R A H V A K U L T U U R


6.jpg (10770 bytes)

Tänavune pärimuskultuuri auhind

16. novembril, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamise ja Eesti Folkloori Seltsi sünnipäeval, andis Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees Ingrid Rüütel üle 2002. aasta pärimuskultuuri auhinnad, mille pälvisid Viivi Voorand ja Lahemaa Rahvamuusikud, Igor Tõnurist ning rahvakultuuriühing Torupilli-Ants. Esinesid New Folk Duo (Henn Rebane ja Robert Jürjendal) ja auhinna 2001. aasta laureaat, Pärnumaa Rahvakultuuri Seltsi folkloorirühm Hoiuspuu.
Auhinna ekspertkomisjon on 17 kandidaadi seast valinud kolm laureaati. Igor Tõnurist pälvis auhinna sihipärase ja tulemusliku teadusliku, populariseeriva ning loomingulise tegevuse eest rahvamuusika traditsioonide hoidmisel ja edasikandmisel. Viivi Voorand ja Lahemaa Rahvamuusikud tõsteti esile sihipärase ja tulemusliku loomingulise, pedagoogilise ning organisatoorse tegevuse eest folklooripärandi hoidmisel ja edasikandmisel Lääne-Virumaal ning rahvakultuuriühing Torupilli-Ants sihipärase ja tulemusliku tegevuse eest torupillimuusika traditsioonide hoidmisel ning perepärimuse edasikandmisel. Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu asutas aastal 2000 Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde pärimuskultuuri allfondi eesmärgiga toetada rahvusliku kultuuripärandi järjepidevuse hoidmist ja edasikandmist ning juhtimaks avalikkuse tähelepanu pärimuskultuuri kaitse vajadusele. Kuna allfond pole veel vajalikku 100 000kroonist kapitali kokku saanud, sõltub auhinna rahastamine aateliste toetajate olemasolust. Auhinnad à 10 000 krooni on käesoleval aastal eraldanud Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Rahvuskultuuri Fond.
 

M U U S I K A


Eesti pianismi edu
15. – 19. XI toimus Itaalias 45. rahvusvaheline pianistide konkurss “Citta di Treviso”, kus EMA II kursuse tudeng Hando Nahkur (prof. A. Juozapenaite-Eesmaa, dots. T. Nahkur) saavutas III koha.
Võistluse 35 osavõtjaga avavoor toimus juba oktoobris. Äsjasesse poolfinaali pääses 12 (7 itaallase kõrval ka Prantsusmaa, Bulgaaria, Kreeka, Saksamaa ja Eesti esindaja) ja finaali 5 pianisti. Sel, Itaalia ühel staa?ikamal ja mainekamal konkursil oli vanusepiiriks 35 aastat. Rahvusvaheline ?ürii eesotsas Franco Medoriga andis välja kolm preemiat. Kaks esimest kohta jäid Itaaliasse: võitjaks osutus Bruna Pullini (1974) ja II koha pälvis Lorenzo di Bella (1973).
 
Arvo Volmer eesti muusikaga Oulus
Harukordse pühenduse tänasele Püha Cecilia päevale tegi Arvo Volmer eile oma Oulu Linnaorkestriga Oulu toomkirikus Mozarti ja Bachi kõrval kõlas kolm selleks puhuks sobivat eesti teost: Arvo Pärdi “Cantus in Memory of Benjamin Britten”, Erkki-Sven Tüüri “Passion” ning Ester Mäe “Vesper”.
Austraalia reisi järel on Volmeri möödunud kavades Oulus olnud veel P. Nörgardi “Bach to the Future”, Britteni “Klaverikontsert”, Reinecke “Flöödikontsert” (sol. Patrick Gallois), Wagner, R. Strauss, Rahmaninov, Prokofjev. Eelmisel nädalal juhatas ta taas Helsingborgi SOd, tuues ettekandele B. Bartóki “Orkestrikontserdi” ning F. Poulenci “Stabat Mater’i”.

PRIIT KUUSK


 
Järvid Jaapanis ja Inglismaal
19. XI alustas Takamatsust järjekordset Jaapani reisi Göteborgi SO peadirigent Neeme Järvi juhatusel. Antakse seitse kontserti (veel Tsukubas, homsest Yokohamas, Sapporos ja Osaka Symphony Hallis), neist kaks Tokyo kuulsas Suntory Hallis ning lõppkontsert Opera City Concert Hallis 28. XI.

Kavades on Sibeliuse V sümfoonia ja “Viiulikontsert” (sol. Julian Rachlin), Mahleri I sümfoonia, Griegi “Klaverikontsert” (Hiroko Nakamura) ning rootsi helilooja Rolf Martinssoni N. Järvile pühendatud “A. S. In Memoriam” (2001). Kodusaali naastes jätkatakse Tšaikovski (BIS) ja Sibeliuse (Deutsche Grammophon) sümfooniate plaadistamist.
Paavo Järvi alustab homme kontserte Inglismaal Bedfordis, Philharmonia Orchestraga Londonist esinetakse seejärel ülehomme ka Londoni Royal Festival Hallis, temagi kavas Sibeliuse V, veel Debussy “Fauni pärastlõuna” ja Rahmaninovi II klaverikontsert (Elisabeth Leonskaja).
Nädala pärast algab kolme kontserdiga sari San Francisco SO ees, kus kava avab Charles Colemani “Streetscape”. Oktoobris (5. – 7. X) kõlas Paavo Järvi käe all NDR (Hamburgi) orkestriga Bremenis, Kielis ja Lübeckis Erkki-Sven Tüüri “Zeitraum”, kolmes kavas Müncheni Filharmoonikutega Gasteigis ning ka Nürnbergis (10. – 15. X) oli Tšaikovski I klaverikontserdi solistiks Aleksandr Gindin (veel Stravinski, Prokofjev), mitmes Cincinnatis juhatatud kavas mängisid Eduard Tubina “Kontrabassikontserti” Owen Lee (25. – 26. X), Bartóki II viiulikontserti Leila Josefowicz, Rahmaninovi III klaverikontserti Aleksander Toradze ja Prokofjevi I viiulikontserti Anne Akiko Meyers (14. – 15.XI). 13. IX alanud Cincinnati SO hooaja kavad kõlavad kolm kuud hiljem salvestatult klassikaraadios WGUC-FM üle Ühendriikide, avaõhtu on eetris 15. XII ning Tubina “Kontrabassikontsert” 19. I 2003.

PRIIT KUUSK


Koolimuusikapäev EMAs
Eesti Rahvuskultuuri Fond on oma tänavused stipendiaadid valinud ja annab stipendiumid üle 8. detsembril. Erandiks olid Heino Kaljuste Fondi esimesed stipendiaadid Ilme Indas ja Janne Fridolin, keda austati EMA kammersaalis 18. novembril.
EMA koolimuusika instituut (KI) korraldas Heino Kaljuste sünniaastapäeval koolimuusika päeva, mis avatigi Nissan Balti toetusel eraldatud stipendiumide piduliku väljakuulutamisega. Stipendiaate õnnitlesid ERKFi nõukogu esimees Eri Klas ja teeneka koorijuhi lesk Lia Kaljuste. Koolimuusika Instituudi juhataja prof. Ene Üleoja tutvustas stipendiaate – teenekat Westholmi gümnaasiumi muusikaõpetajat Ilme Indast, kelle klass on aastakümneid olnud omamoodi koolimuusika laboratooriumiks, ning mitmekülgselt võimekat üliõpilast Janne Fridolini. Meenutades Heino Kaljustet kui jõulist uuendajat, juhatas ta sisse EMA KI uuendusi tutvustavad ettekanded. Nimelt on EMA KIs sellest õppeaastast kooripõhisele suunale lisandunud ka d?ässipõhine õpe. workshopi “Klaverisaate printsiipidest erinevates stiilides” sisustas dots. Olav Ehala. Lisaks esines kaks külalist Joensuu ülikoolist. Antti Juvonen kõneles “Miks on pop-rock-jazzmuusika vajalik kooli muusikaõpetuses?” ning Mikko Anttila teemal “Muusikalise põhihariduse suunas”.
 
Külalised TMMis
20. XI tutvustati TMMis Yrjö Kilpise (1892 – 1959) elu ja loomingut.
Vastavasisulise loengu pidas George Buckbee, Kilpise laule esitas sopran Raisa Vaarna koos pianist Tuula Hällströmiga. Soome romansimeistrit tutvustav õhtu sai teoks koostöös Soome Instituudiga.
 
Aardeid unustusest
Festivitas Artiumi kutsel esineb 24. XI Tartu ülikooli aulas stuudio Cantores Vagantes koosseisus Reet Sukk, Taavi-Mats Utt, Julia Lurje (Venemaa) ja Robert Staak kavaga XVII ja XVIII sajandi inglise heliloomingust (Purcell, Finger, Keller, Babell jt.).
Sama kavaga antakse homme, muusikute kaitsepühaku Püha Cecilia päeval, kontsert Rootsi Mihkli kirikus Tallinnas.

F I L M

Linastus pooltosinat tõsielufilmi
Möödunud laupäeval pidas stuudio Exitfilm Kinomajas oma 10. sünnipäeva, mille puhul linastus kuus uut tõsielufilmi. Re?issöörideks noored ja juba tuntud meistrid.
Britt Urbla
ja Mauri Grossi “Graali otsimas” kujutab Von Krahli teatri lavastuse “Graal” valmimise protsessi. Ove Mutingu “Kulgemise kunst” vaatleb koreograafi ja tantsija Teet Kase proove ning etendust, Marianne Kõrveri “Pildi sisse minek” portreteerib glamuuri ja gay-esteetika guru Agu Pilti. Exitfilmi juht ja produtsent Peeter Urbla lasi linale kaks setuainelist täispikka dokki: “Kuningas üheks päevaks” keerleb ümber ülemsootska Hõrna Aare ja “Potisetud tulevad jälle” näitab lustakas võtmes killavoori, kus noored õllesed ja hansased setud savipottidega kauplevad. Pühapäeval peeti mõttevahetus eesti dokumentalistika tulevikust. Õhtul esilinastus Peeter Simmi “Sõda pärast sõda”, mis avab metsavendluse fenomeni intervjuude vormis. Veel linastus Andres Söödi telefilm “Leigo järved”, mis jälgib samanimelise turismitalu peremehe Tõnu Tamme töid ja tegemisi.

 

K I R J A N D U S

Alverid jagatud!
Betti Alveri kirjandusauhinna tänavune zürii koosseisus eelmine laureaat Mehis Heinsaar (esimees), Sirje Olesk, Eeva Park, Jaak Rähesoo, Janika Kronberg vaagis hoolikalt ja n.-ö. seinast seina kõiki ajavahemikul hingedepäevast 2001 kuni hingedepäevani 2002 ilmunud ilukirjanduslikke raamatudebüüte, tutvus ja heitis üksteise järel kõrvale kurioosumid, naistekad ja olmekad, luges ja tõstis esile huvitavaid kunstnikuraamatuid Raul Meelelt ja Peeter Mudistilt, kuid jäi lõpuks siiski selgepiirilise ilukirjanduse juurde.

?ürii esimehe Mehis Heinsaare kaalukal arvamisel, kuid samas ka suhteliselt üksmeelselt otsustati, et ühe tähelepanuväärseima raamatu puudumise tõttu tuleb 2002. aasta Betti Alveri kirjandusauhinna summa 10 000 krooni jagada võrdselt kahe autori vahel. Seega on laureaatideks: Leo Kunnas kirjastusel Tuum 2001. aasta novembris ilmunud (ja seega eelmise ?ürii vaatevälja mitte jõudnud) proosaraamatu “Sõdurjumala teener” eest; Ülar Ploom Loomingu Raamatukogus 2002 nr. 31 ilmunud luulekogu “Üks ja kogu” eest. Betti Alveri kirjandusauhind põhineb luuletaja testamendis väljendatud soovil auhinnata parimat ilukirjanduslikku raamatudebüüti. Auhinda, mille rahalisele osale lisandub Leonhard Lapini kujundatud tunnistus Betti Alveri luuletuse “Selle ilma igav kainus” autograafiga, annab välja EKL Tartu osakond Eesti Kultuurkapitali toel luuletaja sünnipäeval. Auhinna varasemad laureaadid on Jaan Undusk, Valeria Ränik, Hannes Varblane, Kirsti Oidekivi, Kalju Kruusa, Jürgen Rooste ja Mehis Heinsaar. Betti Alveri kirjandusauhinna kätteandmine toimub Tartu Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) 23. novembril kl. 16.

JANIKA KRONBERG


 
Jätkub kirjandusõhtute sari Meistrite hoovi galeriis Vene 6: täna kell 18 astub üles rühmitus !peatus. Oma tekste loevad Priit Kruus, Jana Lepik, Hedda Maurer ja Neeme Põder.
 

F O T O


Kalju Suure fotod välismaal
Helsingi mardilaadal oli üleval Kalju Suure 94. fotonäitus, mis koosnes 34 kultuuriinimese portreest.
Esindatud olid põhiliselt need eestlased, kes teevad Tuglase Seltsiga koostööd või on olnud Soomes tuntud. Mardilaadal stardi saanud Suure fotonäitus läheb mööda Soomet reisima. Kalju Suure foto Peeter Liljest oli Tuglase Seltsis ajakirja kaanel ja Helsingin Sanomate rubriigis “Kuhu minna”. Riia Fotoklubi rahvusvahelisel näitusel sai Suure foto “Olen 15päevane” Rahvusvahelise Fotokunsti Ühingu (FIAP) hõbemedali. Medal antakse üle Narvas eeloleval laupäeval.

 

K U N S T


6.jpg (10770 bytes)

Kalligraaf Lķu Meng näituse avamisel.

Klassikaline maal on Hiinas endiselt hinnas

15. XI avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajees traditsiooniline hiina maali näitus.
Eesti Vabariigi ja Hiina Rahvavabariigi kultuuriministeeriumi kultuurivahetuslepingu raames toimuval näitusel on eksponeeritud ligi poolsada hiina kunstnike aastatel 1952 – 1993 valminud tööd. Näituse koostajad Pekingi näituseagentuurist on püüdnud valida teemalt mitmekülgseid ja väljenduslaadilt erinevaid töid, et eesti näitusekülastaja saaks ülevaate praeguse maalikunsti klassikalist traditsiooni järgivast laadist. Hiina klassikaline maalikunst on läbi aegade olnud tihedas seoses kunstiteooria, poeesia ja kalligraafiaga. Õitsengu saavutas see Tangi ja Songi dünastia ajal. Horisontaalseile ja vertikaalseile krunditud siidist või paberist rullidele maaliti vesivärvi- või tušipintsliga maastikke, portreid, olustikustseene ja natüürmorte. Õrnade peente pintslitõmmete abil tekitati pinnale hapraid läbipaistvaid pooltoone, kuid vormist olulisemaks on läbi aegade peetud siiski teose kunstilist kontseptsiooni. Hiina klassikalise maalikunsti levinumaks ?anriks võib lugeda maastikumaali, nn. mägede ja vete kujutamist, milles avaldus muistne panteistlik sümboolika. Maalimisele eelnes looduse põhjalik tundmaõppimine ning maalide kaudu väljendati üldist terviklikku suhtumist maailma. Hiina filosoofia kohaselt saab ühiskonda mõjutada just looduse üle mõtisklemise kaudu. Lisaks loodusmaalidele võib näitusel näha ka maale lindude, lillede ja inimfiguuridega. Rahvusraamatukogus on varem eksponeeritud nii hiina foto-, akvarelli-, tarbekunsti- kui ka raamatunäitusi. Kultuurivahetuslepingu raames toimub Hiinas ulatuslik eesti ehtekunsti näitus.

Olbri ideaalmaailm
14. XI avati Tallinna Kunstihoone galeriis Kai-Mai Olbri näitus “Allutatud stiihia”.

Olbri on kiindunud geomeetrilisse värvi-, vormi- ja valgusemängu. Värvilise paberi, akrüül- ja guaššvärvidega kasutades loob kunstnik galerii esimeses saalis pildireaalsuse, milles looduse mitmekesisus on abstraheeritud puhasteks geomeetrilisteks kujunditeks. Kunst on Olbrile võimalus luua ideaalne maailm, mis oleks vaba labaselt maisest ja argisest. Teises saalis eksponeeritakse kunstniku videoteost “Aheldatud laul”. Videot eksponeeriti esimest korda (ainult 5 päeva) Tallinna Linnagaleriis 2002. aasta mais. Olbri on filmi loomisel kasutanud eri kunstiliikide, tantsu, poeesia, kujutava kunsti ja muusika sümbioosi. Värvi, valgust, sõna, liikumist ja muusikat ühendav teos kujutab kunstikeeles loova inimese püüdlust väljuda oma maisest kestast ehk raamidest. Filmi autorid on Kai-Mai Olbrile lisaks helilooja Lepo Sumera, koreograaf Mai Murdmaa, tantsija Vladimir Arhangelski, vokalist Leili Tammel ning näitleja Andres Ots.
 
Mall Metsa isiknäitus
Täna kell 16 avatakse Kastellaanimaja galeriis Mall Metsa isiknäitus “Punane õhtu”.
Mall Mets (s. 1946) esitleb sel aastal valminud nahkvaipu ja akvarellkollaa?e. Pikad kitsad nahkkompositsioonid, mida kunstnik vahel nimetab “taevaredeliteks”, on efektsed ja meeldejäävad. Peale 15 vaiba on näitusel eksponeeritud akvarellkollaa?id, mida võib vaadelda nahatööde ideede edasiarendusena pildis. Küpsed toonid ja loodusvormide stiliseerimine seovad nahkvaibad ja pildid tervikuks. Kunstnik toob vaatajani ornamentide geomeetria ja värvirõõmu ajal, mil loodus kaotab värvid ning suvised viljad on pudenenud. Näituse kuraator on Anne Lõugas.
 
19. XI avati Deco galeriis Jaan-Jürgen Klausi näitus “Inimene ja meri”.
Klaus (s. 1979) õpib Tartu ülikoolis maali. Ta maalib merd ja inimest spontaanselt, lähtudes isiklikest mälupiltidest, inimfiguurides püüab aga tabada inimeksistentsi üldisemat mõtet: inimest tulemas ja minemas.
 
MTÜ Sally stuudio lipukiri on “Kunst teeb paremaks!” ja eesmärk juhatada õpilasi nii looma kui ka kultuuri kompetentselt tarbima.Visuaalne kirjaoskus, suutlikkus näha, mõista ja ennast väljendada peaks olema iga inimese loomulik õigus. Sally stuudio kunstikoolis käib ligemale 200 last, kellele õpetatakse nii traditsioonilisi tehnikaid kui moodsamat kunsti. Eesti kunstiportaalis www.kunstikeskus.ee on väljas Sally stuudio laste autoportreed.
 
19. detsembini toimuvad Tartu Kunstimuuseumi näitusemajas vastavatud Eesti Kultuurkapitali toetusel sisustatud õppeklassis skulptuuri töötoad.
Alg- ja põhikooli õpilastele mõeldud praktilist tegevust viib läbi näituse koostaja skulptor Ahti Seppet, kes kahetunnise juhendamise ajal annab edasi modelleerimise põhinippe.Töövahendid ja materjalid on laste käsutuses tasuta tänu Tartu linna kultuuriosakonna toetusele. Nädalavahetustel ootame skulptuuri töötuppa kõiki asjahuvilisi lasteaialapsest pensionärini asjatundja juhendusel oma pisiskulptuuri valmistama. Töötubadest osavõtuks registreerida telefonil 441 080, 341 050 ja kontaktisik on muuseumipedagoog Reeli Kõiv.
 
14. XI sõlmisid Viljandis endises linnaraamatukogus Viljandi linnavalitsus, keda esindas linnapea Peep Aru, ja EELK Viljandi Jaani kogudus, keda esindas koguduse juhatuse esimees Aivar Villems, lepingu, kus on sätestatud linnaraamatukogu hoone edasise kasutamise tingimused.
Pikk tn. 8 hoone ruumidesse on kavas rajada Kondase keskus. Kondase keskusesse pannakse üles Viljandist pärit maailmakuulsa naivisti Paul Kondase ja teiste Viljandi naivistlike kunstnike tööde püsiekspositsioon. Eksponeeritav kuulub Viljandi muuseumi kogusse. Kondase keskusesse kolib ka praegune Kilpkonna galerii.
 
XII Souli rahvusvahelisel graafikabiennaalil 5. – 24. novembrini esindab Eestit ainsana graafik Benjamin Vasserman tööga “Koostoime”. Biennaal kannab selle nime “SPACE Group”, samanimeline on ka korraldaja. Välja valiti 204 kunstnikku 46 riigist igaüks ühe tööga. Peapreemia (10 miljonit Korea won’i) pälvis Korea graafik Koo Jah-Yun tööga “White”. Teave: http://www.spaceprintbiennial.org

 

T E A T E R

Esietendus Linnateatris
23. XI esietendub Tallinna Linnateatri Taevalaval David Storey “Pühapäev”, lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnikud Mae Kivilo ja Sirli Bergström, muusikaline kujundaja Riina Roose, valguskujundaja Kalle Karindi, liikumisjuht Mall Noormets, konsultant Ago Roo.
Storey on näitekirjanikuna meisterlik psühholoog, kes suudab pealtnäha argise teksti sisse põimida inimlikke, traagilisi, rõõmsaid ja puudutavaid lugusid. Tema 1969. aastal kirjutatud näitemängu (originaalpealkirjaga “The Contractor”) peategelane on mees, kes tundub tuttav, liigagi tuttav ka tänase hetke Eestis. Ta on abielus, kahe täiskasvanud lapse isa ja tal on oma firma. Ta on ületöötanud, stressis ja oma perekonnast võõrdunud. Kui jõuab kätte tütre pulmapäev, otsustab mees püstitada maailma kõige kaunima peotelgi. Kuid töömehed osutuvad Inglismaa kõige hullemateks ja perekond ei kavatsegi isale selle ?esti peale kohe kõike andeks anda. Kas neil inimestel on siiski veel lootust? Storey ja Rohumaa arvavad, et on. Mängivad Rain Simmul, Allan Noormets, Andres Raag, Argo Aadli, Indrek Sammul, Andres Ots, Alo Kõrve, Hele Kõre, Epp Eespäev, Ene Järvis, Kalju Orro ja Andero Ermel või Jaanus Rohumaa.

Triin Sinissaar


 
Kümnes intiimses stseenis
tabusid ei tunnistata
Täna jõuab Endla Küünis esietenduseni Raivo Trassi lavastatud “Blue Room”. Kümnes intiimses stseenis kehastavad Katariina Lauk-Tamm ja Sepo Seeman viit tegelast, kelle kohtumine viib iga kord vahekorrani.
Inglase David Hare’i näidendi aluseks on Arthur Schnitzleri skandaalne intiimdraama “Ringmäng”. Aastaid on vaieldud, kas Schnitzleri seksuaalse ringmängu idee on sügavamõtteline või ülepingutatud. Kindlasti on tegemist hästi töödeldava materjaliga. “Ringmängu” kirjutamisest möödunud saja aastaga on ühiskonna suhtumine ja seksuaalmoraal üle elanud põhjaliku murrangu. Ent Schnitzleri käsitlus pole sugugi aegunud. Tüki peateema on autor David Hare’ järgi lõhe selle vahel, mida me ette kujutame, mida mäletame ja mida tegelikult kogeme. David Hare on sündinud 1947. aastal Sussexis (Inglismaal). Tema esimene näidend “Slag” lavastati 1970. aastal, hiljem algas koostöö National Theatre’iga. Ajavahemikus 1978 – 1997 lavastati seal üksteist Hare’i näidendit. “Blue Room” esietendus Londonis 1998. aasta septembris ning Broadwayl juba sama aasta detsembris. Minimalistliku lavakujunduse autor on Endla peakunstnik Kristiina Münd, valguskunstnik on Triin Hook, kellele see on ka Viljandi kultuurikolled?is valguskujunduse eriala diplomotöö, muusika autor on Avo Ulvik.
 
Rekordetendus nukuteatris
23. XI kell 12 on Eesti Riiklikus Nukuteatris legendaarse lavastuse “Karjapoiss on kuningas” 500. etendus, mis on ühe lavastuse elus erakordne sündmus.
500. mängukord on praegustel andmetel Eestis ainulaadne juhtum. Võrdluseks võib tuua omal ajal Estonias menumuusikali “Pipi Pikksukk”, mida 25aastase lavaelu jooksul mängiti 402 korda. “Karjapoiss on kuningas” valmis 1981. aastal. Lavastus, mis algselt oli mõeldud suviseks ringreisitükiks, osutus ootamatult nii menukaks, et sattus nukuteatri püsirepertuaari ja tänaseks on seda mängitud juba üle kahekümne aasta. “Karjapoiss on kuningas” on Rein Aguri lavastus eesti rahvalauludest ja muinasjuttudest, kunstnik on Riina Vanhanen ning muusikaline kujunaja Kaupo Uibo. 1981. aastal kuulusid lavastuse algkoosseisu Urmas Alender, Helle Laas, Tiit Soodla, Sella Pilt ja Riho Tammert. Mõne aja pärast asendus Helle Laas Anni Kreemiga. Praeguseks on koosseis pea täielikult muutunud ja 23. novembril astuvad publiku ette Hendrik ja Maie Toompere, Are Uder ning Riho Tammert.

 

K O N V E R E N T S

Ajaloo Instituut ja Tallinna Pedagoogikaülikool korraldavad 21. ja 22. XI Ajaloo Instituudis konverentsi “Aeg ja lugu”, kus uuritakse eestlaste identiteedi kujunemist läbi ajaloo. Konverentsile on kutsutud humanitaaralade esindajad, et lahata ajaloo rolli eesti kultuuris, kesksete rahvuslike ideede kujunemist ja mõju, tänapäevaste stereotüüpide, ideoloogiliste voolude ja püüdluste ajaloolisi juuri. Täna saab kella 11 – 17 kuulata ettekandeid naisest vaimulikuna ajaloolises ja etnoloogilises kontekstis, luterlikust tekstiilist, Stalini-aegsest linnakujundusest, 1930ndate ajakirjandusgraafikast, eestlaste kujutamisest XIX sajandi kunstis ja Kohtla-Nõmme ja Kopli visuaalsest ilmest.
 
Eesti Instituut ja Tartu ülikooli sotsioloogia teaduskonna semiootika osakonna korraldusel algas 21. XI Tallinnas nukuteatri saalis konverentsi “Eesti instituudid”. Instituutide all mõistetakse Max Weberi järgi kooslusi, kuhu inimene kuulub enesest sõltumata ja millesse kaasamiseks temalt nõusolekut ei küsita. Konverents keskendub just sellistele instituutidele, mis tegelevad Eesti mõiste sõnastamise ja kujundamisega. Täna kella 9 – 13 saab nukuteatris kuulata Mati Heidmetsa, Marten van der Botha, Tiit Matsulevitši, Kalevi Kulli, Valdur Mikita ja Timo Marani ettekannet. Eile astusid üles Paul Cobley, Peeter Torop, Liina Siib, Ilmar Raag jt. Ettekannetele lisaks on konverentsi kavas nii filmi kui teatrit. Konverentsi ajal on nukuteatris avatud Mall Nukke Eesti kaartide näitus. Konverentsiga märgib Eesti Instituut ühtlasi oma kevadel täitunud 13. tegevusaastat.
 
22. ja 23. XI toimub Tallinna Tehnikaülikooli humanitaarteaduskonna õppehoones (J. Sütiste tee 21) Eesti sotsiaalteaduste III aastakonverents “Usaldus. Vastutus. Sidusus”.
Konverentsi avab TPÜ rektor Mati Heidmets ning avaplenaaristungil esinevad ettekannetega Eesti TA president akadeemik Jüri Engelbrecht, “Väikesed ja suured teaduspõllul” ja TPÜ professor Raivo Vetik, “Eesti ühiskonna integratsioonipoliitika probleemid”. Heidmetsa sõnul on sotsiaalteadlaste uurimused Eesti ühiskonna seisukohalt olulised, mitmed uurimistöö ja praktika seosed leiavad käsitlemist ka aastakonverentsil. Sotsiaalteadlaste 100 ettekannet jaotuvad 14 sektsiooni vahel: maastik, keskkond, identiteet ja säästvus, majandus ja ettevõtlus, kool ja haridus, informatsioon ja kommunikatsioon, tervis kui igapäevaelu ressurss, perekond ja lapsed, sovetlus elatud elus, sotsiaaltöö, sotsiaalprobleemid, meedia, filosoofilised arutelud, poliitilised arengud, avalik haldus, individuaalsed strateegiad. Konverentsi teist päeva alustab äratusloenguga siseministeeriumi välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna peaspetsialist Kristina Täht teemal “Kellele me teeme sotsiaalteadust?”. Konverentsi raames toimub poliitika kujundajate ja poliitikateadlaste paneeldiskussioon teemal “Parteide roll ühiskonnas”, mida juhib Raivo Vetik. Lõpuplenaaristungil esinevad ettekannetega riigikogu kantselei majandus- ja sotsiaalinfoosakonna juhataja Aare Kasemets teemal “Sotsioloogilised ning avaliku arvamuse uuringud kui refleksioon parlamendile ja kodanikuühiskonnale: tagasivaade 1996 – 2002” ja TPÜ professor Mart Raukas teemal “Usaldus, usaldamatus ning moraalne vastutus”, konverentsi lõpetab TPÜ professor Aleksander Pulver. Info: http://www.ttu.ee/ hum/conference/
 
TTÜ ja Eesti TA korraldasid 18. – 21. XI rahvusvahelise põlevkivialase teaduskonverentsi, millest võttis osa ligi 200 rahvusvahelise mainega spetsialisti paarikümnest riigist. Osavõtjate seas oli teadlasi Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Hiinast, Austraaliast, Kanadast, Türgist, Šveitsist, Soomest, Brasiiliast ja mujalt. Konverentsile saatis tervituse president Arnold Rüütel. Tervitussõnad ütlesid ka Eesti TA president Jüri Engelbrecht ja TTÜ rektor Andres Keevallik. Samaväärse ulatusega eelmine rahvusvaheline põlevkivialane sümpoosion toimus ÜRO egiidi all 1968. aastal Tallinnas. Põlevkivi on Eesti olulisemaid maavarasid ning seda kaevandatakse ligikaudu 12 miljonit tonni aastas. Põlevkivi on Eesti peamine energiaressurss, mille kaevandamise ja kasutamise kogemused on eeskujuks ka teistele põlevkivivaru omavatele riikidele. TTÜ aulas ja hotell Olümpia konverentsikeskuses viidi läbi konverentsi plenaaristungid ja töö kolmes sektsioonis. Paneeldiskussioonidel arutati põlevkivi kaevandamise, põletamise ja töötlemise küsimusi. Osavõtjatele korraldati ka väljasõit Eesti Põlevkivi kaevandustesse ja Viru Keemia Grupi tootmiskompleksi. Konverentsi korraldamist toetas Euroopa Liidu “Phare” programm.

 

T E A D U S

14. XI avas Tallinna Pedagoogikaülikooli keeltemaja viiendal korrusel (Narva mnt. 25) oma kontaktbüroo Hageni kaugõppeülikool. Nordrhein-Westfahleni Liidumaa Hageni kaugõppeülikool (HKÜ) on ainus Saksa ülikool, kus õppetöö toimub eranditult kaugõppevormis. HKÜs on võimalik õppida 6 teaduskonnas: suurim neist on majandusteaduskond (sel õppeaastal õpib seal 46% kõigist kõrgkooli üliõpilastest), kultuuri- ja sotsiaalteadused (28% kõigist üliõpilastest), informaatika, matemaatika, elektrotehnika ning õigusteaduse teaduskond. Kaugõppeülikool pakub ka täienduskoolitust ning kaasaegseid koolitusprogramme lisakvalifikatsiooni saamiseks, soovi korral saab üldpaketist valida ka üksikuid kursusi.
 
15. XI tähistas oma 90. sünnipäeva Eesti TA akadeemik Harald Keres, üks tuntumaid vanema põlve eesti teadlasi
. Pidulik õnnitlustseremoonia toimus Tartu raekojas. Sünni- ja noorusaastate kodulinnaks oli Harald Keresel Pärnu, hilisem elu ja teadustegevus on aga olnud seotud Tartuga. Sõja-aastate keerdkäigud viisid ta Saksamaale ja Tšehhoslovakkiasse kuni Ameerika okupatsioonitsoonini välja. Tartu ülikoolis jõudis Harald Keres juba suure sõja eel, 1936. aastast peale olla õppejõud ja kaitsta matemaatikamagistri kraadi. Doktorikraadi sai ta 1942. a., kuid pidi seda uuesti kaitsma 1947. a. Harald Kerese teadustöö on seotud relatiivsusteooria aspektidega. Ta juhatas teoreetilise füüsika kateedrit, oli Tartu Tähetorni juhataja ja aastatel 1958 – 1960 ülikooli teadusprorektor. Hiljem jätkas H. Keres tööd Füüsika Instituudi teoreetilise füüsika laboratooriumi juhatajana. Harald Keres ütleb tänini aktiivselt sõna sekka paljudes teaduse ja ühiskonnaelu küsimustes; tema aktiivne tegevus on ära märgitud riikliku teaduspreemiaga, ta on Tartu linna aukodanik ja Riigivapi III klassi ordeni kavaler.

Villi Ehatamm


Vabandus

Kunstikoguja Matti Milius oli oma sünnipäevanäitusest 
Deco galeriis nii erutatud, et tema eksalteeritud teabest 
oli raske aru saada. 
Deco galeriile kinkis Miliuse kogu näituse avamisel oma pildi noor eesti kunstnik Chintis, mitte lätlane Gintis.

Toimetus vabandab Miliuse, Chintise, Gintise ja Deco ees.