Pealelend

pilt

Reiu Tüür, Tallinna Kunstihoone juhataja

7. XI valis Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogu uue esimehe: kaheksa kandidaadi seast määrati uueks esimeheks Reiu Tüür. 8. XI teatas “Vikerraadio” seda kui ametlikku uudist, ajalehtedele mingit pressiteadet ei saadetud. Kui ma püüdsin Kunstihoone Fondi nõukogu esimehelt Harry Liivrannalt lähemat teavet saada, sest Tallinna Kunstihoone on ju ikkagi meie esindusgalerii ning selle tähendus meie kunstielus on sootuks suurem kui ükskõik millisel eragaleriil, siis selgus, et tema oli hoopis Londonis ning ei osalenud viimasel hääletamisel. Nõukogu esimehe asetäitja Enn Põldroos põhjendas valikut Reiu Tüüri ettevalmistusega, sest ta on kaitsnud magistrikraadi kunstimäned?mendi alal ning tema kontseptsioonis/Kunstihoone arenguprogrammis oli rida punkte, millele teised kandidaadid polnud tähelepanu juhtinud. Ta ei pannud rõhku mitte niivõrd isiklikule kuraatoritegevusele, vaid nägi ennast süsteemi liidrina, kelle ülesanne on luua kontakte, töötada sponsoritega, nii era- kui ka riiklike ja munitsipaalinstitutsioonidega; eriti oluliseks luges nõukogu tööd publikuga – oma publiku kasvatamist, et tõsta Kunstihoone sotsiaalset kandepinda. Nõukogu leidis, et Reiu Tüür on võimeline oma programmi täitma ning ka tema isikuomadused – tolerantsus, meeldiv käitumine – mängisid otsustamisel oma osa. Nõukogu otsus oli olnud üksmeelne. Aga konkurss oli üldiselt olnud tihe: kolm, isegi neli kandidaati olid täiesti võrdselt õiged Kunstihoonet juhtima. Pressiteadet ei pidanud Põldroos eriti vajalikuks – Kunstihoone olevat nagu sisemine asi ja eks see osa ajakirjanikest, kes on tõesti huvitatud, saab ikka teabe jälile. Aga tõsiasi on seegi, kui me ise oma kultuuri, kunsti ja Kunstihoonet esile ei tõsta, ei promo, jääbki see teisejärguliseks.

R. V.


Mis muutub Tallinna Kunstihoone töös?
Kunstihoone juhatajana delegeerin ma väljapanekute kontseptuaalsema poole nii palju kui võimalik oma ala professionaalidele – kriitikutele. Ise keskendun suhete arendamisele uue publikuga, potentsiaalsete investorite otsimisele ning suhete intensiivistamisele sarnaste institutsioonidega. Kõige enam ootab arendamist Kunstihoone suhtlus kunsti jaoks uue publikuga. Et seda saavutada, vajab täiustamist Kunstihoone kodulehekülg internetis, läbivaatamist avamistele kutsutavate nimekiri ning tuleb muuta publikusõbralikumaks näituseteenuse pakkumisviise.
Lagunev ning vajuv Kunstihoone vajab korrastamiseks uute potentsiaalsete investorite leidmist. Selleks tuleb saada ekspertarvamused renoveerimistööde maksumusest, levitada seda teavet suurinvestoritele ning korraldada laiapõhjalisi toetuskampaaniaid.
Kolmandaks vajab arendamist Kunstihoone suhtlus samasuguste institutsioonidega nii kodu- kui välismaal. Täpsemalt, tuleks muutuda avatumaks ühisprojektidele teiste galeriide ja kunstihallidega ning pakkuda paremaid Kunstihoone näitusi rahvusvahelisse vahetusse, st. osaleda aktiivse pakkujana rahvusvahelisel kunstiturul. Kokkuvõttes arvan, et Eesti kunstiturul on Kunstihoonel oma väljakujunenud keskne koht, mida on võimalik hoida ning arendada vaid juhul, kui eesmärgid piisavalt selgelt püstitada.