|
|
Klas juhatab Rootsis Tampere Linnaorkestri kunstiline juht Eri Klas viib oma orkestri 24. – 28. IX külalisesinemistele Rootsi. Rootsis antakse kolm kontserti: 24. IX Norrköpingis, 25. IX Uppsalas ja 28. IX Stockholmis Soome muusika kõrval (Sibeliuse “Tapiola” ja Rautavaara “Kolmas klaverikontsert”, sol. Olli Mustonen) kavas kas Tšaikovski V või Prokofjevi VII sümfoonia. ERSO Prantsuse Raadios Prantsuse klassikaraadio France Musiques andis oma keskööprogrammis “Hector” 17. IX eetrisse ERSO poolt Paavo Järvi dirigeerimisel Euroraadiole 19. VI salvestatud festivalilt “Eduard Tubin ja tema aeg” lõppkontserdi. Kavas olid Debussy ja Raveli vahel eesti muusikast A. Kapi “Hauad”, E. Tubina “Klaverikontsertiino” Vardo Rumesseniga solistina ning A. Pärdi I sümfoonia. See oli üks kaheksast septembrikuule kavandatud öökontserdist. Teate vahendas prantsuse heliplaadiajakirja Diapason septembrinumber. PRIIT KUUSK Neeme Järvi stipendium Eelmisel nädalavahetusel tähistati Göteborgis Neeme Järvi 20 tööaastat sealse sümfooniaorkestri peadirigendina, juubelikontserdi kavas rootsi muusika (sh. Tubin). Sündmust märkis ka dirigendi tegevusele, eeskätt tema tööle Göteborgi orkestriga keskenduva raamatu üllitamine. Rootsi kontsern Volvo aga teatas Neeme Järvi nimelise fondi ja stipendiumi asutamisest. Viimane (50 000 Rootsi kr.) määratakse igal aastal ühele Eesti noorele andekale muusikule. Uus muusikapreemia EMNi juhatus otsustas 16. IX koosolekul anda 1. oktoobril välja 2002. aasta muusikapreemia (üks peapreemia ja võimaluse korral veel 3 preemiat), mis antakse üle Estonia kontserdisaalis ERSO rahvusvahelise muusikapäeva kontserdil. Preemia saajad määrab ?ürii, see on EMNi juhatus. Kandidaate saavad esitada ainult Eesti Muusikanõukogu liikmed. EMNi juhatus ootab oma liikmete ettepanekuid 23. IX kella 12ni e-postiga emn@kul.ee või postiaadressil Suur-Karja 23, Eesti Muusikanõukogu. Preemia statuudi järgi on selle eesmärk tunnustada muusikuid või muusikainstitutsioone, kelle tegevus on kaasa aidanud eesti muusika arengule. Peapreemia võib määrata: heliloojale kogu tema loomingulise panuse eest; esitajale või ansamblile klassikalise muusika või d?ässi alal sihipärase ja tulemusliku loomingulise tegevuse eest; muusikateadlasele või muusikakriitikule; pedagoogile väljapaistva töö/tulemuslikkuse eest erialahariduse arendamisel; avaliku elu tegelasele, kellel on oluline roll mitmes valdkonnas rahvuslikus või rahvusvahelises muusikaelus; muusikainstitutsioonile muusikaelu väljapaistva edendamise eest. Kolm preemiat: heliloomingu, interpretatsiooni ning muusikaelule olulise ja väljapaistva tegevuse eest. VII Tartu vanamuusika festival 25. – 28. septembrini toimuva festivali põhiteemaks on ühehäälne muusika eri kultuurides ning see, kuidas ja mil moel muutus muusikaline mõtlemine seoses varajase polüfoonia tekkega Euroopa kultuuris. Võrdlusena kõlab vokaal- ja instrumentaalmuusikat erinevatest traditsioonidest: ühehäälse muusika üks rafineeritumaid kunste india klassikaline muusika, araabia improvisatsioonid, gregooriuse laul ja varajane polüfoonia, vene varajane ühe- ja mitmehäälne liturgiline muusika jne. Lisaks eesti interpreetidele astuvad üles oma ala tippmuusikud Šveitsist, Indiast, Sri Lankalt, Liibanonist, Poolast, Rootsist ja Venemaalt. Festival avatakse näitusega “20 aastat vanamuusikast TÜ Raamatukogu fonoteegis”, järgneb etendus “Apolloni sünd” Mari Murdvee lavastuses (25. IX kl. 17. 30) ja kontsert india klassikalisest muusikast (V. Hemapala Perera ja Pt. Anindo Chatterjee). 26. IX kl. 12 peab Dmitri Fountoussov loengu vene õigeusu kiriku varajasest liturgilisest laulust, kl. 20 on znamennõi raspeviga publiku ees Russki Lad. 27. IX loengu “Muusikalise mõtlemise muutus gregooriuse laulust varapolüfooniasse” peab Jaan-Eik Tulve, kontserdi annavad Vox Clamantis (kl. 18) ning Conrad Steinmann ja Mahmoud Turkmani. 28. IX on päevakohane ümarlaud, kontserdi annavad Tõnu Sepp ja stuudio Vaikuse Muusika ning Bornus Consort. Düsseldorfi ülikooli orkester Eestis Düsseldorfi Heinrich Heine ülikooli orkester (http://www.uni-duesseldorf.de/orchester) alustab kontsertturneed Läänemere regioonis. Pärast esinemisi Helsingis ja Riias saabus orkester Eestisse, et esineda eile TÜ aulas ja 22. IX kell 19 Tallinnas Mustpeade majas. Kavas on Arvo Pärdi “Sümfoonia nr. 1” (1963) ja “Fratres” (1991) keelpilliorkestrile ja löökriistadele, Felix Mendelssohn-Bartholdy “Sümfoonia nr. 5” op. 107 “Reformatsioonisümfoonia“ ning Richard Wagneri “Karfreitagszauber” muusikalisest draamast “Parsifal”. Orkestrit juhatab Silke Löhr, kes oli 1987. aastal ka selle asutaja. Tartu Jaani kiriku kammerkoor Riias 14. ja 15. IX andis Tartu Jaani kiriku kammerkoor Riia toomkirikus ühe täispika kontserdi ning teenis kaasa jumalateenistusel. Kavas oli C. Kreek, R. Tobias, M. Saar, R. Kangro, V. Tormis, A. Pärt. Kuulajate vastuvõtt oli elav ning innustas koori kavandama kontserte Riias ka tulevikus. Tartu Jaani kiriku kammerkoor loodi 2000. aastal eesmärgiga saada professionaalseks kooriks, mis oleks võimeline esitama ka nõudlikku repertuaari. Innustav oli 2002. aasta Pärnu kammerkooride võistluse I koht B-kategoorias. Dirigent Lilyan Kaiv on Eesti muusikamaailmas tuntud juba aastaid ning saavutanud kõrgeid kohti rahvusvahelistel võistlustel. Novembris sõidab koor kontserdireisile Šveitsi, et tutvustada laiemalt kogu Euroopa ulatuses unikaalset Tartu Jaani kirikut ning ühtlasi koguda annetusi Jaani kiriku tulevase kontsertoreli tarbeks. ROMAN LEVIN
Eesti TA teaduspäev Pärnus Teaduspäeva avab Eesti TA asepresident Peeter Tulviste. Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiast kõneleb asepresident Ene Ergma. Eraldi teemana on kõne all Pärnust pärit akadeemikute elu ja teadustöö akadeemik Ülo Lumiste ettekandes. TÜ teadur Ivar Piir kõneleb akadeemik Harald Keresest, kellel 15. XI täitub 90 eluaastat. Pärnust pärit Eesti TA akadeemik Karl Rebane räägib optika ja tahke keha füüsika rakendustest. Eesti TA peasekretäri Mihkel Veiderma ettekanne “Kurroli sool ja Pärnu” käsitleb pärnaka Julius Kurroli sünteesitud soolaga seotud probleeme. Teaduspäevale on oodatud kõik linna arengust ja teadusprobleemidest huvitatud isikud. Esimesed teaduspäevad said teoks 2000. aastal Narvas ja 2001. aastal Kuressaares.
T.T.
Kangro preemia Kaido Kamale Võru Maavalitsuse Bernard Kangro kirjandusauhind otsustati preemiakomisjoni ettepanekul anda Võru Instituudi direktorile Kaido Kamale reisiraamatu “Ümbreilma reisikirä” eest. Võrukeelne reisiraamat kajastab elavalt ja teaberikkalt laeva Lennuk ümbermaailmareisi, mille teose autor kaasa tegi. Võru Maavalitsus annab oma kirjandusauhinda välja 13. korda. Auhinnaga tunnustatakse Võrumaalt pärit autoreid või Võrumaast kirjutatud raamatuid. Hindamisele lähevad viimase aasta jooksul ilmunud teosed. Esimesena sai maavalitsuse kirjandusauhinna 1990. aastal Bernard Kangro, tema nõusolekul nimetati preemia Kangro-nimeliseks. Auhind, mille rahaline suurus on vähemalt 4500 krooni ja millega kaasneb maavanema tänukiri, antakse laureaadile üle täna. LIINA VALPER “Emajõe kondor” Tallinnas Kolmapäeval esitleti Kirjanike Majas Noorte Autorite Koondise kogumikku “Emajõe kondor”, mille kaante vahel on trükitud tosina luuletaja ja tosina proosakirjutaja kunstkirjandustekstid. NAKi vedur Veiko Märka 15 kuud koostatud taskualmanaki teemadeks on prostitutsioon, justiitsliputamine, haikutamine, emapanemine, sovhoosindus, koddo-tohterdamine, putinitapmine ja muud südamlikud näärilood, mida püüab visuaalselt ühe embleemi alla liita Aapo Ilvese kujundatud kaas. Raamatu saba tutvustab lühidalt kõiki 24 autorit, juures foto moodi portreepildid.
Ugala alustab hooaega Ugala teater alustab sel nädalavahetusel hooaega kahe uuslavastusega. Täna esietendub Gerald Durrelli kultusteos “Minu pere ja muud loomad” Toomas Suumani dramatiseeringus. Helge ja lustaka kogupereloo toob külalisena lavale Peeter Raudsepp. Lavastaja sõnul võiksid selle lavaloo otseseks sihtgrupiks olla 9 – 14aastased noored. “See on lugu poisist, kes sõitis oma koera, vendade, õe ja emaga elama Kreekasse – Korfu võlusaarele. Seal sai ta alles õieti tundma, mis jaburusteks on võimeline tema pere ja kuivõrd kentsakaid loomi ning inimesi võib olla ühel väiksel saarel,” ütleb Raudsepp. Täiskasvanutelegi pakub lavastus vana head inglise huumorit, mõtisklusi inimese ja looduse üle. Jaak Vausi kunstnikutöö on suurejooneline, lavastuse näitetrupp suur ja kirev. Kesksetes rollides Priit Võigemast, Luule Komissarov või Vilma Luik, Carita Vaikjärv, Martin Algus, Gert Raudsep ja Ott Aardam. Homme esietendub Kaarin Raidi lavastuses Anton Tšehhovi “Onu Vanja”. Selle lavastuse tarvis on Ugala avastanud uue mängupaiga – Olustvere lossi. Kuna näidendi tegevus leiab aset väikses maamõisas, on sealne õhustik Tšehhovi kangelastele nagu loodud. Tšehhovlikku atmosfääri aitavad etenduse vaheajal süvendada romansid ning puhvetis pakutavad vene road. “Eksklusiivne näidend eksklusiivses kohas eksklusiivse koosseisuga,” iseloomustab ettevõtmist Ugala direktor Jaak Allik. Lavastuse nimiosalist kehastab Ugala värske peanäitejuht Peeter Tammearu, teistes osades on Jaan Rekkor (külalisena Endlast), Triinu Meriste, Maria Soomets, Leila Säälik, Andres Noormets, Karol Kuntsel ja Anne Valge. “Onu Vanja” lavastusega tähistab Ugala lavastaja Kaarin Raidi lähenevat juubelit. HELLE LEPPIK Betti Alver Pallase Teatris 12. IX esietendas Pallase Teater Tartu Kirjanduse Majas Betti Alveri loomingu põhjal valminud luulelavastuse “Betti Alver kolmele häälele”. Kaheosaline ja pea kahetunnine lavastus sisaldab luulet aastaist 1931 – 1988. Lisaks Raine Loo, Tuuli Otsuse ja Enn Lillemetsa häälele mängivad kaasa helid: tuulekandled, gamelani kausid, vietnami vile, bambusflööt, nepaali trumm. Alveri luule sisedialoog pakub nakatavaid võimalusi omavahelisiks kõnelusiks ja liikumisiks. Hinge ja aru, tunde ja mõtte, mehe ja naise, vana ja noore, argielu ja ulme, tingliku ja konkreetse põrkumised ja kokkusaamised loovad terviku, mis kõnetab elavana väga erinevail aegadel ja igal uuel sisselugemisel. Teksti seadis kokku ja lavastas Enn Lillemets, kujundas ja kostüümid kavandas Mare Tommingas. Luulelavastused, sh. Betti Alveri loomingust, olid järjepidev osa kadunud Tartu Lasteteatri repertuaaris juba selle eelkäijast, Jaan Toominga ja Ülo Vilimaa Vanemuise draamastuudiost pääle. Pallase Teater käib seda rada omal viisil edasi. “Tšehhovi kolm õde” Vanemuises 2000. aastal kirjutatud “Tšehhovi kolm õde” on Per Olov Enquisti seni viimane näidend, mille toob lavale eesti teatri kuulsaim Veršinin Mikk Mikiver. Loomulikult on õed aastaks 1917 mõneti vanemad kui sajandivahetusel, “Kolme õe” tegevusajal. Suuresti ajareisile keskenduv “Tšehhovi kolm õde” esietendub Vanemuise väikses majas 21. IX. Olga rolli loob eesti teatri vanim tegevnäitlejanna Herta Elviste. Tšehhovi “Kolme õe” kogemus on nii mõnelgi osatäitjal. Vanemuise lavastuses Irinat kehastav Helena Merzin mängis lavakooli diplomietenduses 1993. aastal Olgat, Margus Jaanovits oli Andrei toona ja on seda ka nüüd. Tõnis Mägi puutus Tusenbachi rolliga kokku 1996. aastal Sagadi mõisas etendunud “Kolmes ões” (lav. Mikk Mikiver), sama rolli mängib ta ka Vanemuises. Lavakujundus Ervin Õunapuu, kostüümid Mare Raidma. “Revident” Vene Draamateatris Vene Draamateatri 55. hooaeg avatakse Nikolai Gogoli komöödiaga “Revident”. Lavastaja on kuulsa Pjotr Fomenko õpilane, 25aastane Vassili Senin. “Revident” veetles Seninit tema enese sõnul eheda vene rahvusliku huumoriga. Lavastuses mängivad peaosi Eduard Toman (linnapea), Tamara Solodnikova (Anna Andrejevna) ja Ilja Nartov (Hlestakov). Lavakujunduse ja kostüümid on teinud peamiselt Hollandis elav ja töötav noor vene kunstnik Anna Hodorovitš. Muusika autor on Mart Sander. Hooaeg avatakse 21. IX, kuid juba 4. X võivad eesti teatrikülastajad vaadata “Revidenti” tõlkega; sel hooajal mängitakse igal kuul kaht etendust eestikeelse sünkroontõlkega. VAT-teater alustab VAT-teater alustab 16. hooaega lahtiste uste päevadega rahvusraamatukogu teatrisaalis ja tähistab 15. sünnipäeva. 30. IX – 2. X võib usin teatrisõber ära vaadata suurema osa teatri mängukava lavastustest. VAT-teatri 16. hooaja esimene uuslavastus, A. Kiviräha “Siim ja saladused” (lav. A. Toikka) esietendub 30. IX kell 14. Hooaja kavas on kuus uuslavastust. Neist põnevamad on kindlasti impromeistri ja kaks aastat tagasi Šveitsi estraadikunsti auhinna pälvinud Markus Zohneri versioon rahvuseeposest “Kalevipoeg” ning Saueaugu teatritalu suveprojekt, Ottfried Preussleri “Krabat” Margus Kasterpalu instseneeringus. Mõlemad lavastused sobivad kõigile. Peamiselt lastele on mõeldud “Siim ja saladused” ning Irmelin Sandman Lililuse “Oskar Aleksanderi jõulud”. Multidistsiplinaarse noorsoolavastuse “Meie” koostöös festivali “Vägivallata Noorus” võistluste võitjatega toovad välja Margo Teder ja Tiina Rebane. Kindlasti on tähelepanuväärne briti mõtleja Philip Ridley “Sõnnikuhark Disney” Laur Lomperi tõlkes ja Aare Toikka lavastuses. See jõuab vaatajate ette veebruari lõpus ja jätkab omal moel “Jumal on DJ” (lav. Chr. Römer) teemat. Eelmistest hooaegadest jäävad mängukavva veel T. Lycose & S. Nantsou “Kivid”, B. Brechti “Lend üle ookeani”, I. von Zadowi “Pompeenia”, “Kaval Ants ja Vanapagan”, D. Williamsoni “Näost näkku”, W. Shakespeare’i “Cymbeline”. 16. hooaeg tuleb VAT-teatrile ringreiside ja festivalirohke. Oktoobris sõidab “Lend üle ookeani” kahele ASSITEJ festivalile: Venemaal Rostovis ja Norras Kristiansandis. Novembris minnakse festivalile “Bodylanguage” Stockholmis. Ringreisi Saksamaal teeb lavastus “Jumal on DJ”. Järgmise aasta graafikus on Novgorod, Wales, Vilnius ja Sankt-Peterburg. Veel sügisel sõidab VAT-teater Saaremaale, Lõuna-Eestisse, Pärnusse, Viljandisse ja mujalegi. MARGOT BÖTTCHER Salong Teatri lavastus “Jevgeni Onegin” sai rahvusvahelisel alternatiivteatrite festivalil “Tempus Art 2002” Slovakkias klassika modernse tõlgendamise eest eripreemia. Lõuna-Slovakkias Ro?navas 7. – 15. septembrini toimunud festivalil osalesid teatrid Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Slovakkiast, Ungarist, Hollandist ja Inglismaalt. ?ürii tõstis esile eestlaste lavastuse täpset rütmikat, vaimukust ja näitlejate head mängu.
Enn Lillemets Saaremaa kunstistuudio 10aastane 14. IX tähistas Saaremaa kunstistuudio Kuressaare kuursaalis ja kõlakojas perekunstipäevaga oma 10. sünnipäeva. Kunstistuudio loodi 1992. a. suvel, ateljeede, töökodade ja näituseruumidega kunstikeskuse jaoks renditi Kuressaare linnavalitsuselt endine kasarmuhoone, stuudiolt GaDis telliti hoone ümberehitamise projekt. Kahjuks otsustas linnavalitsus 1995. aastal rendilepingu lõpetada ja hoone panga ehitamiseks maha müüa. Kunstistuudio aga oli senini aktiivselt tegutsenud ja jätkas tegevust. 1993. ja 1994. aastal korraldas kunstistuudio Öseli kunstipäevad Kuressaares, 1995. aasta suvel koos Sally stuudioga laste moodsa kunsti päevad. Noorte kunstitudengite eestvedamisel toimus raku-keraamika workshop. 1996. aastal käivitus projekt “Sõmera hooldekodu vaimsete puuetega inimeste kunstiõpe ja ühistegevus professionaalsete kunstnike juhendamisel”. 1997. aastal toimus rahvusvaheline vaimsete puuetega inimeste kunstiõpetuse sümpoosion “Õndsate kunst” Pärnus Chaplini kunstikeskuses, mille raames osales Sõmera hooldekodu hoolealuste töödest valminud näitus “UFO-ga paradiisi”. 1998. aastal osalesid Saaremaa kunstistuudio kunstnikud juhendajatena ja Sõmera hooldekodu vaimse puudega kunstnikud 1998. aasta Euroopa kultuuripealinnas Stockholmis Põhjamaade workshopil “Inglid”. 1999. a. tutvustati kunstiprojekti “Peegeldused. J. Köler 100 aastat hiljem” käigus kunstniku loomingut ning õpetati maalitehnikaid. 2000. aasta septembris korraldati Rohelise Nuustiku joonistusvõistlus “Kõik presidendid lähevad ükskord kooli”. 2001. a. korraldati I rahvusvaheline maakunstisümpoosion “Avatud ring”. Nelja riigi kunstnike osalusel teostati Kuressaare parki ja mereranda ja haljasaladele 15 maakunstitaiest. Alates 1993. aastast kuni käesoleva ajani tegutseb kunstistuudio laste, noorte ja täiskasvanute kunstialase koolitajana, korraldades regulaarselt kunstikursusi, kunstinäitusi ja kunstiüritusi. 10 aasta jooksul on kunstiõpetust saanud 900 last ja noort, 600 täiskasvanut. Korraldatud on 97 kunstinäitust. Stuudio tuumik on graafik Külliki Järvila, arhitekt Urve Pulk, maalija Endla Tuutmaa ja tekstiilikunstnik Anne Tootmaa, perenaisena töötab Vaike Kivilo.
|
