T E A T E R

6.jpg (10770 bytes)
Pille Lill Vanemuise ooperis "Salakütt"

Vanemuises jõuab lavale “Salakütt”
Eestis 1911. aastal esimest korda lavastatud Albert Lortzingi ooper “Salakütt” pääseb 8. IX teist korda lavale Saksa teatrikunstniku Mathias Werneri naturaalmaterjalidest loodud kujunduse ja rahvariietest inspireeritud kostüümidega.
“Laval on väga tähtsal kohal naturaalne puit, sest see on ka Eesti ajaloos suurt rolli mänginud,” selgitas Werner. Lavakujunduse ja kostüümide ideid on kunstnik muu hulgas ammutanud ka Eesti Rahva Muuseumis. Traditsioonilisi rahvarõivaid solistid ja koor siiski ei kanna, Kihnu tanu ja Maarja Magdaleena vööd on kasutatud vaid ideeallikana. Pärast “Salaküti” esietendust alustab Mathias Werner uue lavastuse “Tantsusaal” proove Deutsche Theateris. Vanemuise teater ning Tartu on kinnistanud Mathias Werneri soovi kindlasti Eestit ka tulevikus külastada. Sisult seebiooperit meenutava “Salaküti” lavastab Saksamaal ooperite lavastamist õppiv Liis Kolle. 1842. aastal valminud koomiline lavalugu on Liis Kolle ja Mathias Werneri juhendamisel kantud Saksamaa taustsüsteemist Eesti olustikku. Liis Kolle: “Lortzingu pikantse sü?eega koomiline ooper haakub teoorjusaegse Eestiga, kus parunite ja krahvide omavolile pannakse ootamatu puändiga ajutiselt piir. Nagu seebiooperis ikka, ei juhtu tegelikult (peaaegu) mitte midagi.” “Need sündmused on rahvusvahelised, seda tükki võiks mängida kus iganes, kasvõi Kuubas,” rääkis lavastuse kunstnik. “Salakütti” dirigeerivad Lauri Sirp ja vähem kui kuu aega tagasi Vanemuises tööd alustanud Anu Tali. “Salakütis” laulab kõrvu Vanemuise solistidega ühte peaosadest ka Pille Lill.
 
Mikk Mikiver 65
4. IX sai 65aastaseks Eesti kultuuriloo grand old man Mikk Mikiver. Mees, kes on jätnud jälje nii Eesti filmi- ja teatrilukku kui ka poliitikasse.
Mikiveri professionaalne teatritee algas aastal 1961, mil ta lõpetas esimeses lennus TRK lavakunstikateedri. Tema tuumakas panus meie teatrilukku on aga näha kõige eredamalt tema rollidest ja lavastustest, mis on sündinud just Eesti Draamateatri laval. Lavastajana ja näitlejana psühholoogilist peentööd au sees pidav mees on aegade jooksul hoidnud sidet eesti kultuurile oluliste kirjameestega, tuues lavale nende näidendeid: Jaan Krossi “Doktor Karelli raske öö”, “Vend Enrico ja tema piiskop”; Jaan Kruusvalli “Hullumeelne professor, tema elukäik”. Eraldi peatükki on väärt Mikiveri lavastatud meie nn. sametrevolutsiooni eelkäijad 1980ndate algul, kodeeritud teatritekstid – Jaan Kruusvalli “Pilvede värvid” ja “Vaikuse vallamaja”. Mikiveri 2001/2002. hooaja viimasteks töödeks Eesti Draamateatris on erilise teatrihõngu otsingutest kannustatud nn. teatriatmosfääri lavastused väljaspool kodumaja. Kriitikute ja teatrigurmaanide poolt ülimenukaks tunnistatud Vanalinna Muusikamajas ja Sagadi mõisas sündinud teatritükid Michael Frayni “Kopenhaagen” ja August Strindbergi “Surmatants” on teatri repertuaaripildi vaieldamatud “eriartiklid”. Eesti Draamateatri uue, 83. hooaja üllatuseks on spetsiaalne teatri punavein, mille kaelaraamatul on Mikk Mikiveri pildiga soovitus. Selle aktiga on teater tunnistanud Mikk Mikiveri oma sümboliks.
 
“Estonia 100” ootab kaasalöömist
Rahvusooper Estonia kutsub kõiki osalema “Estonia – 100” kujunduse sümboolika konkursil. Riiklik programm “Estonia 100” reguleerib rahvusooperi juubeliga seonduvate ürituste ja nende ettevalmistamise korraldamist ning finantseerimist aastatel 2002 – 2006.
Projekti mõtteks on teadvustada rahvusooperi rolli kaasaegses kultuuriruumis, ergutada rahvusliku muusikateatri arengut ja ühteaegu meenutada Estonia sajandipikkust ajalugu. Programm jaguneb erinevateks sihtprogrammideks, millest peamised on: Eesti algupärase uudisloomingu tellimine ja esitamine; rahvusooperi etenduste ja estoonlaste loomingu jäädvustamine audio- ja videoformaadis; Estonia teatri- ja kontserdihoone renoveerimine; Eesti väärisdramaturgia esitamine koostöös Eesti Lavastajate Liidu ja Eesti sõnateatritega; lastele ja noortele suunatud projektid. ”Estonia 100” kujunduse sümboolika koosneb järgmistest elementidest: graafiline märk, logo ja värvikombinatsioon, millest üks värv on tumeroheline; sümboolika kasutamise reeglid dokumentidel ja reklaamis. Kujundus peab lähtuma asjaolust, et projekt on suunatud arenevale ja eesti ajaloos kesksele teatrihoonele ja -institutsioonile. Konkursitööd tuleb esitada 15. septembril hiljemalt kella 14-ks rahvusooperi Estonia kantseleisse aadressil Estonia pst. 4, Tallinn 10148. Infotel. 626 0242 või e-posti aadressil: tiit@opera.ee. Lõppvoorus hindab konkursikomisjon kvalifitseerunud töid vastavalt nende teostuse tasemele ja vastavusele projekti “Estonia 100” eesmärkidele. Konkursi võitja kuulutatakse välja 30. septembril.

 

M U U S U K A


Arvo Pärdi sünnipäevanädal Rakveres
Rakvere märgib Arvo Pärdi sünnipäeva traditsiooniliselt terve sarja ettevõtmistega. Tema 67. sünnipäeval, 11. IX avatakse kl. 16 Rakvere muuseumis näitus “Tõnu Tormise fotod Arvo Pärdist”, kl. 19 annab Rakvere kirikus “Sünnipäevakontserdi” Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel.
13. IX kl. 19 on Rakvere kirikus hooaja avakontserdiga Eesti Filharmoonia Kammerkoor oma peadirigendi Paul Hillieriga. Soolokontsertidega on Rakvere-mail noor pianist Mihkel Poll, kes esineb 16. IX kl. 19 Rakvere gümnaasiumis ja 18. IX kl. 15 Väike-Maarja rahvamajas. Üritused on korraldanud Virumaa Noorteorkestri Selts ja Eesti Kontsert.
 
Mart Saar – 120
28. IX möödub eesti rahvusliku muusikastiili rajaja Mart Saare sünnist 120 aastat. Sünniaastapäeva väärikaks tähistamiseks moodustas Kultuuriministeerium möödunud aastal komisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Kontserdi, Eesti Kooriühingu, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusikaakadeemia, Rahvusooper Estonia, Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Viljandi maakonna esindajad. Festivali “Mart Saar 120” pressikonverents toimub täna kell 12 Kultuuriministeeriumi saalis ning ametlik avamine 9. IX kell 11 EMA kammersaalis.
8. septembrist 2. oktoobrini toimub Mart Saare loomingule pühendatud festival, mille käigus antakse 14 kontserti, toimub konverents ja mälestusõhtu. Juubeliaastapäeva puhul ilmub trükist tema klaveriprelüüdide kogumik, mida esitletakse Saare sünnipäeval Tallinna raekojas. Eesti Raadios ja ETVs on juubeli puhul kavas mitmeid saateid Saare elust ja loomingust.
8. IX on Mart Saare kodukohas Hüpassaares laulupäev, kus Saare loomingut esitab 40 koori kokku üle tuhande lauljaga. Koorid annavad kontserdi ka Suure-Jaani kirikus, mille orelil Mart Saar kunagi mängis. “Selleks, et mõista Mart Saare muusikat, tuleb ise Hüpassaares ära käia,” on öelnud Gustav Ernesaks. Hüpassaare mets ja raba olid Saare inspiratsiooniallikas ning tempel, kus ta käis esile manamas oma laule. Siin oli ta sündinud, siia asus ta 1932. aastal elama, kui Eesti riik kinkis talle tema esivanemate rajatud talu, ning siin möödusid ka tema viimased eluaastad.

KAIE TANNER


 
Esmaspäeval, 9. IX kl. 11 algab EMA kammersaalis Mart Saare 120. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Hommikupoole on kavas kolm ettekannet: Outi Jyrhämä, “Mart Saarest soomlase pilgu läbi”; Kadri Steinbachi, “Mart Saare ja Tuudur Vettiku kirjavahetus” ja Urve Lippuse, “Retsept rahvuslikust köögist: Mart Saare “Eleegia” (1917)”. Pärastlõunal esinevad kella 13. 30 alates Mart Humal, ““Allik” ja iluviga: tekstoloogilis-analüütiline etüüd”; Maria Mölder, “Mart Saare vaimulikud laulud”; Tiia Järg, “Mart Saar ja Johannes Jürisson” ja Vardo Rumessen, “Mart Saare prelüüdid euroopalikus kontekstis”. Lisaks film “Rabaprelüüdid”. Kell 15. 30 diskussioon.
 
4. IX alustas oma sügishooaega “Jazzkaar” kontserdiga “Eesti keeled”. Katariina kirikus musitseerisid Tuule Kann ja Pille Karras kanneldel, Jaak Sooäär ja Ain Agan kitarridel, Jaak Johanson ja Riho Sibul nii lauluga kui ka suupilli ja kitarriga.
Neli aastat tegutsenud kitarride-kannelde ansambel Eesti Keeled on eesti jazzis eriline nähtus. Nende jazzi ja etnomuusikat ühendav looming on intiimne, sügav ja omanäoline. Ansambli repertuaariparemik kõlab CD-l “Sabaga täht”, kus ansambli külalisteks Riho Sibul ja Jaak Johanson, kontserdi tuumiku moodustaski heliplaadile salvestatu, kuid esitati ka mõni päris uus lugu. “Jazzkaare” järgmine ettevõtmine on 8. X, mil Estonia talveaias esineb Christian von der Glotz Trio Saksamaalt. Mitmete väliskülaliste kõrval on haaratud ka eesti interpreedid ja muusika, nii on 5. XI kavandatud Arved Haugi mälestuskontsert.
 
Juba neljandat aastat kingivad muusikatootjad oma õigusi esindava Eesti Fonogrammitootjate Ühingu (EFÜ) kaudu vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele ja noortele eesti ja välismaise muusika ja muinasjuttudega laserplaate ning kassette. Varasematel aastatel saadeti plaadid-kassetid lastele jõuludeks, tänavu tehakse kingitus kooliaasta alguse puhul. Sel aastal said 50 laste-, turva-, ja hooldekodu eesti muusikatööstuselt esimeseks septembriks ligi 1000 helikandjat. Traditsiooniks kujunenud kassettide-plaatide saatmisega tahavad muusikatootjad ja maaletoojad teha helikandjad kättesaadavaks ka nendele lastele ja noortele, kelle rahaline olukord ei võimalda endale uusi kassette-plaate soetada. Samas antakse väike ülevaade sel aastal Eestis toodetud muusikast. Muusikatootjad soovivad, et ka lastekodulastel oleks võimalik kuulata uut legaalset ja kvaliteetset muusikat.

 

S E M I O O T I K A

Maineka semiootikaprofessori loengud Tartus ja Tallinnas
2. – 10. IX peab Tartu ülikoolis ja Tallinna pedagoogikaülikoolis loenguid Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks prominentsemaid liikmeid professor Boriss Uspenski, kes praegu juhatab slavistika õppetooli Napoli ülikoolis (Itaalias) ja semiootika õppetooli Lugano ülikoolis (Šveitsis).
6. IX kell 16 on tema loeng “Semiotika kulturõ: struktura sakralnogo prostranstva v Moskovskoi Rusi” Tartu ülikoolis (Tiigi tn. 78 õppehoones, aud. 118). Pedagoogikaülikoolis on loengud peahoones Narva mnt. 25: 9. IX kell 10 “Semiotics of Art: The Composition of the Ghent Altarpiece by Van Eyck” (auditooriumis 302); 10. IX kell 13 “Semiotika kulturõ: struktura sakralnogo prostranstva v Moskovskoi Rusi” (aulas). Lisainfo Peet Lepik (TPÜ kultuuriteooria õppetooli juhataja), tel. 657 2775 või 641 1624 või e-post:signans@hot.ee

 

H A R I D U S

2. – 14. septembrini tähistab Tartu Rahvaülikool oma 15. aastapäeva. Aastaid Tartu Kultuuriülikoolina töötanud täiskasvanute koolituskeskuses toimuvad näitused, vilistlaste päevad, aga ka avatud uste päevad uutele kursuslastele. Üritused on kõigile tasuta. 2. IX avati Tartu Rahvaülikooli majas (Pepleri 4) ülevaatenäitus aastate jooksul valmistatud töödest, samuti on võimalik tutvuda suviste maalilaagrite ning fotonäitusega. 5. IX algasid vilistlaste päevad – oodatakse nii vanu kui uusi kursuslasi ja õpetajaid. Kokku toimub kaheksa teemapäeva. Vilistlaspäevad lõpevad 14. IX traditsioonilise lillepäevaga, kus lilleseadekooli lõpetajad esitlevad oma lõputöid ning saavad tunnistuse. Kooli maalinäitus läheb septembri kolmandast nädalast ringreisile Lõuna-Eestisse, rahvaülikooli maalikursuste töid näidatakse Võrus, Valgas, Põlvas ja Jõgevalgi. Tartu Rahvaülikool on iseseisev sihtasutus, kus aastas õpib erinevatel kursustel ligi 1200 inimest. Kursusi juhendab 38 õpetajat.
 
Tallinna Kultuurirahvaülikoolil on täiskasvanukoolituses pikaajaline kogemus. Taas oodatakse kõiki huvilisi ennast täiendama 50 erineval kursusel ajaloo, kultuuri, psühholoogia, keelte, kunsti, tervise ja eneseabi alal. Täiskasvanute õppeprogrammid on täienenud uute ja huvitavate kursustega nagu näiteks kunstiajalugu, Eesti kirikud, islami kultuur, ajalugu ja tsivilisatsioon, vene keel, itaalia keel, portselanimaal jpt. Õppejõudude hulgast võib leida David Vseviovi, Anneli Randla, Jüri Kuuskemaa, Juhan Maiste, Helle Niidu, August Alopi, Kattri Türgi jt. Lastele avatakse Ülle Marksi juhendamisel mitmes vanuserühmas kunstikursus. Uudisena veel on plaanis senisest tihedamini hakata korraldama kultuuriloolisi reise Eestisse ja kaugemalegi. Jälgige reklaami! Täpsem info ja registreerimine: tel. 660 4886; 056 901 707, e-post: info@kultuur.ee, www.kultuur.ee

 

K U N S T

Kunsti ja klubi sümbioos
Täna kell 18 avatakse Eesti Kunstimuuseumi näitusesaalis Rotermanni soolalaos Marko Mäetamme, Pete Nevini ja Lucy Harrisoni näituseprojekt “X mistakes Y for Z”.
Kolm kunstnikku tulid ka kunstinäituse ja klubilise ürituse sümbioosi ideele, mis hõlmab mitmekülgset kultuuriürituste programmi, pakkudes kujutava kunsti kõrval videoesitlusi ja muusikaüritusi (vt. kultuuriprogrammi kalendrit). Idee autorite eesmärgiks on luua koostööd ja kaasamõtlemist ergutav keskkond, mis hõlmab vaba aja veetmise võimalusi. Projekti pealkirjaks on laenatud Raymond Queneau’ valem, milles x arvab, et y on hoopis z. Kui tuua näiteid selle salapärase valemi tuntud vormidest, siis kolm vaimuhaiget (x, y ja z) peavad endid Napoleonideks ning igaüks neist arvab, et teab ülejäänud kahe kohta absoluutselt kõike. Saal on jaotatud tsoonideks: seal on lugemissaal James Bondi venekeelsete tõlgetega, mugavas keskkonnas pakutakse videoesitlusi, helitaustu ja kontserte. Koopiamasina abil võib külastaja paljundada oma loomingut ja ideid, mis näitusel on tekkinud. Igal reedel toimuvad näitusega liitunud kunstnike videoesitlused. Töötab baar, kus oma teeneid pakub NoKu klubi. Alates 20. IX kurseerib liinil Rotermanni soolaladu – EKA – Mustamäe haigla – EKA – Rotermanni soolaladu nn. ekskursioonibuss, sidudes näitust Mustamäe haiglas aset leidva projektiga “Tervenemine”, mille kuraatoriks on August Künnapu. Mitmekülgse ekspositsiooni märksõnad on “spioonilood”, “külm sõda” ja “paranoia”. Mäetamm põhjendab väljapanekut: “Me kõik huvitume tekstist, keelest, kirjutame lugusid ja meile kolmele tundub, et külma sõja aegne lapsepõlv mõjutab mingil moel meie mõtlemist. Mina olen endine sovet ja vene sõdur, teised on igipõlise kapitalistliku maailma vabad kodanikud. Ent Bondi autor Fleming elas vaid paar maja edasi sealt, kus nüüd elab Lucy. Ja külm sõda ning paranoia sobivad omavahel imehästi.” Nevin põhjendab selliste teemade esilekerkimist nostalgiaga, mida tuntakse külmale sõjale mõeldes. Harrison eksponeerib uusi projekte, sh. dokumentatsiooni ööst, mille ta veetis Viru hotellis, ja Tallinna raamatukogus veedetud päevast. Mäetamme veidrad, poolenisti väljamõeldud, poolenisti tõestisündinud lood käsitlevad inimpsüühika varjulisi nurgataguseid ning kummalisi tühermaid teadvuse ja alateadvuse vahel. Mäetamme töödes mängivad oma mängusid ärakadunud lapsed, veidrad mõrtsukad ja kes veel. Samuti eksponeeritakse Mäetamme videoanimatsioone ja Jumala ja Kuradi dialoogide kiirköitelist raamatut. Nevin on pikema aja jooksul kasutanud Tallinna viimase vanamoodsa trükikoja teeneid, miksides n.-ö. Noa-aegset tehnoloogiat kaasaegsete arvutitehnoloogia võimalustega. Ta pakub vaatajale ringkäigu Moskvas, kus näeme giidide lugusid linna kuulsate vaatamisväärsuste kohta turisti kogemusteprisma vahendatuna. Mõlemad inglise kunstnikud esitlevad oma uusi Eestis trükitud kunstnikuraamatuid. Ilmub kataloog, kus on publitseeritud Sharon Kivlandi (UK) essee ja eesti noore dramaturgi Urmas Vadi ilukirjanduslik peegeldus projekti läbivatest märksõnadest. Linnaruumis levib tasuta ajaleht, mis reklaamib Rotermanni soolalaos kuu aja jooksul toimuvat. 11. IX kella 19 – 20 Kiwa Lolita audio-performance, 12. IX kella 17 – 19 Andres Lõo ja Kiwa loeng ning muusikaesitamine.


Heino Kersna juubelinäitus
5. IX avati rahvusraamatukogu V korruse trepigaleriis Heino Kersna juubelinäitus “Ars libri. Tagasipilk”.
Kersna (1922) on tuntud raamatugraafik, kirjakunstnik ja disainimeister laiemaski tähenduses. Tema õpetajateks on olnud Günther Reindorff ja Paul Luhtein. 55 aasta jooksul on kunstniku käe alt tulnud sadade väljaannete kujundusi, milles ta on loovalt edasi arendanud eesti raamatugraafika traditsioone, arvestades ajastu muutuva maitse ja võimalustega. Tema raamatukujundusi iseloomustab läbimõeldud, selge ja hästi tasakaalustatud arhitektoonika, kujundatava teose ajastu, ?anri ning autori isikupära tunnetamine, stiilne kirjavalik ning paigutus, mõõdukus kujutavate detailide kasutamisel. Ta on olnud eelkõige esindus- ja klassikaväljaannete hinnatud kujundaja. Samas pole ta viljelnud sugugi vaid klassikalist stiili. Tema loomingus kohtab ka romantilisi lahendusi ning viimastel aastatel on suurenenud tema huvi joonistatud pildilise kujunduse vastu. Raamatute kõrval on Kersna kujundanud arvukalt nahkköiteid, auaadresse, diplomeid, laulupeomärke, medaleid, logosid, näituseplakateid, katalooge, kutse- ja uusaastakaarte.
 
Nageli panus valimiskampaaniasse
9. – 14. IX on Deco galeriis väljas Lemming Nageli maalinäitus “Tagaselja”.
Nagel on tuntud teravate teemade provokatiivse esitajana. Seekord esitab ta tagaselja mõtisklusi-heietusi, vahel ka mõttetusi kodanikest Mardist, Lennartist Kaugeimalt ja Tundmatult Maalt, Meie Edgarist (mida võib vaadata ka kui hommagei Elmar Kitse 1970. aastal maalitud tööle “Lenin”), Arwell 2084-st, sarimõrvar Agalist, iseendast läbi nööpaugu, kesköisest liblikast ja ilmaimedest. Ise nimetab ta seda tagasihoidlikuks panuseks käimasolevasse valimiskampaaniasse, riivamisi ka tahvelmaali.
 
Eksootiline kunst Tartus
Täna kell 16 avatakse Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja I korrusel kaks eksootikateemalist näitust: eestlanna Epp Meisner on oma töödes kujutanud Keeniat, soomlanna Arja Toivonen aga Ecuadori.
Meisner on sündinud Tartus ja lõpetanud EKA. Tema elutee on viinud ta väljapoole Eestit, üks eluetappe möödus tal Keenias. Ta õppis Keenia rahvusmuuseumi giidiks. Tema maalides ja fotodes on põnevat etnoloogilist teavet. Iga pildi taga on autori isiklik lugu, suhted ja tunded. Meisneri esimesel isiknäitusel Eestis on väljas ligi 30 maali, paarkümmend fotot ja joonistused koos selgitavate tekstidega. Arja Toivonen õppis Müncheni ja Düsseldorfi kunstiakadeemias ja läks siis Lõuna-Ameerikasse. Ta sõbrunes indiaanlastega, elas nende kodus ja võttis osa nende elust ja tööst. Ecuadoris Otavalos rajas ta ka oma kodu. (Tema abikaasa on quechua hõimu kuuluv muusik Rafael Cachiguango). Toivonen on talletanud indiaanlaste elu: usupühad, muusika, puhkeaeg, töö, naine, Amazonase vihmametsade loodus ja loomad. Stiililiselt liidab ta oma realistlikku käsitluslaadi naivismi ja rahvakunsti elemente. 1992. aastast elab Arja Toivonen oma perega taas sünnipaigas Juupajoel, kus vanast külakoolist on saanud nii kodu kui ateljee.
 
Tartus uus galerii
29. VIII esitleti Tartu Saksa Kultuuri Instituudis uut – Kohvrigaleriid.
Tartu on saanud endale uue galerii – Saksa kultuuriinstituudi endise raamatukogu ruumis hakkab tegutsema kunstigalerii. Galerii eesmärk on Saksa ja Eesti kunstisuhete elavdamine, projektijuht on Tartus elav saksa kunstnik Christian Ivar Hammerbeck. Esimene näitus avatakse 25. X ning siis saab vaadata tuntud saksa fotokunstniku Manfred Vollmeri (1944) tänavu suvel Eestis valminud töid. Teisegi väljapaneku autor on fotokunstnik – dPeterson (Dieter Peterson). Plaanis on näidata ka Saksamaal elava eesti maalikunstniku Inga Aru uusi teoseid. Et kultuuriinstituut peab väikeste kulutustega läbi ajama, siis on kohver just paras eksponeeritavate tööde suurus. Instituudi juhataja Maie Keegi sõnul saavad nad kohvritäie piltide raamimisega hakkama. Galeriid hakkab nõustama Enriko Talvistu. Et Kohvrigalerii oma nime vääriks, kutsuti esitlusel kõiki üles oma vanu kohvreid galeriile kinkima. Hammerbeckil on kavas neist instituudi ette Kastani tänava algusesse installatsioon teha.

R. V.

Homme, 7. IX avatakse Rakvere Kesklinna galeriis ja näituste majas rühmituse Avangard järjekordne aktsioon. Ise nimetavad nad seda kultuuriekskursiooniks “Smells like teen spirit”. Rakvere sündmuste algus on lahtine, sest ekskursioon algab Tallinnast: kell 18 väljub Estonia eest parklast ekskursioonibuss Rakverre. Rakveres suundutakse Kesklinna galeriisse, kus on välja pandud avangardlaste jaoks juba klassiku staatuses Malle Leisi maalid ning noore laiemalt veel tundmatu multitalendi Mihkel Kleisi tööd. Rakvere näitustemajas on avangardlased Margus Tamm ja Sandra Jõgeva oma uute videotega astunud dialoogi põhiekspositsiooniga. Kuid mitte ainult nemad: rahva kollektiivse mälu soppide – kivikirve, kõõvitsa ja mõisamööbli vahel – otsivad oma kohta ka Jürgen Rooste, Galaktlan, Barbariz, Oliver Kuusik, Rait Parts, Lux Films ning Michael Cleis.
 
Täna kell 18 avatakse Endla teatris kaks moonutatud reaalsust käsitlevat näitust. Sammassaalis saab vaadata Einar Vene maalide väljapanekut “Ilmutus”, Küüni koridorides ning kohvikus Sander Narusbeki fotonäitust “Fotosilmapete”. Vene tööd on mütoloogilis-religioossetel teemadel fantastilise realismi võtmes. Narusbek käsitleb optilisi efekte ehk fotosilmapetet. Reaalsed ja irreaalsed objektid on pildistatud fitri abil ja ilma. Kunstniku sõnul on tema tööde inspiratsiooniallikaks pilved, mäed, lilled, nahk, valgus, unenäod ning muud illusioonid ja visioonid maastikust ja loodusest, kosmosest ning lennureisi muljed. Narusbek on sündinud Hiinas Lu-Shunis eesti perekonnas, praegu elab Tallinnas, tegutsedes vabakutselise fotokunstniku, disaineri ning arhitektina.
 
25. VIII avati Järvamaal A. H. Tammsaare muuseumis Tartu kunstniku Nerva näitus “Päikesele lähemal”. Näitus lõpetab suvehooaja Vargamäel. Kunstniku maalid ja graafika, peaksid vaatajas esile kutsuma positiivse meeleolu. Tema töödes on elegantsi ja korrektsust, mille tõttu on neid kerge interjööri sobitada.
 
Kasemets avatud Euroopa Liidu töötoas
Täna kell 17 avatakse Austrias Burgenlandis Burg Schlainingi Väikeses galeriis (Kleine Galerie) näitus, kell 20 algab kontsert.
Näitus on kokkuvõte nädal aega kestnud rahvusvahelise workshopi “EU-wide-enlargement” kunstnike tegemistest, kontsert interpreetide ja heliloojate loomingust. Töötoa mõtte algataja Christa Pretsi eestvedamisel kutsuti Burgenlandi Euroopa Liidu kandidaatriikide ja Austria – Viini, Alam- ja Ülem-Austria, Styria, Carinthia ja Burgenlandi kunstnikud ja muusikud töötama Cselley Mühle Oslipi avatud ateljeesse. Ateljee oli tõeliselt avatud – juba töötoa esimesel päeval külastas seda enam kui 300 linnakodanikku. Töötoa teemat võib kokku võtta märksõnadega “rahu, tolerantsi ja solidaarsuse sõnum”, “piirideta Euroopa”. Kunstnikest osalevad töötoas Kiril Prashkov Bulgaariast, Erki Kasemets Eestist, Amis Balcus Lätist, Jesmond Vassallo Maltast, Michal Jandura Poolast, Alexandru Marginean Rumeeniast, Milan Lukac Slovakkiast, Valentin Oman, Georg Niemann, Martin Suritsch, Markus Huber, Manuela Fritz, Gabriele Szekatsch, Petra Neulinger, Klaus Schermann, Wolfgang Horwath, Robert Schneider, Hans Wetzelsdorfer, Sepp Laubner ja Johannes Haider Austriast, muusikutest Zita Bruzaite Leedust, Brina Jez-Brezavscek Sloveeniast, Peter Durkó Ungarist, Constantinos Stylianou Küproselt, Mario Pillai ja Gerhard Krammer Austriast.

R. V.


Sihtasutus Tallinna Kunstihoone Fond teatab, et Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogu on määranud uue juhataja valimiseni ajavahemikuks 2. IX – 1. XII fondi juhataja kohusetäitjaks Harry Liivranna, kes oli varem Tallinna Kunstihoone Fondi nõukogu juhatuse esimees. Harry Liivranna ametisoleku ajal on fondi nõukogu esimeheks Enn Põldroos. Uus fondi juhataja loodetakse leida fondi nõukogu korraldatud avaliku konkursiga 1. detsembriks. Endine Tallinna Kunstihoone Fondi juhataja Anu Liivak juhib praegu Soome Retretti kunstikeskust.
 
Täna esitletakse EKA raamatukogus kl. 16 kolme uut kunstiraamatut. Eesti Kunstiteadlaste Ühingult ilmub kogumik “Kunstiteaduslikke uurimusi 11”, mille on kokku pannud Kersti Markus, Ants Hein ja Reet Varblane. EKA toimetiste sarjas on valminud “Koht ja paik II”, mille toimetajad-koostajad on Virve Sarapik, Kadri Tüür ja Mari Laanemets, ning EKÜ ja EKA kunstiteaduse instituudi koostöös prof. Voldemar Vaga mälestuskogumik “Eesti kunstiteadus ja -kriitika XX sajandil”, mille toimetajad on Tiina Abel ja Piret Lindpere. Kogumik sisaldab 1999. aastal peetud prof. Vaga 100. sünniaastapäeva konverentsi ettekandeid.
 
Täna kell 17 peab Eesti kunstiakadeemias tekstiilikunsti osakonna külalisena loengu India tekstiilidisainer Vasudevan V. Loeng on mõeldud Eesti tekstiilikunstnikele ja toimub ruumis 119 B (raamatukogu kõrval). Loeng tutvustab Lõuna-India Kerala avatud kudumisateljeed. Külalisateljees tegutses eelmise aasta detsembris akadeemia prorektor Lylian Meister, kes on ka Vasudevan V. võõrustaja tema Eestis viibimise ajal. Loeng edendab Eesti ja India teadus- ja hariduskoostööd. Oodatud on kõik tekstiili- ja India-huvilised.

LYLIAN MEISTER

 

F I L M

Eesti filmiamatööridele kaks pronksi
23. VIII – 1. IX peeti Luksemburgis 54. ülemaailmne amatöörfilmide festival UNICA 2002, millele esitati 28 riigist 128 filmi. Festivali raames toimus ka üheminutiliste filmide võistlus “World Minute Movie Cup”.
?ürii avalikule istungile valiti Eesti filmidest kaks – tallinlase Dan Leadi animafilm “Punapäine päikseloojang” ja TPÜ filmi ja video õppetooli üliõpilase Elen Lotmani tõsielufilm “Homo sapiens”. Mõlemale filmile anti pronksmedal. Suurbritannia sai kolm ja Saksamaa neli pronksi, Šveits ühe pronksi, Belgia aga jäi hoopis medalita. Meie naabritest said Soome ja Venemaa ühe pronksmedali, Läti filmidest ei pääsenud ?ürii lõppistungile ükski. Juba teist aastat ei osalenud festivalil Leedu programm. Kuldmedali pälvisid kaks filmi: hispaanlase Jan Baca “Halli puudutus” ja Quadriga (Holland) “Kahtlustamine”. Baca mängufilm oli kahtlemata festivali parim, mis pakkus mõtlemisainet inimhinge süvatasandite paotamise ja ootamatu puändiga. Eestist osales kuus filmi. Lisaks Leadi ja Lotmani linateostele põltsamaalase Väino Valdmanni animafilm “Ajaratas”, Narva laste loomemaja stuudio Rovesnik mängufilm “Uued Robin Hoodid”, Tallinna noortestuudio Meksvideo eksperimentaalfilm “Fiction”, tallinlase Leeni Linna mängufilm “Kaksi on parem kui üksi”. Festivali ürii, kuhu kuulus seitse inimest (Itaalia, Rootsi, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Poola ja Slovakkia), analüüsis eraldi kõigi rahvusprogrammide filme. Eesti filme analüüsiti igati positiivse häälestatusega, kusjuures seekord peatuti igal meie filmil. “Punapäine päikseloojang” mõjus väga värskendavalt oma pildi, heli ja sõna kooskõlaga, filmi ei seganud subtiitrid. Filmis “Homo sapiens” meeldis ?üriile Aleksei Lotmani romantiline ja huvitav isiksus. Rõhutati inimese ja looduse seose loomulikkust filmis. “Ajaratta” puhul märgiti filmi dramaturgia aluseks olevat animatsiooni ja reaalvõtete kollaa?i, mida võis näha ka mõnes teises festivalifilmis. “Uute Robin Hoodidega” seoses rõhutati, et väga tähtis oli idee lastega midagi sellist teha. Väike Robin täitis filmis oma eesmärgi ning andis mõtlemisainet. “Fiction’i” puhul rõhutati autorite oma stiili ja väga head kaameratööd. “Kaksi on parem kui üksi” puhul öeldi, et polnud vaja kasutada teksti. Festivalil prevaleerisid taas mängu- ja eksperimentaalfilmid, vähem oli tõsielufilme. Tavalisest vähem oli esitatud animafilme. Teenete eest filmiamatörismi arendamisel anti Eestile UNICA suur kuldmedal. Järgmine UNICA festival toimub 2003. aasta augustis Varssavis, kus Eesti saab esitada juba 70-minutise võistluskava. 5. ja 6. X peetakse Tallinna Kinomajas 33. Balti amatöörfilmide avatud festival, kuhu oodatakse ka Rootsi, Norra ja Taani programme ning kõiki filmihuvilisi.

JAAK JÄRVINE

 

V A R I A

Arnold Kask 100
Täna tähistatakse teeneka keeleteadlase Arnold Kase 100. sünniaastapäeva.
Emakeele Seltsi ja TÜ eesti keele õppetooli korraldusel toimub täna kl. 14 mälestushetk akadeemiku kalmul Raadi kalmistul; kl. 15 kogunetakse ettekandekoosolekule TÜ õpetatud nõukogu saali. Ettekannetega esinevad Reet Kasik, “Arnold Kask Tartu ülikoolis”; Kristiina Ross, “Arnold Kask ja kirjakeele ajaloo tulevik”; Karl Pajusalu, “Arnold Kask murdeuurijana”. Mälestuspäev lõpeb meenutusõhtuga ülikooli kohvikus algusega kell 17.
 
Rannap ja Zahharov Alatskivi lossis
8. IX kell 14 esinevad Jassi Zahharov ja Rein Rannap alatskivilase, USA elektroonikatöösturi ning Eestis rohkeid annetusi teinud Aksel Kiissi 75. sünniaastapäeva mälestuskontserdil Alatskivi lossis. Külastajatel on võimalus annetada Alatskivi lossi taastamisfondi. Aksel Kiiss (9. IX 1927 Alatskivil – 20. IV 1995 New Yorgis) on kodumaa patrioodina teinud rikkalikke annetusi Tallinna tehnikaülikoolile, samuti Alatskivi kirikule ja haiglale. Lesk Helle-Maris Kiiss, kes elab praegu enamjaolt Tallinnas, on rahastanud ka mälestuskontserdi.