”).
Tegemist on suurejoonelise lavastusega, mille toob lavale tõeline tippmeeskond: lavastaja Gennadi Trostjanetski (St. Peterburg), kunstnik Vladimir Firer (St. Peterburg), helilooja Boriss Kisseljov (Moskva) ja ballettmeister Olga Zitluhhina (Riia). “Armu viirastuse” ajastukohased (XVII sajand) kostüümid on valmistatud Peterburis ning etenduses kõlab hispaaniapärane “elav muusika”. “Armu viirastuse” peategelast kehastab Ksenja Agarkova, teistes osades A. Iva?kevit?, A. Garejev, J. Jablonskaja, K. Käro, N. Murina, I. Nartov, A.Okunev, O. Penner, O. Rogat?ov, J. ?ahhova.
 
Rahvusooper Estonia avas 1. X statsionaaris oma sügishooaja möödunud hooaja populaarseima etendusega “Luikede järv”.
Rahvusooper nimetab seda päeva ka esietenduseks, sest pärast lavaremonti saab esimesed tuleristsed ka uus lavatehnika. “Luikede järves” astusid üles Marina T?irkova, Vladimir Arhangelski, Sergei Fedossejev, Sergei Upkin, Luana Georg jpt. Dirigendipuldis oli Arvo Volmer.

K U N S T

17. IX avati Ühispanga galeriis Margarita Jefimova ja Gundars Gulbise ühisnäitus “Blob’s Blinking”. Läti päritolu Jefimova ja Gulbis elavad 1980. aastate lõpust Eestis ning on hariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemias (Jefimova moe- ning Gulbis klaasierialal). Paar on näitustel esinenud 1990ndate algusest. Seekord eksponeerivad nad vitraa¯e ning maale. Jefimova-Gulbise värvitundlik ja poeetiline looming valmib tihedas koostöös. Täheldada võib motiivide ning situatsioonide arengut ning kordumist lahendustes.
 
18. IX avati Kastellaanimaja galeriis näitus “Ettekujutus võimalikkusest”.
Tallinna Puuetega Noorte Õppekeskus Juks tähistab selle näitusega oma 10. sünnipäeva. Osalevad nii õppekeskuse kunstiõpetajad Toomas Tõnissoo, Ilmar Vene, Annely Säre jt. kui kõigi kümne tööaasta kasvandikud.
 
25. IX avati Tallinna Kunstihoone galeriis Mari Roosvalti näitus “Locus”.
Kogenud kunstnik kombineerib oma uuemas loomingus küpset ja isikupärast, abstraktse ekspressionismina kirjeldatavat maalikeelt fotoga. Vabast maaliruumist ja dokumentaalsetest fotojäädvustustest moodustuvaid teosetervikuid tähistab kunstnik vaid numbritega, kuid annab näitustel tööde gruppidele siiski suunavad üldnimetajad. Nii kõneleb “Locus” kunstniku sellesuvisest kohakogemusest: arhitektuuri- ja olmefragmentide kaudu on jäädvustatud hetki nii Haapsalust, Mohni saarelt kui Soomest Ekenäsist.
 
22. IX avati Tallinna Keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) näitus “Sada aastat Nikolai Roerichi teaduslik-kunstilisest ekspeditsioonist mööda Vana-Vene linnu ja Baltimaid (1903 – 1904)”.
Näha saab kunstniku ja teadlase loometee algusaja etüüde, millel on jäädvustatud enam kui neljakümne linna ajaloolisi ehitisi, sealhulgas Pihkva-Petseri kloostrist, Izborskist, Jaroslavlist, Zvenigorodist, Riiast, toonasest Wilnost ja Revalist. Paljud kunstniku ja tema abikaasa Jelena Roerichi jäädvustatud ajaloomälestised on nüüdseks hävinud, seega on maalidel ja fotodel hindamatu ajalooline väärtus. Kuni 22. IX oli Tallinna Männiku raamatukogus näha N. Roerichi tööde reprode väljapanekut “Retk muinasaega”.

MILVI AASARU,

Eesti Roerichi Selts


 
19. IX avati Estonia kontserdisaali jalutussaalis Jüri Arraku maalinäitus “Mees ja lõvi”. Kunstnik eksponeerib peamiselt viimase viie aasta maale, kuid leidub ka töid, mis pärit 1980. aastate teisest poolest. Valikus lähtus kunstnik eeskätt sellest, et näitus kestab sügise algusest jõuludeni, seega on märksõnadeks “hingedepäev”, “advent” ja “jõulud” ning maalide sisu valdavalt seotud religiooni ning Uue ja Vana Testamendiga. Näitus peaks harmoneeruma Eesti Kontserdi uue hooaja sügis-talvisel perioodil kõlavate sakraalsete suurteostega.
 
24. IX avati meremuuseumis Tiina Tarve pastellmaalide näitus “Pidu mere ääres”. Eksponeeritakse 20 mereteemalist maali, mis on valminud viimasel kümmekonnal aastal Eestis, Saksamaal ja Soomes. Kunstnikku iseloomustab elurõõmus realistlik maailmakäsitlus ning pehme ja emotsionaalne käekiri.
 
27. IX avati galeriis 36 Kari Metsä-Heikkilä näitus “Untitled”. 1980. aastatel loometeed alustanud soomlane Kari Metsä-Heikkilä on autodidaktist kunstnik, kes viljeleb nii klassikalist maali kui moodsat skulptuuri. Kuna tema eesmärk on, et kujundid ja vormid ei tüütaks vaatajat, on ta valinud kujutamiseks sürrealistliku maailma kaksipidised kehad. Vormikeele poolest võib teda lugeda Hans Arpi truuks õpilaseks. Näitusel on kümme maali ja kaks skulpturaalset vormi.
 
30. IX avati Keskraamatukogu näitusesaalis Aino Järvesoo kunstiloomingu näitus. Esmaeksponeeritakse eesti rahva jätkusuutlikkuse eest võitlemisega tuntuks saanud ning sel kevadel surnud Aino Järvesoo maale ja tekstiile. Näituse korraldanud Aino Järvesoo Fondi algatusrühm tähistab sellega Aino Järvesoo 93. sünniaastapäeva. Lisaks annab näitus ülevaate Aino Järvesoo elust ja mitmekülgsest ühiskondlikust tegevusest.
 
Kuni 4. X on rahvusraamatukogu fuajees ÜRO Lastefondi UNICEF näitus “Unikaalne minirepro. Haruldasi kunstiteoseid UNICEFi kollektsioonist”.
Eksponeeritakse 94 raamitud minireprot UNICEFile annetatud kunstiteostest. Annetuste seas on arvukalt XX sajandi kuulsaimate kunstnike töid ning muudel erialadel tuntuks saanud inimeste kunstikatsetusi.
 
Kuni 10. X on Eesti Akadeemilises Raamatukogus Ehalill Halliste gobelääninäitus “Tänu ja taak”. Näitus on tekstiilikunstniku veerand sajandit väldanud vaibaloome kontseptuaalne kokkuvõte. Monumentaalsete mõõtmetega gobeläänide autorina tuntud Halliste töid on esitletud ligi 30 isiknäitusel Eestis ja kaugemal, ta on pälvinud mitmeid erialaseid auhindu. Lähiajal avab kunstnik isiknäituse “Aja nägu” Saksamaal Kaiserslauternis ning tähistab oma 55. sünnipäeva ka väljapanekuga kodukandis Mahtra muuseumis.
 
Pärnu uue kunsti muuseumis on kuni 12. X avatud muuseumi traditsiooniline autoportreede näitus “Ma tunnen end paremini”. Peakülalisena esineb soome fotograaf Elina Brotherus sarjaga “New Painting”. Pariisis elava ning pea kogu maailmas esinenud Brotheruse (1972) loomingut tunnustati hiljuti Põhjamaade suurima kunstipreemia, Carnegie noore kunstniku stipendiumiga. Lisaks osaleb näitusel paarkümmend eesti keraamikut, kes on ennast portreteerinud nii savis, portselanis kui segatehnikas teostatud installatsioonides. Eesti keraamikute enesejäädvustuste ekspositsiooni kuraator on Aigi Orav.
 
24. IX avati Haapsalu Linnagaleriis Katrin Kaevu, Vivian Majevski (Soome) ja Anu Purre näitus “Brevi manu”.
Kalligraafianäituse “Brevi manu” (lad. k. kergel käel) põhiliseks märksõnaks on kirjaks (ka täheks, tekstiks, pinnaks jne.) muutuv või kirjast välja kasvanud joon kõikide oma ootamatute võimalustega.
 
Kuni 12. X on Tartu Kunstimaja väikses galeriis avatud Lembit Sarapuu õlimaalide näitus “Mina ise”.
Näituse põhiosa moodustavad (oma)mütoloogiast ja groteskist jõudu ammutavad tuntud teosed 1980. – 1990. aastatest. Lisaks on ekspositsiooni täiendatud ka paari stiilinäitega kunstniku varasemast loomeperioodist.
 
6. X kell 18 toimub Tartu Kunstimaja suures saalis Ilmar Kruusamäe isiknäituse “Inimene” raames vestlusõhtu 1980. aastate kultuuriruumi teemal. Osalevad Ants Juske, Andrus Kasemaa, Priidu Beier, Ervin Õunapuu, Raivo Kelomees ning Ilmar Kruusamäe. Arutlusteemad on institutsionaalne võrgustik (ENSV KL Tartu osakonna kui ametliku kunstipoliitika täideviija, TRÜ kunstikabineti, noortekoondise ja Tartu Kunstimuuseumi roll) ning uued kunstisuundumused 1980. aastatel.
 
Alates 4. X algab iga kuu esimesel laupäeval kell 11 Kadrioru lossis laupäevaakadeemia, mille eeskujuks on omaaegsed kuulsad harivad koosviibimised Raadi mõisas.
Laupäevaakadeemiad kestavad maikuuni, on mõeldud kõigile kunstihuvilistele ja nende raames toimuvad temaatilised ekskursioonid väliskunsti muuseumi püsiekspositsioonis ja näitustel. Esimesed laupäevaakadeemia vestlused 4. X ja 1. XI on pühendatud näitusele “Kunstnik ja tema kodu. C. T. von Neffi kunstikogu Piira ja Muuga mõisast”. 4. X taasalgavad ka muuseumi igakuised lastehommikud 5–11aastastele.
 
Eesti saatkonnas Stockholmis on aasta lõpuni avatud graafik Herman Talviku näitus “Reekviem”. Herman Talvik (1906 – 1984) sündis Tallinnas, omandas hariduse Riigi Kunsttööstuskoolis, Soome Kunstiühingu Koolis ja Pariisis. 1944. aastal põgenes ta Rootsi, kus töötas vabakunstnikuna elu lõpuni. Saatkonnas eksponeeritakse aastatel 1981 – 1983 valminud kaheksaosalist kuivnõelatehnikas sarja “Reekviem”.

K E E L E - E L U

Ilmus uus slängikäsitlus
29. IX esitleti Tallinnas Okupatsioonimuuseumis Uno Ilma ja Tõnu Tenderi raamatut “Trellide ja luku taga. Sissevaade eesti kinnipeetavate 20. sajandi slängi”.
Kristi Kingo Tartu õppekirjandust välja andvast Atlexi kirjastusest rõhutas, et ses raamatus saab kokku kaks praegu palju kõneainet pakkuvat teemat: eesti keele säilimine ja kuritegevus. Vanglatööga aastaid seotud Uno Ilm hakkas põhiliselt vene algupära vanglasõnavara koguma selleks, et kurjategijate jutust aru saada. Praeguseks on paljugi sellest jõudnud eesti argikeelde. Tõnu Tender keeleteadlasena avab aga slängi mõiste maailmas ja meil ning kinnipeetavate subkultuuris sündiva slängi sotsiaalse tausta.

AILI KÜNSTLER


 
Eesti Terminoloogia Ühingu, Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi korraldatav rahvusvaheline terminoloogiakonverents “Eesti oskuskeel 2003” toimub 10. ja 11. X algusega kell 10 Eesti Keele Instituudi III korruse saalis Tallinnas Roosikrantsi 6.
Konverentsil käsitletakse nii üldküsimusi kui ka erialade oskuskeele spetsiifikat ning võrreldakse meie olukorda teistes riikides toimuvaga. Konverentsi kavaga saab tutvuda Interneti-aadressil www.eter.ee/konverents.html ja kohapeal. Kuulajana osalema on kõik huvilised teretulnud, eraldi registreerima ei pea.

V A R I A

Eesti Akadeemilise Raamatukogu fuajees on kuni 13. X vaadata näitus “Lääneranniku eesti päevad 1953 – 1999”. Väljapanek annab ülevaate Ameerika Ühendriikide ja Kanada lääneranniku osariikide eestlaskonna kokkutulekutest, mida on iga kahe aasta tagant korraldatud juba pool sajandit. Algselt 1952. aastal Los Angelese eesti teatri- ja muusikainimeste poolt ainult California osariigi eestlaste suvepäevadena kavandatud ettevõtmine kasvas välja kõiki Põhja-Ameerika läänerannikul elavaid eestlasi koondavaks traditsiooniliseks rahvuslikuks suurürituseks. Esimesed lääneranniku eesti päevad toimusid 5. – 7. IX 1953 San Franciscos, kokku on saadud vaheldumisi Los Angeleses, Portlandis, Seattle’is ning Vancouveris. Eesti päevade põhikorraldajaks on 1954. a. San Franciscos loodud Eesti Organisatsioonide Liit läänerannikul, mis praegusel ajal liidab ligikaudu paarikümmet erinevat läänekaldal tegutsevat eesti organisatsiooni. Lääneranniku eesti päevade põhiülesandeks on olnud USA ja Kanada lääneranniku osariikide eestlaskonna ühendamine ning rahvuskultuuri hoidmine ja arendamine eripalgeliste kultuuri-, spordi- ja meelelahutusürituste läbiviimisega. Teiseks oluliseks lääneranniku eesti päevade eesmärgiks on olnud Eesti ajaloo ja kultuuri ning poliitilise olukorra tutvustamine ameeriklastele ja kanadalastele, eriti perioodil, kui Eestis oli Nõukogude okupatsioon. Kahekümne viiel korral toimunud suurürituse austustvääriv traditsioon jätkub: 16. – 20. VIII toimusid Portlandi lähedal Welchesi linnas juba 26. lääneranniku eesti päevad.

TIINA KOIVA


 
29. IX avati Narvas VI Eesti muuseumide näituste festival pealkirjaga
Muuseum ja kaasaeg”. Ürituse raames eksponeeritakse Narva Hermanni kindluses seitsme muuseumi konkureerivaid ekspositsioone. Konkursiväljapanekutega osalevad Eesti Rahva Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Meremuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Iisaku muuseum, Tartu Linnamuuseum ning Saaremaa muuseum. Võistluse eesmärk on aktiveerida Eesti muuseumide näitusealast tegevust ning propageerida uusi ideid ja lahendusi väljapanekute atraktiivsemaks muutmisel. 29. – 30. IX toimus festivali raames kaalukas erialaseminar, mille peaesineja oli Bo Larsson Rootsi Uppsala muuseumist.

M A A K O N N A U U D I S E D

Lääne-Virumaa
11. IX sai 68aastaseks Rakvere linna aukodanik Arvo Pärt.
Sel puhul heisati Rakvere linnapea üleskutsel rahvuslipud. Arvo Pärt on sündinud Paides, aga üles kasvas Rakveres, kus lõpetas 1954. aastal Rakvere I keskkooli ja Rakvere laste muusikakooli pianistina. 1995. aastast on Arvo Pärt Rakvere linna aukodanik. Virumaa Noorteorkestri Seltsi ettevõtmisel korraldati Arvo Pärdi sünnipäeva kontsertpidu Rakvere gümnaasiumis, omaaegses Arvo Pärdi kodukoolis. Esinesid muusikud Rakverest, Tartust ja Tallinnast.
 
6. IX panid Kadrina kirikus suvehooaja lõpukontserdiga suve vilkale kontserdielule punkti Kadrina juurtega muusikud. Astuti üles harva esineva koosseisuga: Helen Põldmäe (klaver), Hando Põldmäe (tromboon), kes virulastele on tuntud eelkõige Virumaa Noorteorkestri dirigendina, ja Liivi Tammel (sopran). Ka kava oli mitmekesine, Händelist-Bachist Rodgersini välja.

PILVI LEPIKSOO


 
Rakvere Teatriklubi arutas 22. IX hooaja avakoosolekul hooaja tööplaani, samuti rääkisid klubi liikmed Taani reisimuljeid.
Klubi selle hooaja peanäitejuhi, abilinnapea Matti Jõe sõnul otsustati, et järgmine kord saadakse kokku 14. X Palmse mõisas, kus tähistatakse klubi 7. sünnipäeva. Kohale on kutsutud ka kultuuriminister Urmas Paet ning näitlejate liidu esimees Rein Oja. Augustis käisid klubi liikmed Taanis vaatamas “Hamleti” etendust Helsingöri lossi hoovis, ning vaadati reisil võetud pilte. Teatriklubisse kuuluvad lisaks Matti Jõele linnapea Andres Jaadla, Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets, mitu endist linnapead ja teised Rakverega seotud avaliku elu tegelased.

JAANUS NURMOJA


 
9. IX toimus Rakvere ordulinnuses Schenkenbergi kõrtsi ametlik avamine.
Avamispäeval olid ametis uued ja osavad kelnerid Virumaa Muuseumide juhataja Ants Leemets ja linnuse direktor Aivar Ojavere. Kuulda sai katkeid Balthazar Russowi Liivimaa kroonikast Ivo Schenkenbergi ja keskaegsete Rakvere kõrtside kohta Rakvere teatri näitlejate esituses.
 
Ida-Virumaa
Augusti viimasel nädalavahetusel mängis lavastaja Urmas Alliku kokku pandud trupp neljal korral Jõhvi kirikumuuseumis kindluskiriku keldrisse sobivat lühinäidendit “Ühe pärli pärast”, mille lavastaja nimelt selle tarvis kirjutanud. Näidendi alapealkiri on “Valusad kammerlood just enne Liivi sõda”.
Tegelased on eri ajastutest ja kohtadest kokku toodud Liivi sõja eelsesse aega. Haaravas psühholoogilises draamas räägivad oma elust ja suhtlevad omavahel Edise mõisa omanik ja Jõhvi kindluskiriku ehitaja parun Taube (Margus Prangel Eesti Draamateatrist), Moskva suurvürstiriigi kaunis vürstitar Natalie Petrovna Zabolotskaja, tema orjatar, mongoolistunud kasahhitar Tsal-po-najaga (EHI teatriõppe diplomandid Inga Proode ja Eva Kalbus), oma kohta elus ja identiteeti otsiv Alutaguse tündersepa teismeline poeg Laur (Urmas Alliku juba näitlejakogemusega keskmine poeg Illimar) ning üks kroonikates mainitud konkreetne kuju, maailmarändur ja jutlustaja Jürgen (vabakutseline Tarmo Prangel). Kas sellest näidendist kasvab edaspidi välja suur Jõhvi suveetendus, see jääb esialgu veel lahtiseks. Jõhvi kiriku ajalugu ja legendid on Urmas Allikul juba käes ja mõtted liiguvad. Alati võib aga saada takistuseks üks pisiasi – raha.
 
Pärast seda, kui Eesti Kunstimuuseum loobus Jõhvi filiaalist, otsitakse Jõhvis kõikjal võimalusi väikestekski kunstiväljapanekuteks. Jõhvi kunstikool on oma galeriiga täitnud suurema näitusesaali aset.
Seekord avati septembri algul tuntud kunstniku ja kunstikooli õpetaja Aleksander Igonini joonistuste näitus “Akadeemia”.
 
Jõhvi linnavalitsuse uutes ruumides sobib üks sein näituste väljapanekuks. Esimesena avati seal Galina Kozulina lapitehnikas vaipade näitus.
Lapitehnikat on Kozulina viljelnud juba viisteist aastat, esemeid küll palju sõpradele ära kinkinud, aga suur vaibanäitus oli tal kevadel ka Kohtla-Järve linnagaleriis.
 
Septembri alguses avati Jõhvis näitus “Ida-Virumaa rahvusvähemused: eile, täna, homme…”. Jõhvi on Ida-Virumaa linnadest viimane, kus see näitus oma rändamise lõpetab.”…soovisime esile tuua paljurahvuselise Eesti ühiskonna orgaanilisuse, mis laseb põhirahvuse hulgas turvaliselt elada ka teiste rahvuste esindajatel. Seda väljapanekut ette valmistades püüdsime ka ise teatud määral mõtestada, kust ja milleks oleme siia tulnud, on meil sellel maal väljavaateid,” öeldakse näituse saatesõnas. Näitus kajastabki fotodes sisukat seltsielu, osavõttu kultuuriüritustest, oma keele õpinguid, välja antud omakeelseid raamatuid, tänukirju tehtu eest, kutseid… Suuremate Ida-Virumaal elavate rahvusgruppide – valgevenelaste, ukrainlaste, juutide, ingerisoomlaste, sakslaste, poolakate, tatarlaste, venelaste – seltsid tegutsevad aktiivselt ning neil on paikkonna kultuurielus oma koht.
 
Jõhvi linnavalitsusse tuli kokku algatusgrupp, et arendada edasi omavalitsustöötaja Bruno Uustali varem välja öeldud ideed püstitada maakonnakeskusesse Vabadussõja kangelase kindralmajor Aleksander Tõnissoni monument.
Kõige sobivamaks asukohaks peeti Keskväljaku muusikakooli-poolset osa. Skulptuur peaks valmima aastaks 2005, mil Aleksander Tõnissoni sünnist möödub 130 aastat.

HULDA LEPISK


 
Viljandi
18. IX toimus Viljandi linnaraamatukogus kaasaegsest lastekirjandust käsitlev ühisseminar maakonna- ja kooliraamatukogudele.
Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse töötajad Anne Rande, Tiia Suls ja Anne Kõrge tutvustasid teabekeskust, uusi laste-, noorsoo- ning teaberaamatuid. Arutleti, kuidas tuua lapsi lugemise juurde ja milline on kooli kohustusliku kirjanduse osa selles.
 
24. IX toimus kirjanduslik pärastlõuna “Mart Raud – sügisemees” ka linnaraamatukogus.
Mart Raua elust ja loomingust tegi ülevaate Kalju Lillepuu. Külalisteks olid Valda ja Anu Raud, kes meenutasid kirjanikku ning lugesid katkendeid päevikust. Luulet luges Katrin Nielsen, üritust ilmestasid Viljandi Muusikakooli õpilaste mängitud viiulipalad.

MAIRE KILLAR


 
Harjumaa
Harju maakonna kultuuritöötajad käisid 15. – 17. IX külas Läti kolleegidel.
Seminar-õppereisi korraldasid Läti Vabariigi Riia Regiooni Maavalitsus ja Harju Maavalitsus. Reis sisaldas kohtumisi Läti Vabariigi Kultuuriministeeriumi, Rahvakunsti Keskuse, Laulu- ja Tantsupeo korraldajaga ja Riia regiooni kultuuriala võtmeisikutega. Teemaks olid kultuurikorraldus Läti Vabariigis ja Riia regioonis, kultuuripoliitika väljatöötamise põhimõtted ja teostumine. Maakondliku tasandi osatähtsus kohalikus kultuurielus ning kohalike omavalitsuste kultuurikorraldus. Tutvuti Riia regiooni kultuuriasutustega ja arutati edaspidise koostöö võimalusi. Külastati erinevaid kultuuriasutuste tüüpe: Doles Sala muuseumi, Kekava muusikakooli, Marupe kultuurikeskust, Marupe keskkooli ja raamatukogu. Kaugemas perspektiivis võiks Baltimaade koostöö laieneda ka põhjanaabriteni. Selleks võiks organiseerida Euroopa Liidu värskete liikmesriikide piiriülese projekti, et viia läbi vastastikust koolitust ja vahetada kogemusi, rikastades nii osalevate maade kultuuripilti.

RIIN KIVINURM


 
Võru
22. – 26. IX said Võru kultuurimajas Kannel teoks Võru filmipäevad”.
Filmipäevade peakorraldaja, kultuurimaja Kannel direktor Heiki Kelbi sõnul pakuti lisaks kahele uuele filmile hulgaliselt väärtfilme ja kinoklassikat möödunud kümnendeist. Lisaks filmide näitamisele sai teoks salongiõhtu laiahaardelise filmimehe Hardi Volmeriga. Kavas on ka Kaljo Kiisa filmide õhtu. Filmipäevade raames korraldab OÜ Nukufilmi lastestuudio töötoa lastele teemal “Teeme ise multika oma kodulinnast”. Filmipäevade üks eesmärke on propageerida kinokunsti Lõuna-Eestis. Tahetakse kokku viia filmitegijad ja vaatajad, alustada organiseeritud tegevust kinokunsti, väärtfilmi ja klassika vahendamisel kogu hooaja vältel. Selleks, et orienteerutaks kaasaegses filmikunstis, tuleb nooremale kinopublikule klassikat tutvustada, vanematele aga pakkuda kaasaegset filmikunsti. Kinopäevade raames plaanitakse Võrru luua filmisõprade klubi, mis hakkaks muu hulgas ka igakuiseid filmiõhtuid korraldama. Klubi üks eesmärke on orienteerumine pakutavates filmides, et vältida juhuslikku filmivalikut. Oluline on kinoinfo huviliseni toimetada.

ÜLLE LEPP

 


Võrumaa muuseumis oli septembris vaadata kaks Kreutzwaldi aastale pühendatud näitust.
Näitusel “Inspireeritud Kreutzwaldi loomingust” näeb valikut Oskar Kallise, Kristjan Raua, August Roosilehe, Eduard Järve, Hando Mugasto jt. loomingust. Silver Vahtre graafiline sari “Kalevipoja ilmaring” on valminud aastatel 1998 – 2000. Näitus koosneb alguse ja lõpu “väravatest”, mille vahel on kaksteist kuud, mis võtavad kokku eepose loo. Pilte täiendavad Lauri Vahtre tekstid.
 
22. IX toimus Võru muusikakooli saalis kontsert “Jazz – mis see on?”. Kontserdil astusid üles Eesti tippmuusikud saksofonist Lembit Saarsalu ja helilooja ning pianist Olav Ehala. Kontserdi eesmärk oli tutvustada d¯ässmuusika arengut ja suundumusi viimase saja aasta jooksul.
 
Saaremaa
Saaremaa muuseumi keldrikorruse näitusesaalis oli kuni
21. IX avatud Epp Meisneri, praegu USAs elava eesti kunstniku maalide, joonistuste ja fotodenäitus “Elasin kord Aafrikas…”
24. IX andis Saaremaa muuseumis vaimuliku muusika kontserdi Dresdeni Kõrgema Kirikumuusikakooli koor.
 
23. IX avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis näitus “Osvald Timmas 90”.
Tegu on maailmas ühe tuntuma eestlasest kunstniku sünnipäeva tähistamisega. Välja on pandud 44 muuseumidest ja erakogudest pärit taiest. Osvald Timmas sündis 17. IX 1913 Saaremaal Kärla vallas Paikülas. Laiem tunnustus sai Timmasele osaks Kanadas 1960. aastail, kui Timmas hakkas akvarellidel ja akrüülmaalidel kujutama mikroskoobis inimsilmale avanevaid mineraalide ja veealuse maailma mikrostruktuure. Aastast 1957 kuulub Osvalt Timmas Eesti Kunstnike Koondisse Torontos, aastast 1958 on ta Colour and Form Society (1961 – 68 president), aastast 1965 Canadian Society of Painters in Watercolouri (1985 – 87 president), aastast 1967 Ontario Society of Artists (1971 – 75 asepresident) ja aastast 1970 American Watercolour Society liige; aastast 1972 Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia korrespondentliige ja aastast 1973 liige. Osvald Timmase teoseid leidub Kanadas Hamiltoni kunstigaleriis, Ontario Londoni kunstimuuseumis ja Toronto ülikoolis, New Yorgis Eesti Kultuurifondis, Suurbritannias Windsori lossis kuninglikus akvarellikogus, Eesti Kunstimuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis ning Saaremaa muuseumis.

RAUL SALUMÄE


Järvamaa
Septembri esimesel päeval Paides Reopalu kalmistul kirikuõpetaja C. G. Hammerbecki rahula avamine tõi kokku pereliikmeid Lõuna-Aafrikast, Kaasanist, Moskvast, Saksamaalt ja Eestist.
Järvamaa muuseumile annetasid tema järeltulijad esemeid ja maale, mis on alates 3. septembrist külastajatele vaatamiseks välja pandud.

HELVE HUTTUNEN

 

T E A D U S

Eesti TA akadeemik Anto Raukas valiti Ülemaailmse Innovatsioonifondi (World Innovation Foundation – WIF) auliikmeks.
WIFi asutasid 1992. aastal peamiselt Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia teadusautoriteedid põhimõtteliste teaduslike ja insenertehniliste avastuste juurutamiseks. Fondi asutajaks ja esimeseks presidendiks oli USA presidendi teadusnõunik, Nobeli preemia laureaat California Berkeley ülikooli professor Glenn Theodore Seaborg, kelle auks on nimetatud 106. element seaborgium. Praegu kuulub fondi liikmeskonda üle 1500 tunnustatud teadlase ja inseneri maailma paljudest riikidest, nende hulgas 53 Nobeli preemia laureaati. Fondi president on tunnustatud füüsiko-keemik Nobeli preemia laureaat Jerome Karle, kes on ühtlasi USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja USA mereväe teadusliku uurimislaboratooriumi juhataja. Fondi käsutuses on teaduse edendamiseks ja rahastamiseks olulised riiklikud ja eraettevõtlusest laekunud vahendid. Innovaatiliste uudisprojektide rahastamiseks eraldatakse miljardeid dollareid ja praegu on WIFi toetusel käigus üle tuhande projekti. Akadeemik Anto Raukas märkis, et nii USAs kui ka mitmes teises lääneriigis laekub teadusele eraettevõtjatelt toetussummasid eelkõige seetõttu, et seda soosib nii maksustamissüsteem kui ka avalikkuse soosiv tähelepanu. Arvestades Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest tulenevaid suundumusi, tõstatub ka Eestis teravalt uute innovaatiliste ja insener-tehniliste projektide juurutamine. Selles valdkonnas on olukord meil praegu äärmiselt tagasihoidlik. Eestlastest on rahvusvahelistes innovatsiooniasutustes edukalt varem tegutsenud Jaan Teär, kes oli aastatel 1985 – 1992 Rahvusvahelise Teadusfondi direktor. Akadeemik Anto Raukasele, kes tegutseb ka Eesti Teadlaste Liidu esimehena, on äsjane valimine WIFi auliikmeks juba mitmes austav tunnustustiitel rahvusvahelistelt teadusorganisatsioonidelt.

Villi Ehatamm


 
Eesti TA ootab kuni 10. X taotlusi 20 000 kroonise Bernhard Schmidti nimelise preemia väljaandmiseks kahe eelmise aasta jooksul tehtud teadus- ja arendustöö rakenduste eest Eesti majanduses. Preemia antakse noorele (kuni 35aastasele) teadlasele või insenerile, aga ka ühise tööga seotud rühmale.
Esmakordselt anti preemia välja 2001. aastal Rünno Lõhmusele Tartu ülikoolist töö eest “Universaalne tööstus- ja tehnoõppe teravikmikroskoop”. Nimetatud preemiaga märgib Teaduste Akadeemia ka väljapaistva optiku ja astronoomi Bernhard Schmidti elu ja tegevust. Ta sündis 1879. a. Naissaarel, hiljem töötas Tallinnas. Tallinnas alustas ta ka oma taevavaatlusi. Nende vaatluste tehnikas oli murrangulise tähtsusega tema 1930. a. leiutatud nn. koomavaba teleskoop. Tema nime kannab ka üks taevakeha. Schmidti teleskoopide ehitamine jätkus ka pärast tema surma 1935. a. Suuri teleskoope on ehitatud USAs, Hiinas jne. Hispaanias aga on kolm Schmidti teleskoopidega varustatud observatooriumi ühendatud ühtsesse automatiseeritud sünkroonselt töötavasse süsteemi.

Villi Ehatamm


 
Maikuus kuulutas Eesti Teaduste Akadeemia välja valimised kolme vakantse akadeemikukoha täitmiseks. Saabunud esildiste alusel registreeris akadeemia juhatus 15 kandidaati.
Materjalitehnoloogia alal Urve Kallavus
(TTÜ materjaliuuringute professor), Priit Kulu (TTÜ materjaliõpetuse professor), Enn Mellikov (TTÜ pooljuhtmaterjalide tehnoloogia professor). Arstiteaduse alal Raivo Uibo (TÜ immunoloogiaprofessor), Eero Vasar (TÜ füsioloogiaprofessor). Humanitaarteaduste alal Mati Hint (TPÜ emeriitprofessor), Jaak Kangilaski (TÜ kunstiajaloo professor), Valter Lang (TÜ arheoloogiaprofessor), Tiit Pääsuke (EKA joonistamise professor), Rein Raud (EHI Aasia kultuuriloo ja üldise kultuuriteooria professor), Jaan Ross (TÜ ja EMA muusikaprofessor), Urmas Sutrop (EKI direktor), Jüri Talvet (TÜ maailmakirjanduse professor), Peeter Torop (TÜ semiootikaprofessor), Jaan Undusk (Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor). Kandidaatide kohta esitatud materjalid on arvamuse avaldamiseks 31. oktoobrini k.a. väljas akadeemilises raamatukogus ja TÜ raamatukogus. Akadeemia üldkogu valib uued akadeemikud oma koosolekul.

Villi Ehatamm

 

K U L T U U R I M I N I S T E E R I U M I S

Kultuuriministeeriumi konkursikomisjon valis pärast vestlusvooru viie kandidaadi seast rahvakultuurinõunikuks Eino Pedaniku. 1956. aastal sündinud Eino Pedanik lõpetas 1985. aastal TPI majandusteaduskonna ja õpib praegu TÜ kultuurikorralduse magistriõppes. Pedanik töötas käesoleva ajani Harju maavalitsuses kultuuri- ja sporditalituse juhatajana. Eino Pedanik on täiendanud end Eesti Haldusjuhtimise Instituudis, Taani Kultuuriinstituudis ning TÜ avatud ülikooli kultuurikorralduse kursustel. Ta kuulub MTÜsse Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester, Koorijuhtide ja Muusikaõpetajate Harjumaa Ühendusse, Rahvatantsu ja Rahvamuusika Juhtide Harjumaa Ühendusse ning on Harjumaa Keelpilliorkestri asutaja. Pedanik on Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoja liige. Eino Pedanik alustab tööd kultuuriministeeriumis 3. XI.