Teod: Peeter Laurits

pilt

Milline on avatud ateljee ideaalis ja kas Kütiorg vastab ideaalile? Kas Eesti vajab avatud ateljeesid ja kas ühisrinne, ühisvõrk oleks vajalik ja mõeldav? Kes võiks koordineerida?
Sellist tegevust kusagilt keskusest koordineerida ei saa ega tohi. Kõik töötab isiksuste tasandil ja nendevahelise külgetõmbe printsiibil. Koordineerida saaks kunstnike “hotellide” võrku. Meie sinna kunagi kuuluma ei hakka. Tänu koordineerimatusele kogunevad siia ka need ideed, mis ametlikku kultuuripoliitikasse ei mahu või tahavad ise eemale hoida. Kogunevad kokku ja kannavad vilja. Keskendumiseks ja ideede sordiaretuseks on Kütiorg ideaalne paik.
Mis Kütiorus on viimasel ajal toimunud? Mis on lähiajal plaanis?
Kõige olulisemad Kütioru toimumised on see, et inimesed tulevad kokku ja räägivad või vaikivad. Kõnnivad metsas. Keegi kirjutab raamatut, keegi proovib, kui palju sääski tema peale sööma mahub, keegi mõtleb, keegi teeb pilte. Pidulikumatest sündmustest hiljaaegu Lauri Kitsniku korraldatud “Daodejingi” seminar. “Veeuputuse” näitus Tallinnas, Lissabonis ja Bratislavas, varsti ka Pärnus. Kiwa luulekogu koostamise ja kujundamise töösessioonid. Konverents “Lätete pääl”. Hasso tõlkis tänavu raamatujagu Allen Ginsbergi tekste. Juba kohe ilmub LRis. Järge ootavad Eero Ijavoise päikesekell ja Jaan Toomiku “Vördur”. Liina Siib korraldab suurt vahetust Islandi ja Soome kunstnikega. Alatasa käivad kolleegid võõrsilt siia vaatama, kuidas on tänapäeval võimalik kunstnikuna metsas elada. Mõni proovib ise ka ja jääbki käima. Homme tuleb üks Venezuela kunstnik.
Kuidas seda on rahastatud? Kuidas peaks see ideaalis käima? Millised on potentsiaalsed võimalused?
KAAd on rahastanud kultuuriministeerium, kultuurkapital, regionaalarengu sihtasutus ja pikk rida välisfonde. Praktika käigus on selgunud, et fondidest kerjamine on äärmiselt vähetootlik majandusharu. Sellepärast oleme teinud suunamuutuse ning jätkame põhiliselt isemajandava kultuurikeskusena.
Siin loodud kultuuriväärtustest saadav tulu läheb ateljee arendamiseks. Väga oluline on meie juures resideerijate töine panus. Kui kelleltki raha ei küsi, siis ei pea ka kellelegi aru andma. See on tinginud suurprojektidest loobumise ning keskendumise askeetlikele ja kammerlikele valdkondadele. Oleme muutunud keskendumise kohaks. Aeg-ajalt kaalume nimemuutust Kütioru suletud ateljeeks.
Mis on KAA toimimisel siiani kõige enam rõõmustanud ja mis häirinud? Kuidas on side kohaliku rahvaga, kultuuriga ja kas see on vajalik?
Läbikäimine kohaliku rahva ja kultuuriga on sama hõre kui kohalik kultuurgi. Suhtleme süvenevalt Setumaaga, seal on veel elusat traditsiooni, põhiliselt Evar Riitsaare ja Obinitsa tuumikuga. Samuti Kauksi Ülle ümber koondunud võrukeelsete intellektuaalidega. Mingis mõttes on Venemaalt tulnud ugrilased ka nagu kohalik kultuur.