M U U S I K A


ECMi kolmas Tüüri plaat

6.jpg (10770 bytes)

Seekord sihiks Birmingham.

Neil päevil salvestab Birminghami sümfooniaorkester (City of Birmingham Symphony Orchestra) Paavo Järvi juhatusel firmale ECM Erkki-Sven Tüüri kolmandat autoriplaati, millel tema “Aditus”, “Viiulikontsert” (sol. Isabelle van Keulen) ja “Exodus”.
Salvestusele eelnes 28. V sama kavaga kontsert Birminghami Symphony Hallis, kus kaks esimest teost kõlas Suurbritannias esiettekandes.
 
Prantsuse klavessinist Eestis
Blandine Verlet Prantsusmaalt, III klavessiinipäevade üks peaesinejaid, kelle kontserdid haigestumise tõttu aprilli alguses ära jäid, tuleb nüüd oma austajaid rõõmustama. Tema kontserdid toimuvad 3. VI TÜ ajaloomuuseumis ja 4. VI Kadrioru lossis.
Lisaks annab Verlet meistrikursuse Eesti muusikaakadeemias 2. VI. Kontsertide kava sisaldab Couperini, Frobergeri ja Couperini süite ja süidiosi. Verlet (1942) on sündinud Pariisis ning õppinud Ruffero Gerlini juures Sienas ja Ralf Kirkpatricku juures Yale’i ülikoolis USAs. 1963. aastal võitis ta rahvusvahelise konkursi Münchenis. Verlet on teinud palju plaadistusi (prantsuse heliloojad, Froberger, Bach jt.), mis on pälvinud hulgaliselt auhindu (Choc de la Musique, Diapason d’or, 10 Repertoire jm.). Teda tuntakse kui üht väljapaistvamat prantsuse XVIII sajandi klavessiinimuusika tõlgendajat, samuti J. S. Bachi teoste esitajat. Verlet on ka tunnustatud klavessiinipedagoog Pariisi Konservatooriumis ja paljudel kursustel.
 
Tormise ring Katariina kirikus
28. V andis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Katariina kirikus kontserdi “Tormise ring”, solistideks Julgi Stalte, Kadri Hunt, Iris Oja, Mati Turi ja Allan Vurma. Kontserdile eelnes “Tormise ringi” kolmepäevane videosalvestus firmale RM Associates (Inglismaa) koostöös ARTE (Saksamaa), Yle (Soome) ja ETVga, re?issööriks Aarno Cronwall Soomest. 1999. aastal valmis Niguliste kirikus samaviisi Arvo Pärdi “Te Deumi” videosalvestus, mida on näidatud paljudes telekanalites üle maailma.
“Tormise ringis” kõlas läbilõige Tormise kooriloomingu paremikust. Tõnu Kaljuste: “Kui alustasime seitsmekümnendate keskel Veljo Tormise muusika esitustega, siis püüdsime autori nõuandel jäljendada rahvalaulikuid. Samas on laulikuil alati teatud vabadus väljendamaks hetke, milles nad viibivad. On laule, kus Tormis on hoolega ümber kirjutanud kõik lauliku “vaba loomingu” variandid. Seda kõike oleme püüdnud laulda nii, nagu heliloojal kirjas. Kahe külalissolisti kutsumisega soovin toonitada, et meie hulgas on uued rahvalaulu vaimu edasikandjad. Nii Julgi Stalte kui Kadri Hunt on laulikud, kes on pannud end kuulama rahvalaule vabalt käsitledes ja nende olemust sügavalt tabades. Paradoksaalsel moel eemaldume sellega küll mõnikord Tormise kirjutatust, aga samas läheneme tõelisele rahvalaulule.” ETV loodab tunnist muusikafilmi näidata juba sel aastal.
 
Festivitas Artiumi klassika
Festivitas Artiumil on hea meel esitleda oma senise eduka kontserttegevuse tulemusena sündinud uut sarja. Kontserdisari on mõeldud aastaringsena ning jätkab teemaringi poolest juba tuttavat profiili, mida Festivitas Artium on järginud “Toomkontsertide” sarja, “Morgernsterni muusikasalongi” ning Tartu vanamuusika festivali korraldamisel. Sarja kontsertidel kõlab niisiis varajane ning orientaalne muusika, st. palju huvitavat ning uudset muusikat, muusikamaailma klassikat.
Sarja avas stuudio Cantores Vagantes (Reet Sukk – flöödid, Taavi-Mats Utt – flöödid, barokkoboe, Reinut Tepp – klavessiin) 30. mail G. F. Händeli sonaatidega. Juunis on tulemas kolm kontserti: 3. VI esitab Blandine Verlet (Prantsusmaa, klavessiin) Frobergeri ja Couperini muusikat (kontsert koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga); 10. ja 16. VI kõlab itaalia ja hispaania muusika XVI – XVII sajandist, esimesel kontserdil esinevad Helena Valpeteris (barokkviiul), Lilian Langsepp (barokkharf) ja Kuldar Kudu (kitarr); teisel taas stuudio: Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt (flöödid) ning Lilian Langsepp (harf) ja Reinut Tepp (orel, klavessiin). Kontsert toimub koostöös Tartu Jaani kiriku kultuuriprojektiga. Lähemat infot leiate Festivitas Artiumi kodulehelt www.ut.ee/festival.
 
“Nõmme kevad” toob jazzikuulsusi
Eeloleval nädalavahetusel toimuv üritustesari “Nõmme kevad 2002” toob homme Glehni lossi, noorte jazzlauljate konkursi lõpetamisele jazzlauljatar Mina Agossi Pariisist.
Nõmme linnaosavanema Urmas Paeti sõnul on üritusel teinegi kuulus jazzitegelane, Pori Jazzi peakorraldaja Jyrki Kangas, kes juhib professionaalsetest muusikutest koosneva ?ürii tööd. Nõmme kultuurikeskuse ja MTÜ Nõmme Jazz korraldatav noorte lauljate konkurss algab 1. VI kl. 16 ja lõpeb kl. 20 Mina Agossi kontserdiga. Jazzlauljate konkurss toimub teist aastat ja on ainus üleriiklik võistlus jazzlauljatele. Seekord peavad lauljad esitama ühe pala Gershwini loomingust ja ühe omal valikul. “Nõmme võiks jazziürituste korraldajana saada tulevikus sama tuntuks kui näiteks Pori linn Soomes,” lisas Urmas Paet.

T E A T E R

Ugala avab teatrisuve teatritelgis
30. mail avab Ugala teater oma suvehooaja esietendusega “Wagga Jenowewa ajalik elloaeg”. Ugala maja ees teatritelgis mängitava laulelduse on lavastanud Kaarel Kilvet.
Selle rahvaliku lavaloo aluseks on sajanditetagune hale ja armas lugu kaunist kannatajannast, kes langeb kurjade salasepitsuste ohvriks ja kannab oma saatust au ja uhkusega. Põhirõhk pole lavastuses aga mitte niivõrd vagalool endal kui Kaarel Kilveti ja Tõnu Tamme lauludel. Kindlasti mäletavad paljud nende omaaegset ülimenukat laulumängu “Oh, armastus, sina kallis magus mesi”, mis lõi kõik publiku- ja mängukordade rekordid. Jenoveva-lugu annab võimaluse toonast mälestust elustada. Kesksetes rollides teevad kaasa Piret Simson, Luule Komissarov, Andrus Allikvee, Erni Kask ja Tarvo Vridolin. Vastukaaluks halearmsale Jenoveva loole toob Ingomar Vihmar 13. juunil Viljandi lossimägedes Kirsimäe aidas lavale Mark Ravenhilli skandaalse ja kõmulise näitemängu “Shopping & Fucking”, mida Ugala lastel vaatama tulla ei soovita. Lisaks kahele uuslavastusele mängib Ugala sel suvel ka möödunud hooajal esietendunud hansamuinasjuttu “Mardileib” ja Viljandi kultuurikolled?i teatritudengite “Tõrksa taltsutust”. Neid lavastusi näeb ka väljaspool Viljandit.

HELLE LEPPIK

Unelmate laps “Raadioteatris”
Lastekaitsepäeval kl. 19.05 on “Raadioteatris” hooaja viimane esietendus: islandi kirjaniku Karl August Ulfssoni groteskisugemetega komöödia “Unelmate laps”, mille on tõlkinud Arvo Alas. Kuuldemängu re?issöör on Eero Spriit, helire?issöör Külli Tüli. “Vikerraadios” esietendub “Unelmate laps” 1. juunil kell 19.05. ja “Klassikaraadios” 9. juunil kell 15.05..
Abielupaar, kes teoorias teab kõike laste kasvatamisest, ei saa lapsi. Ainus lootus on adopteerimine. Sotsiaaltöötaja Bardur, kes kasvatusteadlase kodu üle vaatab, teeb jahmatava pakkumise: lapsendage mind! Kuidas kujuneb issi-emme uus elu 34-aastase pojukesega, kuidas teooria ja praktika kokku klapivad, seda kuulete Helene Vannari, Guido Kanguri ja Tõnu Oja vallatus koosmängus.

PILLE-RIIN PURJE

“Evita” Tartu raeplatsile
Tänavuse teatrisuve suurimaks muusikaliks on vaieldamatult Sir Andrew Lloyd Webberi “Evita”, mis esietendub 7. juunil Tartu Raekoja platsil.
Vanemuise, PNG PN Managementi, Tartu linnavalitsuse ja Sir Andrew Lloyd Webberi esindaja Two Knights Rights Ltd. koostöös valmiva “Evita” lavastab Tiit Ojasoo, kunstnik on Ene-Liis Semper. Peaosi laulavad Siiri Sisask, Veikko Täär, Tõnis Mägi, Aivar Tommingas, dirigent on Tarmo Leinatamm. etenduses osalevad Toomas Lunge ansambel, tantsijad, Vanemuise balletitrupp, ooperikoor, Tartu Karlova gümnaasiumi lastekoor Maarjalill ning Eesti noored popartistid. “Evita” koreograaf on Jüri Nael (Eesti Tantsuagentuur), valguskunstnik Paavo Nõgene. Suurmuusikali nimel on töös enam kui 400 inimest, projekti eelarve on ligi 3 miljonit krooni. päris valmis lavastus veel ei ole – kiirtempot hoiavad nii lavastaja kui koreograaf, näitlejad kui tantsijad, kostüümiõmblejad kui lavameistrid. “Evita” tarvis kerkib 3. juuniks Tartu raeplatsile 2150 istekohaga teatrisaal, kus lavadekoratsioonina astuvad mängu nii raekoja hoone kui “Suudlevate tudengite” purskkaev. “Evita” etendused on ka 8., 9., 11., 12., 13., 15., 16., 18., 19. VI algusega kell 21.
 
Eesti Teatriliidu juhatuses
21. V kinnitati ETLi juhatuses ?üriide koosseisud 2002. aasta teatritööde hindamiseks, arutati festivaliga “Draama” seonduvat.
Aastaauhindade draama?ürii:
Luule Epner, Mihkel Mutt, Reet Neimar, Monika Läänesaar, Pille-Riin Purje, Jaak Rähesoo, Boris Tuch. Tantsulavastuste ?ürii: Heili Einasto, Aivar Kallaste, Helmi Puur, Jaak Põldma, Ülle Ulla. Muusikalavastuste ?ürii: Evi Arujärv, Taisto Noor, Raili Sule, Kristel Pappel, Margit Peil. Ants Lauteri nim. auhinna ?ürii: Aarne Üksküla, Katri Kaasik-Aaslav, Anu Lamp, Elmo Nüganen, Rein Oja, Üllar Saaremäe, Ivika Sillar. Georg Otsa nim. auhinna ?ürii: Ivo Kuusk, Riina Airenne,Teo Maiste, Arne Mikk, Helgi Sallo, Lauri Sirp, Jassi Zahharov. Salme Reegi nim. auhinna ?ürii: Hille Ermel, Janno Põldma, Reeda Toots, Juta Vallikivi, Margot Visnap. Aleksander Kurtna nim. auhinna ?ürii: Ene Paaver, Urmas Lennuk, Ülar Ploom, Ain Prosa, Jaan Tätte. Priit Põldroosi nim. auhinna ?ürii: Lea Tormis, Merle Karusoo, Peeter Tammearu, Ingo Normet, Kalju Orro. Arutati “Draama” festivaliga seonduvat. Margus Kasterpalu tegi kokkuvõtte eeltööst, mis sisulisi, finantsilisi ja korralduslikke aspekte arvestades kinnistaksid draamafestivali üle aasta toimuvaks teatrisündmuseks. Otsustati pöörduda kultuuriministeeriumi poole ettepanekuga sihtasutuse Eesti Teatrifestivalid moodustamiseks. Kokkuleppe osapoolteks oleksid: EV Kultuuriministeerium, Eesti Teatriliit, Rakvere ja Tartu linn, Rakvere teater, Vanemuise teater, Von Krahli teater, Theatrum, Viljandi teater ja Tartu Teatrilabor. Institutsioon peaks tagama järjepidevuse ja stabiilsuse “Baltoscandali” Rakveres ja “Draama” Tartus läbiviimisel ja rahastamisel. Juhatus delegeeris “Draama 2003” korraldamise Tartu Teatrilaborile. Võeti teadmiseks informatsioon TALO ja valitsuse läbirääkimiste käigust.

K I R J A N D U S

Seminar “Autorite õigused – authors’ rights”
Täna kell 11 toimub Eesti Kirjanike Liidu musta laega saalis mõttevahetus autorite põhiõiguste teemal.
Osalevad Euroopa kogenuimad spetsialistid Inglismaalt, Saksamaalt, Rootsist, Norrast, Soomest, külalised Lätist ja Leedust, et rääkida Euroopa Kirjanike Kongressi näitel, mis eelised on autorite loovuse ja organiseerituse ühendusel. Üritame süstemaatiliselt käsitleda autorite põhiõigusi nagu raamatukogulaenutuse hüvitus, tühja kasseti maks, kopeerimishüvitus, autoriõigus, kirjeldada nende teostust mujal ja meil, suhteid kirjastajatega, raamatu hinnapoliitikat, arutada võimalikke teisenemisi seoses Eesti saamisega ELi liikmeks ning Eesti ja ELi kultuuripoliitika teemal üldiselt. Kõik huvilised on oodatud. Arutavad Maureen Duffy (Inglismaa), Lore Schultz-Wild (Saksamaa), Kalli Klement (Eesti/Rootsi), Peter Curman (Rootsi), Jim Parker (Inglismaa), Hans-Petter Fuglerud (Norra), Jarkko Laine (Soome), Vytautas Martinkus (Leedu). Eestist esinevad Mati Sirkel, Eike Elle ja Kalev Rattus. Vaevalt leidub küsimust, millele nad ei oskaks vastata. Töökeel on inglise keel.
 
Elo Viidingu uus raamat!
Eduard Vilde Majamuuseumi Kastellaanimaja galeriis esitles sel teisipäeval poetess Elo Viiding oma seni viiendat maakeelset raamatut: “Esimene tahe” (Tuum, 2002, 96 lk.).
Autor pidas lühikese ja terava kõne luuletaja rollist nüüd ja praegu ning luges raamatust tekste. Tegu on arvatavasti ühe olulisema (taas)ilmumisega viimastel aastatel. Elo Viiding esindab kõige tundlikumat ja paremat osa praeguses Eesti luules.

J. R.

L O E N G


“Väärtus” tutvustab Tallinna
P, 2. VI
kl. 14 “Täna vaatame Mustpeade maja”. Selgitusi jagab kunstiajaloolane Juhan Maiste. Kohtume Mustpeade maja ees.
N, 6. VI kl. 17 “Täna räägime, kuidas Mustpeade vennaskond keskajal oma kevadisi pidustusi tegi”. Selgitusi jagab ajaloolane Anu Mänd (Kodulinna maja, Gümnaasiumi 3).
R, 7. VI kl. 17 “Täna vaatame Pirita kloostrit”. Selgitusi jagab arheoloog Jaan Tamm. Kokkusaamine kloostri väravas.

K U N S T


22. V avati Kastellaanimaja galeriis skulptor Vergo Verniku isiknäitus “Hommage à Brâncusi”.
Vergo Vernik (1967) on EKA skulptuuriõppejõud. Ta on esinenud arvukatel skulptuurinäitustel ning sümpoosionidel nii kodu- kui välismaal. Verniku kauaaegne sümpaatia on kuulunud hinnalisele pronksskulptuurile, mida iseloomustab XX sajandi esimeste aastakümnete modernistlikke meistreid meenutav elegantne stilisatsioon. Verniku poleeritud pronksskulptuurid on täiuslikult kaunid, ajatud ja sisendavad rahu. Selle näituse on skulptor pühendanud Constantin Brâncusile, ühele kaasaegse skulptuuri algusaastakümnete suurtest meistritest.
 
27. V avati G-galerii kunstisaalis Tõnu Talve näitus “BA”.
Väljapaneku nimetus tähendab egiptuse mütoloogias hinge, mis võib isiku füüsilisest kehast eralduda. Ilmselt on see ka viide kunstniku erilisele hingeseisundile, mida võiks nimetada kulgemiseks kujutava kunsti ja muusika vahel. Talve on muusikamaalija, kelle teosed sünnivad kunstilis-muusikalise koosloomingu atmosfääris, pealtvaatajate silme all. Näituse avatseremooniasse kuulus Trio Fragile (Tõnu Talve – värv, Robert Jürjendal – kitarr, Arvo Urb – löökpillid) esinemine, mille käigus valmis kunstiteos “Transport”, mis lisandus ekspositsiooni. Muusikalis-kunstiline etendus tõestas, et taoline tegevuskunst on ka meeleolukas, võrdselt nii vaatamise- kui kuulamisnaudingut pakkuv. Talve muusikas sündinud kunstiteoste iseväärtuse hindamiseks on vaatajail võimalus kuni 15. juunini.
 
27. V avati EKA galeriis graafika osakonna magistrantide ühisnäitus “SMS”. Eveli Varik
esitab CD-ROMi “mina” ja 6 fotoprinti “eidolon”. Kunstnik käsitleb kunsti ja reklaamplakati seoseid. Tarmo Salin on leidnud sotsiaalkriitilise eneseväljenduse. Juha Ahola esitab siiditrüki tehnikas 10 saksa tütarlapse elumõtte ja seksuaalsed soovid, rõhutades pildiallkirjadega elu absurdsust ja oma generatsiooni iroonilisust.
 
29. V avati Tallinna Linnagaleriis Lembe Rubeni isiknäitus “Sissepääs – väljapääs”.
Ekspositsioon, mis on ühtlasi osa kunstniku magistritööst, koosneb viimasel kolmel aastal valminud joonistustest, litograafiatest ja sügavtrükitehnikates graafilistest lehtedest. Kunstnik on irooniline “aktuaalsuse aksessuaaride”, “kontseptuaalsuse kontsakingade”, “sotsiaalsuse soomusvesti” ja muu trendikauba suhtes. Rubeni meelest on tõene kunst seotud alateadvuse ja automatismiga: “Sissepääs sellesse maailma on väljapääsuks rõhuvast reaalsusest ja vastupidi – automaatse joonistuse käigus välja pääsenud kujundid on abiks sissepääsul sisemise tõe juurde.”
 
30. V avati Adamson-Ericu muuseumis Soome ja Itaalia kunstnike rühmanäitus “Be’…No…Ei-No!”.
Esinevad Marja-Leena Valkola (1954), Pirjo Saanio (1955) ja Tuomo Klemi (1958) Soomest ning Pippo Altomare (1958), Nicola Spezzano (1956) ja Salvatore Dominelli (1954) Itaaliast. Kõik kunstnikud osalevad aktiivselt oma maa kunstielus ja välisnäitustel, 1992. aastast on nad ühiste näitusprojektidega esinenud nii Itaalias kui Soomes. Ühisväljapanekute idee autorid on Saanio ja Altomare. Mitmekeelne ja paljutähenduslik nimetus iseloomustab põhja- ja lõunamaise kunstikogemuse ja temperamendi energia ühendumist. Kuut autorit ühendab eelkõige märgikeel, tundlik koloriidikasutus ning vaatajale jäetud mitmetasandiline tõlgendusruum. Enamik töid on loodud spetsiaalselt ühisprojektiks. Näituse kataloogina toimib kodulehekülg http://www.benoeino.net
 
Konrad Mäe ateljee krüptiline kevad
Täna saab viimast päeva vaadata kunstiühingu Pallas stuudio kevadist maaliväljapanekut TÜ raamatukogu kohviku fuajees.
Konrad Mäe ateljeesse on koondunud noored kunstnikud, keda nüüdses valikukülluses tõmbab enim maalikunsti aluste omandamine prantsuse natuurikooli vaimus. Vabaakadeemia lõpetab oma 14 tööaastat, selle juhatajana jätkab Heldur Viires. Tavapärane kevadnäitus on tihe, 64 teost 16 esinejalt, ning koolkondlikult krüptiline, taandades kunstniku isiku rõhutatult ainult eesnimele. Nagu varemgi on õpilaste aktistuudiumi liigendatud vilistlaste loodusvaadete ja abstraktsioonidega. Viimaste seas on nii Tartu ja Tallinna isiknäitustelt tuttavaid töid (Maris Tuuling, Alo Aarsalu, Silja Härm) kui ka uut ja üllatavat. Liikumist on juurde tulnud Karitas Uue väikeste motiivide faktuuri- ja värvitajju. Margus Meinarti abstraktid ilmutavad värvi vabanemist kujundi survest. Dekoratiivset maneeri esitavad Alo Aarsalu kollaa?id. Õpilasist on Evi Gailiti aktimaalides – ta jäi silma juba eelmisel kevadel – veenvat vormitunnet ja meeleolu erinevas koloriidis. Vilistlaste Maris Tuulingu, Alo Aarsalu ja Katrin Moora ühist maalinäitust võib praegu täiendavalt näha ka ülikooli vanas kohvikus.

ENN LILLEMETS

29. V toimus Tartu lastekunstikooli galeriis tegevuskunstiöö. Performance’eid esitasid rühmitused Lust ja Rõõm, Ibur, samuti eraisikud Mari Sobolev, Gert Hartsukov, Taave Tuutma, Enn Tegova ja Andres Keil. Lisaks kohapeal tekkinud häppeningid.
 
Jönköpingi kultuuripäevad Rakveres
28. V avati Rakvere Kesklinna galeriis Jönköpingi kunstnike Camilla Sundbergi ja Fredrik Mauleri ühisnäitus.
Sundberg ja Mauler tegutsevad üheskoos Jönköpingis stuudios Zeugma skulptoritena, Sundberg ka maalikunstnikuna. Oma tööde iseloomustamiseks ütleb Sundberg, et ta on inspiratsiooni saanud vanaema kangakapist. Ta kasutabki skulptuurides erinevaid materjale nagu tekstiil, plastik ja sageli keraamilised materjalid. Ka maalide tegemisel meenutab Sundberg lapsepõlve, olgu need siis mälestused kardinatest, vaipadest ja eelkõige tapeedimustritest. Töötades peamiselt selliste materjalidega nagu vask, teras, betoon, klaas ja keraamika, on ta eriliselt spetsialiseerunud Jaapanist pärit raku-tehnikale. Oma tööd iseloomustab ta kui nägemust lähimast tulevikust, samuti meeldib talle teha visandeid loomadest ja putukatest ja nii leida inimese ja looma sümbioos. Näitus on üks osa Jönköpingi kultuuripäevadest Lääne-Virumaal.
 
Täna kell 19 peab Pärnu uue kunsti muuseumis briti kunstiajaloolane Edward Lucie-Smith visionaarse loengu Peeter Mudisti kunsti seostest maailma XX sajandi kunstiga. Mudisti päevad algasid juba varem: 29.V tõlgendas Linnar Priimägi Mudisti loomingulist kujunemist, 30. V näidati kunstnikust tehtud filme: Liina Kullese “Igaüks nagu saab” (1990) ja Mark Soosaare “Annab energiat ära” (1989).
 
30. V avati Viljandis Kilpkonna galeriis Viljandi maagümnaasiumi kunstistuudio õpilaste kaasaegse kunsti kursuse raames valminud tööde näitus.
Mahukas plokk töid on valminud teemal “Parafraas”. Ülesandeks oli valida reproduktsioonidelt huvipakkuv kunstiteos ja nihestada selle tähendus. Huvi on pakkunud Leonardo, Magritte’i, Toomas Vindi jt. looming, inspireerivaks osutus ka inimõiguste teema. Mitmed noored on huvitunud ka Vabaduse monumendi problemaatikast. VMG kunstistuudio http://vmg.vil.ee/kunstiveeb on lõpetamas oma esimest tegevusaastat. Stuudio arengueesmärk on saada lastekunstikooliks. Kaasaegse kunsti kursuse juhendaja ja näituse kuraator on Mari Sobolev. Näitus on osa Viljandi selle aasta” hansapäevadest.
 
30. V avati Ugala fuajees Saksa-Norra (nüüd ka Eesti) kunstniku Christian-Ivar Hammerbecki akvarellinäitus “Säravsinine Eestimaa”. Hammerbeck (1948) on töötanud kunstiõpetajana, viimased paarkümmend aastat olnud vabakutseline. Üks tema esinduslikumaid näitusi oli Eesti saatkonnas Berliinis käesoleva aasta veebruaris ja märtsis.
 
Sören Heinpalu isiknäitus Otepääl
20. V avati Sören Heinpalu isiknäitus Otepääl galeriis Lammas.
Heinpalu tööd on silmnähtavalt siirad ja fantaasiarikkad. Näitusel on väljas kahe viimase aasta tööd, mis on valminud õppekeskuse kunstitundides õpetaja Anneli Säre juhendamisel ja toetusel. Söreni maailmapilt on tema jaoks kindlalt paigas. Paigas on ka kompositsioon ja koloriit. Tema pildid on täis värvirikkaid liblikaid, sibavaid linde, stoiliselt rahulikke kasse ja nagu lõunamere saartelt pärinevaid inimesi, kes kõik elavad oma elu siin päikese all. Vaieldamatult on tegemist andeka noorega, kes suudab luua selliseid omanäolisi, humoorikaid, elujaatavaid töid. Söreni lustakad tegelased sobiksid edukalt ilmestama mõnd lasteraamatut, kus juttu inimestest, loomadest, lindudest.
 
21. V avati ärimees Alfred Kalmu (1883 – 1959) mälestustahvel tema ehitatud hoonel Tallinnas Kentmanni 20 (praegu USA saatkond) ning esitleti Radissoni hotellis tema päevikumärkmete põhjal koostatud mälestusteraamatut “Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm. Tagasivaated. Päevaraamat 1940 – 46”. Raamatu kirjastas Kunst, saatesõna on kirjutanud Lennart Meri, toimetanud Anne Velliste ja kujundanud Andres Tali.
 
“SuperNoova” jõudis Fashion TVsse!
Juba teist aastat järjest on moedisainerikonkurss “SuperNoova” vallutanud ülemaailmse moetelevisiooni Fashion TV ekraani.
Eelmisel nädalal jõudis klipp “Fashion Designer Contest – SuperNoova (Estonie) – Femme Prêt à Porter – Automne-Hiver 2002/2003” FTV ekraanile. Näidati kuueminutilist klippi kõikide osalenud moekunstnike kollektsioonidega. Disaineritest pole peale võitjate nimeliselt esile tõstetud kedagi, autasustamistseremoonia näitamisel ilmuvad ekraanile aga tekstid “Jaanus Orgusaar, Winner, Older Category” ja “Leelo, Winner, Younger Category”. Klipi täpsed eetriajad FTV koduleheküljel www.ftv.com. See on teine kord, kui Eesti moekunst jõuab rahvusvahelise auditooriumini. Aasta tagasi näitas FTV esmakordselt lõiku “SuperNoova” eelmiselt konkursilt.
 
Eesti Kunstnike Liidus
EKLi volikogu koosolekul Ku-Ku klubis 29. IV arutati Vabaduse väljak 8 kaupluse rendipinna tulevikku – praegune rentnik AS ARS Kunstikaubandus ei soostu tegema lisainvesteeringuid ning pole täitnud viis aastat tagasi sõlmitud rendilepingu tingimusi. Jõuti otsusele, et kuni praeguse rendilepingu lõppemiseni oodatakse võimalike uute rentnike pakkumisi ning nende puudumise korral töötatakse välja avaliku konkursi tingimused. EKLi võeti vastu kaheksa uut liiget: Rene Haljasmäe (1973), EAR restaureerimisosakonna köitesektori juhataja, lõpetanud EKA nahakunsti osakonna, EKA magistrant, kuulub ka Eesti Köitekunstnike Ühendusse ning Eesti Nahakunstnike Liitu; Kai Kiudsoo-Värv (1968), Skankristalli klaasitehase tootearendaja ja kunstnik, lõpetanud EKA klaasikunsti eriala, kuulub Eesti Klaasikunstnike Ühendusse; Kristi Paap (1973), lõpetanud EKA metallikunsti osakonna, rühmituse F.F.F.F. liige; Kaire Rannik (1971), EKA magistrant metallikunsti erialal, rühmituse F.F.F.F. liige; Berit Teeäär (1970), lõpetanud EKA metallikunsti osakonna, rühmituse F.F.F.F. liige; Ketli Tiitsar (1972), lõpetanud EKA metallikunsti osakonna, rühmituse F.F.F.F. liige; Maria Valdma (1973), EKA metallikunsti eriala magister, rühmituse F. F. F. F. liige; Tarvo Hanno Varres (1970), vabakutseline fotograaf aastast 1988. EKLi esindajatena võtsid 5. V avatud näitusest “Faces –100 portreed” Heidelbergi lossis Ottheinrichbaus (Saksamaa) osa Mall Nukke ja Maria-Kristiina Ulas. Mõlemad kunstnikud osalesid ka järgneval IAA (Intenational Association of Arts) Europe West komitee töökoosolekul ja seminaril, kus osalesid 32 Euroopa maa kunstnike organisatsioonide esindajad. Näitus toimus Saksa föderaalvalitsuse fondi Kulturstiftung der Länder toel, M.-K. Ulase töö “no title” jõudis postkaardile.

Jaan Elken

EESTI VABAÕHUMUUSEUM

Eurovisiooni kaudsel mõjul oma sünnipäeva tähistamise päeva-paari võrra edasi lükkama sunnitud Eesti Vabaõhumuuseum sai möödunud nädalal 45aastaseks.
“Muuseumi sünniaega loetakse 1957. aasta 22. maist, kui toonane kultuuriminister andis välja oma vastava käskkirja, mitte aga 1964. aastast, mil muuseum avati,” ütles vabaõhumuuseumi direktriss Merike Lang 24. V, mil mitmekesise kavaga pidupäeva tähistati. Esimeseks ürituseks oli muuseumis peetud teaduslik konverents. Peamiselt muuseumi enda teadurite koostatud ettekanded käsitlesid ajalugu ja kultuuri nii kitsamas kui laiemas mõttes. Konverentsi avanud, EVMis alates 1981. aastast töötav Merike Lang hindas oma ettekandes muuseumi kohta ja ülesannet varasematel aegadel ning praegusel, kiirelt muutuval infoajastul. Ajaloolase haridusega Hanno Talving vaatles 1949. aasta küüditamise teemat, täpsemalt küüditatute vara üleskirjutuste nimekirjade usaldusväärsust ajalooallikana. Aastaid eestirootslaste kultuuri uurinud Juta Holst andis ülevaate mainitud rahvakillu omapärast ja identiteedist, avaldades ühtlasi arvamust, et eestirootslust ähvardab tõenäoliselt mitte väga kauges tulevikus hääbumine. Kahel viimasel aastal Muhus uurimistööl käinud Anneli Banner vaatles seal kogutud materjalile tuginedes kultuuri ja looduse suhet taluaia näitel, määratledes aeda inimese jaoks kui “üleminekut siseringi ja välisringi vahel”. Enne vabaõhumuuseumisse tööleasumist Eesti Põllumajandusmuuseumis töötanud Elvi Nassar tutvustas Eesti põllumajandusnäituste käekäiku 1945. aastale järgnenud ajajärgul ja vürtsitas oma ettekannet, lausa absurdimaiguliste näidetega tolleaegsest ametlikust põllumajanduspoliitikast. Tartu kunstimuuseumi direktor Heiki Pärdi andis ülevaate ühest huvitavast, peamiselt Mulgimaal esinenud majatüübist – mulgi häärberist – läbi aegade, kuni tänapäevani välja. Konverentsile järgnes kahe, EVMi seisukohast väga tähelepanuväärse objekti avamine. Esmalt avati külastajatele Lõuna-Eestist, Läti piiri äärsest Kaagjärve vallast (Valgamaal) toodud Rusi talu, millest on pärit muide XX sajandi üks tuntumaid eesti kujureid Juhan Raudsepp (1896 – 1984, tuntuim teos pronksist mees ja naine Tallinna Kunstihoone seinal). 1874. aastal valminud talu hooned on EVMis püsti seisnud juba alates 1970ndate algusest, ent külastusteks sai need avada alles nüüd. Avamisele oli kutsutud ka talu omanike suguvõsa esindajaid, kes lisasid olulisi üksikasju nii talu enda kui ka suguvõsa kohta. Kultuuriminister Signe Kivi osalusel avati pidulikult teine oluline objekt – 1997. a. detsembri keskel maha põlenud ja hiljuti taastatud fondihoidla. (Toonane kahjutuli hävitas 2256 museaali ja 321 ülepildistamiseks toodud, ajalooliselt väärtuslikku fotonegatiivi.) Armastusest eesti moodi andis eesti talukultuuri elementide vahendusel hea ülevaate ühes teises eksponaattalus, Pulga talus välja pandud, rahvusvaheliseltki tuntust kogunud näitus “Eesti armastus” (koost. EVMi teadussekretär Maret Tamjärv). Vabaõhumuuseumi sünnipäeva lõpetas õhtul simman Kolu kõrtsis, kus peaesinejaks ansambel Vanaviisi.

Tõnu Kalvet 

Esmaspäeval anti Niguliste kiriku ees väike performance, mille käigus lennutati taevasse paarsada USA dollarit, hiljem näidati ja kaitsti samas kirikus EKA interdistsiplinaarsete kunstide õppetooli esimesed magistritööd. Vasakult õppetooli juhataja prof. Jaan Toomik, magistrid Mirja Mari Smidt, Kristin Kalamees, Margus Tamm, Allan Tõnissoo, retsensent Jaan Elken, visuaalsemiootika labori teadur Ph.D. Virve Sarapik, maakunstietenduse näitlejad ja magister Sandra Jõgeva. 
Magistritöid kaitsti ka klaasiosakonnas: 22. V Kristel Õunapuu, “Figuraalne klaasskulptuur” ja Merle Hiis, “Esteetika ja tähendus klaasikunstis” ning 24. V Kairi Orgusaar, “Lauamäng kui kunstiteos ja maailmamudel”. EKA bakalaureuse- ja magitritööde kaitsmise kava lk. 24.