Mooste
|
Moostes sattusime me keset elavat tulikuuma
kunstielu. Noored soome, eesti, inglise kunstnikud, peamiselt
tütarlapsed, olid kogunenud, et luua kohalikust keskkonnast lähtuvat
eriskummalist kunsti, üksteise pealt õppida. Inglanna Natalie Waldbaum
ja soomlanna Tanja Koistila ilmutavad oma töödes tugevat sotsiaalset
närvi (Jürgen näebki kõikjal vaid sotsiaalset närvi või siis selle
puudumist) ja hõrku esteetilist taju.
Kunstiteos oli ka Mooste ise, alates kultuurimajast, kus asus kunstnike
staap – muu hulgas pakuti soovijaile ka lahkesti heeringat (oma viina
kõrvale) ning näidati noorte kunstnike portfoolioid. Tütarlaps, kes
kala tõi, õhetas kõigest, millega maavärskus üht inimest õnnistada
võib.
Kunst laius jupikaupa kõikjal üle küla ja meie edasiseks teejuhiks
pakkus end kohalik jõnglane, kes näis Moostest teadvat kõvasti rohkem
kui ülepea võimalik, kaasa arvatud kohalikust müstilisest
õlletehasest, mille toodangut Sirbi toimetusel ometi varase tunni tõttu
kätte saada ei õnnestunud.
Küll eksisteeris tõeluses Mooste mõisa järveäärne viinaköök – ja
pudeleist küll puudu ei olnud, kuid need rippusid paraku liivaga
täidetult valitsejamaja laes ning puistasid seda ajuti fatalistlikult
põrandale. Liiva-Hannes päris oma.
|