Mooste

pilt
pilt

Moostes sattusime me keset elavat tulikuuma kunstielu. Noored soome, eesti, inglise kunstnikud, peamiselt tütarlapsed, olid kogunenud, et luua kohalikust keskkonnast lähtuvat eriskummalist kunsti, üksteise pealt õppida. Inglanna Natalie Waldbaum ja soomlanna Tanja Koistila ilmutavad oma töödes tugevat sotsiaalset närvi (Jürgen näebki kõikjal vaid sotsiaalset närvi või siis selle puudumist) ja hõrku esteetilist taju.
Kunstiteos oli ka Mooste ise, alates kultuurimajast, kus asus kunstnike staap – muu hulgas pakuti soovijaile ka lahkesti heeringat (oma viina kõrvale) ning näidati noorte kunstnike portfoolioid. Tütarlaps, kes kala tõi, õhetas kõigest, millega maavärskus üht inimest õnnistada võib.
Kunst laius jupikaupa kõikjal üle küla ja meie edasiseks teejuhiks pakkus end kohalik jõnglane, kes näis Moostest teadvat kõvasti rohkem kui ülepea võimalik, kaasa arvatud kohalikust müstilisest õlletehasest, mille toodangut Sirbi toimetusel ometi varase tunni tõttu kätte saada ei õnnestunud.
Küll eksisteeris tõeluses Mooste mõisa järveäärne viinaköök – ja pudeleist küll puudu ei olnud, kuid need rippusid paraku liivaga täidetult valitsejamaja laes ning puistasid seda ajuti fatalistlikult põrandale. Liiva-Hannes päris oma.