Pealelend: Ants Hein

pilt

mõisate uurija

Mooste mõisa härrastemajas on kool, valitsejamaja on valla kasutuses, ülejäänud mõisahooned müüdi 1990ndate algul ühele soomlasele, kes pole nende vastu aga mingit huvi üles näidanud – imposantne viinaköök ja muud hooned lagunevad. Kuidas seda olukorda kommenteerida? Kas mõisa omandamisega kaasnevad ka kohustused?
Igal kohal on oma lugu. Moostesse ehk nagu varemalt öeldi Moisekatsi rajati mõis pärast seda, kui Võnnu maakohtunik Wilhelm Sturz oli XVI sajandi lõpul kuningas Stefan Bathory käest sinnakanti lääni saanud. Hiljem seisis see valdus pikemat aega Münnichite käes, 1810. aastal läks pärandusena aga Nolckenitele.
Kui mõned sealtkandi mõisad, nagu näiteks Ahja ja Rasina, said uhke hoonestuse juba XVIII sajandi algupoolel, siis Mooste mõisasüdame esinduslikum väljaehitamine venis XX sajandisse. See oli alles parun Eduard von Nolcken, kes 1903. aasta paiku mõisat suurejooneliselt ümber kujundama asus. Kõige mahukamaks kujunes muidugi uue neorenessanss-stiilis härrastemaja ehitus, mille projekti tegi Riia arhitekt August Reinberg ja mis valmis 1909. aastaks, kuid suurt vaeva nähti ka majandushooviga: hulk hiiglaslikke, osalt maakivist, osalt tellistest hooneid, mida piirab mitmesajameetrine kõrge kivimüür. Muidugi kujundati siis ümber ka park, laiendati seda osalt isegi Mooste järve vastaskaldale, kust nüüd avanes suurepäraseid vaateid kogu ümbruskonnale.
Nõnda erinevad nagu mõisate kujunemislood ka on, kipuvad need lood, mis räägivad nende allakäigust, olema üpris ühesugused. Nii ka Moostes. Kui kaheksakümnendate aastate lõpul leidis mõisa majandushoov veel päris tõhusat kasutamist, siis viimased tosinkond aastat on see seisnud suuremalt jaolt tühjana ja laguneb. Asja teeb keeruliseks see, et enamik sealseid hooneid on juba aastate eest antud üle ühele Soome ärimehele, kes pole sealtpeale sinna oma nägugi suurt näidanud. Ega oskakski siin kerget lahendust leida: palju sõltub sellest, kuidas on leping soomlasega sõlmitud, sest trahvid, mida muinsuskaitse kaitsealuste hoonete laokilejätmise eest määrab, on harilikult üsna tühised. Õnneks tegutseb härrastemajas kohalik kool ja nemad on püüdnud küll oma maja jõudumööda korras hoida.