RAAMATUTUTVUSTUS Karl Ristikivi VALITUD KIRJAD 1938 – 1977 Rutt Hinrikuse põhjaliku saatesõnaga varustatud apokriivaeepos. Siin on kirju kallimatele, sõpradele, sugulastele, kolleegidele; kuid Ristikivi räägib pea igas kirjas veel midagi muud, kirjanduse sünnist, killukese ajaloo kulgemisest, mõne olulise sündmuse. Saab jälgida kultuuriloo kulgu asja seest ühe julgema modernisti ja uuendaja pilgu läbi, hääs stiilis ning isiklikult, silmast silma kõnelduna. Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus, toimetanud Urmas Tõnisson, kujundus Kalle Müller, Artur Borissenko. Eesti Kirjandusmuuseum, 2002. 502 lk.   Enn Põldroos ÖÖ RÜÜTEL Kunstnikud on oma tekste julgemini avaldama asunud, mis pakub kirjarahva suhteliselt püsivale nomenklatuurile kindlasti vaheldust. Kogumik koosneb ebamäärases proosalühi?anris kirjutatud paladest, mis lähtuvad mõnest absurdikatkest või mõtte-, sõnamängust. Enamasti jäävadki need lood katkendlikuks, killuliseks; mõnest ent aimdub tähelepanelikumat allegooriat. Rohkem vahelugemine. Toimetanud Sirje Ratso, kujundanud Peeter Laurits. Eesti Keele Sihtasutus, 2002. 133 lk.   Ellen Niit VEEL JA VEEL KRÕLLIGA MAAL JA VEEL Lapselik ja kõlamänguline lugulaul, eks ikka lastele. Selline armas ja turvaline, mingis mõttes vana hea lastekirjandus, millel üsna vähe tegemist praeguste aegadega. Kui lapsed seda tõesti loevad ja neile meeldib, siis on kõik imehästi. Raamatu lõpust leiab ka Peeter Moosari muusikalise lavaloo “Krõllimäng”, nõnda saab muusikaõpetaja juhendusel ehk kooliski Krõlli tekstid lavale tuua. Edgar Valteri illustratsioonid. Elmatar, 2002. 80 lk.     Salme Raatma OLEKS MUL SÕBER Kogumik lastejutte südamliku saatesõnaga Sirje Kiivitilt. Kristlik vaim nende lugude taga ei muutu painavaks moralismiks, pigem aimdub esimese vabariigi aegset lastejutuhõngu, veidi didaktilist. Pajatused on rõõmsameelsed, hää stiiliga: “Kui ma Jumal oleksin, võtaksin reaktiivlennuki ja kirjutaksin taevale: mina olen Jumal! Kõik näeksid seda. Kõik räägiksid Jumalast.” Illustreerinud Maarja Undusk. Logos, 2002. 75 lk.     Märt Roosna ELLUTUNG 19aastase noormehe hää luuledebüüt. Ülesehitus kulgeb mööda tähtpäevi, nagu kirjutaks autor alati mingiks puhuks, pühendusega. Vormiliselt veel paiguti liig oodatav või veidi lonkav, ent mõned süvitsi minekud annavad märku, et pea visnapuu(du)liku bravuuriga (kuigi trotsi ja erootikat ikka napib) alustavast tegelasest võime me veel ehk kuulda, kui ta kirjutamistung ei rauge. Rõõmsameelselt illustreerinud Liina Tankler, kujundanud Mirko Känd. 2002.   Ken Wilber KÕIKSUSE LÜHILUGU “Ken Wilber, meie aja üks loetumaid ja mõjukamaid ameerika filosoofe, loob oma raamatus kõikehõlmava sünkretistliku süsteemi… paneb ühte patta Freudi ja Buddha, lepidades Lääne uuriva analüütilise vaimu Ida kontemplatiivsusega.” Nii lubab uhkelt raamatu kaanetekst. Sissejuhatus veel, et “Jumal, elu, universum ja kõik” on siin peateemaks. Müstilises dialoogivormis üles ehitatud mõttekompott lõhnab kahtlaselt new age´i järele. Aga järsku keegi tõesti leiab siit lahenduse? Olgu siis nii. Tõlkinud Janika Sild, toimetanud Triin Kallas, kaane kujundanud Kersti Tormis, küljendanud Astrid Värv. Valgus, 2002. 366 lk.   KUNSTITEADUSLIKKE UURIMUSI 11 Mahukas uurimuslike arhitektuuri- ja kunstiajalooartiklite kogumik, millest ei puudu traditsiooniliselt ka teoreetilised kirjutised, samuti oluliste monograafiate retsensioonid. Kokku on pannud ja toimetanud Kersti Markus, Ants Hein ja Reet Varblane, väljaandmist on toetanud Eesti Teadusfond ja Eesti Kultuurkapital. Viimane kõikehõlmav kunstiteaduslik kogumik, edaspidi hakkavad uurimused ilmuma perioodilise väljaandena, kontsentreerudes kindlale probleemile või valdkonnale. Kaane ja tiitellehe kujundanud Tiiu Allikvee, väljaandja Teaduste Akadeemia Kirjastus. 431 lk.   BALTISAKSA PORTREEKUNST EESTIS 1750 – 1900 Kaunilt kujundatud, rikkaliku illustratsiooni- ning teabematerjaliga esinduslik kunstiraamat; on uurimuslike artiklite kogumik ning ühtlasi ka EKMis 1999. aastal toimunud baltisaksa portreekunsti näituse kataloog. Soome, Eesti ja Saksa ühisväljaanne: kirjastaja on soomlane Paul Raudsepp, koostajad ja enamik kirjutajaid on Tallinna kunstimuuseumi teadurid ning konsultant ja autorid sakslased. Tõeliselt õnnestunud koostöö. Koostaja on Anne Lõugas, toimetajad Anu Allikvee ja Anne Lõugas, kujundaja ning küljendaja Inga Heamägi, väljaandjad Eesti Kunstimuuseum ja Raud Publishing. 165 lk.