Raamatututvustus

ELUPUU. Juutide tarkussõnad aasta igaks päevaks
Omalaadne kalendriraamat, milles siduvaks teguriks juutide kultuurilugu. Iga lehekülg vastab ühele kuupäevale, liigaastagi arvesse võetud, ning kannab õpetus- ja vanasõnu nii piiblist, liturgiast ja palvetest kui ka (osalt ateistlike) suurmõtlejate teostest. Näiteks 25. jaanuaril leiame muuseas sellised õpetussõnad: inimene külvab, kuid ta pole kindel, kas ta ka vilja maitsta saab. Suhteliselt rahumeelne ja meditatsiooni võimaldav raamat, veider lugemine maailmas toimuva kõrvale. Kogunud Walter Homolka ja Anette Böckler, tõlkinud Ann Kitsnik, luuletused tõlkinud Valeria Villandi. Logos, 2001. Pisut üle 365 lk.
 

Sigmund Freud
ARGIELU PSÜHHOPATOLOOGIA. Psüühika teadvustamata riukad
Unustamisest, keele- ja käevääratustest, ebausust ja eksitustest. Rohke, põneva näitevaraga psühholoogilise kirjavara klassika, vastuoluline ning vastakaid tundeid tekitav tekst, loetav pigem suurepärase esseistliku ja subjektiivse maailmakäsitlusena kui tõsiteadusena. Freudi mõttekäigud seoste leidmisel ning paranoilisus “ennete” tõlgendamisel, ületavad kohati poeetilPise võimekuse piire. Tõlkinud Piret Metspalu, toimetanud Vaino Vahing, kujundanud Kalle Müller. Väike Vanker, 2001. 242 lk.
 

 

Paul-Eerik Rummo
KOHVIKUMUUSIKAT
Kassetipõlvkonna hääletoru uus-vana d?ässirütmiline raamat sisaldab mõnedki uuemad tekstid ja sooja, svingiva valiku klassikast. Arvatavasti kõige peenetundelisem ja elavam luuleteos üle tüki aja. Ehitub üles tsüklitele “Väikese linna kohvikumuusikat” ja “Õnnelik”, mõlemad räägivad ühe ajastu, ühe maailma loo. Poeetiliselt võimas ning tundetoonilt värske kogumik. Rohkem ülistussõnu oleks piinlik välja hüüda. Stiilselt kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2001. 68 lk.
 

 

Ivar Sild
PILDIMASIN
Uuspoeetiku juba mõned aastad tagasi ilmuma pidanud luulekogu, mis vastavalt nägemis- või tundmisviisidele jagab värsid nelja ossa: objektiiv, subjektiiv, üliobjektiiv ja retrospektiiv. Maailm siin on väike, siiras, soe ja veider, tehnika olmekirjeldusest filosoofilise müstitsismi ja teadvustamatute sidumisteni. Jõuliselt visuaalne luule, mille kujundite maailma põhieesmärk on inimest voona läbida ning tundma panna. Viimases osas läheb Sild ateistina pea satanismini. Hea lugemine uuema luule nägemusest näiteks Rummo kõrvale. Kujundanud Erni Kirss. LauaPealne, 2001.
 

 

ARMASTUSKIRJAD
Sellised kogumikud võivad üldjuhul võõristust tekitada – nende olemasolule ei paista just palju õigustust olevat. Ometi võib käesolevat trükiteost pigem positiivseks nähtuseks pidada: iga kirja juurde on antud väike kaaslugu, mis parandab kindlasti juhusliku lugeja teadmisi ajaloost, ning pealegi on enamik armuõhkeid kirjaoskajate inimeste poolt teele saadetud (nende hulgas leidub küll tuhmima vaimusäraga prominente, aga siiski ka kirjanikke), kuulsate pealegi. Ehk kannab “Armastuskirjad” rahvavalgustuslikku eesmärki, et inimesed julgeksid ise kirjutada, et nad näeksid – see ei tulegi kuulsatel ja ilusatel alati paremini välja. Mine sa tea. Koostanud Jill Dawson, tõlkinud Kaja Riikoja, toimetanud Maris Makko. Hotger, 2001. 252 lk.
 

 

SÕJAJÄRGSE PÕLVKONNA ELUTEE JA SEDA KUJUNDANUD FAKTORID
Raamatus vaadeldakse põlvkonda, kes sündis vahetult pärast sõda ja oli Eesti taasiseseisvumise ajal neljakümnendates aastates. Autorite analüüsid kirjeldavad inimeste elu ühiskonnas, milles kehtisid tänase Eesti omadest oluliselt erinevad mängureeglid. Lähema vaatluse alla on võetud haridus, perekond ja migratsiooni mõju inimeste eluteele Nõukogude Liidus. Lisaks on uuritud ka väärtusorientatsioonide kujunemist. Võrdsustavale poliitikale vaatamata aitasid inimeste ettevõtlikkus ja elu planeerimisel tehtud valikud individuaalse elutee kujundamisel. Selline asjalik raamat. Toimetaja Mikk Titma. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001. 276 lk.
 

 

Mari Vallisoo
USSISÕNAD
Kodavere keeles. Argiaskeldustest, toimingutest ja lihtsalt olemisest põimitud sõnamaagiaraamat. Millegipärast lipsab ajuti sisse kirjakeelseidki tekste. Kodavere luulet võib suures jaos pidada modernismieelseks, kohati ehk varasümbolistlikuks, kõige rohkem on Vallisoo uuel tükil anda keelenaudingut. Saksapärase poeetika oleks võinud ehk julgemalt maakeelest pärinevaga asendada. Veidral kombel ühte karpi sattunud Hendrik Adamsoni ja Mats Traadi uudisteostega. Kujundanud Epp Kaavere. Ilmamaa, 2001. 53 lk.
 

 

Mats Traat
KÕLLANE ÕDAK. Tõne kogu luuletusi Tartu murden
Enamasti looduse ja maakoha eksistentsiaalsele maastikule paigutuv kogu sisaldab üheksakümnendail tekkinud luuleridu. Traat on tasemel, tekst töötab. Kohati pajatatakse ka millestki muust: Erasta nink ärasta pallu tahat —/ eng jääss iks kirguma! // Riigikogu, kas annat sa rahu, rõõmsat miilt?// Oh ei! Pargrahve. Ebämehelikke lõustu. Säädusi, mes ei jõustu…Imelikul kombel ühte karpi sattunud Mari Vallisoo ja Hendrik Adamsoni luulevihkudega. Kujundanud Epp Kaavere. Ilmamaa, 2001. 65 lk.
 

 

Hendrik Adamson
LAOTUSE ÕLMAN. Ma muigan mu Mulgi murden 1919 – 1945
Eesti Kirjandusloos sekundaarseks jäänud luulesuurus, kes nüüd kummalisel moel ühte karpi sattunud Mari Vallisoo ja Mats Traadiga. Lihtne ja kaunis maailm, jalgadega sügavalt külakultuuris, maaelus kinni, tugeva vormi ja julge kõlamänguga tekstid. Igati hea lugemine. Kolmikkogu kujundus on ilus ja väljapeetud, iseasi, kas kassetivorm sellisele valimikule sobib ning kas need autorid omavahel just patta panna sünnivad. Kujundanud Epp Kaavere. Ilmamaa, 2001. 102 lk.