Lõppenud 2001. aasta oli Eesti mängufilmide uuesti kinno jõudmise aasta (2000. aastal ei esilinastunud ühtki kodumaist täispikka mängufilmi) ning animafilmiaasta. Kinoekraanile jõudsid mängufilmid “Head käed” ja “Karu süda”. Eesti animafilmikunsti 70. sünnipäeva tähistusena esilinastus korraga kahes linnas vastne lastejoonisfilm “Lepatriinude jõulud” koos meie esimese animafilmiga “Kutsu-Juku seiklusi” (1931). Eesti filmide kinos vaadatavusega 2001. aastal võib väga rahul olla – nimetatud filmide seansid tõid aasta lõpuni kinodesse kokku 46 738 inimest (2000. aastal külastas Eesti filmide seansse kinodes, filmipäevadel ja festivalidel kokku arvestatult 10 000 inimest). Niisiis, vana tõde, kui filme on, on ka vaatajaid – “Lepatriinude jõulud” osutus populaarsemaks kui välismaine animafilm “Kanade mäss”; “Karu südant” vaatas rohkem inimesi kui “Tehisintellekti” või “Hannibali”.
Mängufilm. 2001. aastaks õnnestus Eesti Filmi Sihtasutusel täita üks 2000. aasta algul paika pandud strateegilisi ülesandeid: tootmises peab igal aastal olema kolm uut kodumaist mängufilmi. 2001. aastal tootmistoetust saanud filmiprojektidest “Agent Sinikael”, mida toodavad partneritena kaks Eesti stuudiot (selline stuudiote partnerluski on Eesti filmis muide uus asi) on jõudnud järeltootmisfaasi, “Somnambuuli” teise võtteperioodi algus on planeeritud veebruari teise nädalasse ning samal nädalal peavad algama ka “Nimed marmortahvlil” võtted.
Planeeritud 10 miljonist kroonist jagati mängufilmidele 2001. aastal 9 754 900 krooni, pluss kahe mängufilmi levitoetused (kokku 69 113). Stsenaariumitoetusi anti välja vaid üks, sest augustikuust kuulutati välja täispikkade mängufilmide stsenaariumivõistlus, mille lõpptähtaeg on 4. veebruar k. a. Kui 1999. ja 2000. aastal pani EFS erilist rõhku mängufilmiprojektide arendustoetuste jagamisele, siis 2001. aastal oldi selles osas tagasihoidlikud, et taas aktiviseerida arendustegevust 2002. aastal.
Animafilmidele oli planeeritud sihttoetusi anda 5,3 miljoni krooni ulatuses. Sellest eraldati 4 999 529 krooni, pluss “Lepatriinude jõulude” levitoetus 300 000 krooni. Varasemate aastatega võrreldes anti kardinaalselt rohkem animafilmide arendustoetusi (viimati sai üks animafilmiprojekt arendustoetust 1999. aastal). Erandlik oli ka Eesti esimese animafilmi “Kutsu-Juku seiklusi” taas kinokõlblikuks muutmise üritus.
Dokumentaalfilmide toetuseks oli 2001. aastaks planeeritud 2,6 miljonit krooni. Eraldati 2 406 188 krooni. Uus on dokumentaalfilmide arendustoetuste mahu kasvamine (selleks, et dokuprojektid oleksid enne tootmisseminekut maksimaalselt põhjalikult ette valmistatud) ning järeltootmistoetuse mahu kasv (filmidele, mille võtted on sooritatud muude fondide või tootja omavahendite arvelt ning mis vajavad vaid osalist toetust filmi lõpetamiseks). Lõviosa toetusrahast läks uute filmide tootmisele, neid filme oli kokku 10. Umbes samades proportsioonides tahetakse edasi liikuda ka 2002. aastal. Olgu lisatud, 2001. aastal esilinastus 21 EFSi toetusel toodetud dokumentaalfilmi. 2002. aastal peaks EFSi toetust saanud dokkide esilinastuste arv ulatuma üle 30.
Muude toetuste osas said põhiosa kodumaiste kinofilmide levi (nn. koopiatoetus, vt. ülalpool), rahvusvahelised filmifestivalid (400 000 kr.) ja programmi “Eesti animatsioon 70” erinevad allprojektid (181 000 kr.). Lisaks sellele anti kaheksa täienduskoolitusstipendiumi (kokku 89 681 kr.), kirjastustoetusi (“Kummardus Andrei Tarkovskile”) jm. väiksemaid toetusi.
2001. aasta riigieelarvest eraldati Eesti Filmi Sihtasutusele 19 370 000 krooni (sama summa eraldati ka aastatel 1999-2000). Filmiprojektide sihttoetusena eraldas EFS 2001. aastal 18 268 611 krooni.
2002. aasta riigieelarves on EFSile ette nähtud 34 337 400 krooni. Märgatav tõus eelarves aitab kindlasti kaasa rohkemate ja paremate filmide sünnile.

JAAK LÕHMUS,
EFS peaekspert