M U U S I K A M A A I L M


“Euroopa muusikakuu” Baselis
Kogu novembrikuu elab Šveitsi linn Basel “Euroopa muusikakuu” tähe all. Festivali algataja ja kunstiline juht on Šveitsi dirigent, oboist ja helilooja Matthias Bamert, kes uue muusika esitamist studeerinud Darmstadti kursustel, olnud pikemalt Baseli Raadio SO ja London Mozart Playersi muusikadirektor ning praegu Luzerni muusikanädalate eesotsas. Bamert on siia kutsunud tuntud nüüdismuusikaansambleid: Frankfurdi Ensemble Modern Orchestra Pierre Boulezi juhatusel, London Sinfonietta, Klangforum Wien, Pariisi Ensemble Intercontemporain jmt. Märgitakse, et vaid 300 000 elanikuga Basel on alati olnud aktiivne ja vastuvõtlik ning suutnud suurettevõtmisi kanda (siin hõljuvat veelgi muusikametseeni Paul Sacheri vaim), ka nüüd on riigi kõrval festivali toetamas palju eraettevõtjaid. Festivalijuht on Baseli publikut paljude atraktiivsete üritustega (nädalate kaupa heliloojate tutvustused, workshopid jpm.) juba aasta algusest uuema muusika jaoks ette valmistanud. Nüüdsed kontserdid on aga kaugel tavapärasest vormist, mil kuulajate ees New York Ridge Theatre’ ja Basel Sinfonia ühisettekandel Michael Gordoni minimalistliku muusikaga etendus “Decasia” või Hanspeter Kyburzi “Noesis” ja Boulezi “Notations” frankfurtlastelt, Mark-Anthony Turnage’i uusteos London Sinfoniettalt, noore Yan Mareszi kaks instrumentaalset uusoopust jpt. Pidustuste (50 kontserti) pealavaks on 1000kohaline Paul-Sacher-Halle, mille on sündmuse puhul köitvalt disaininud Herzog & de Meuroni arhitektid.
 
Leif Ove Andsnes Londonis
Noor norra tähtpianist Leif Ove Andsnes (s. 1970) kutsuti Londoni Barbicani keskuse mainekasse sarja “Artist Profile”, kus talle võimaldati kolm laialt reklaamitud esinemist: koos London Symphony Orchestraga (dir. Michael Tilson Thomas) mängis ta eri õhtuil Lutoslawski Klaverikontserdi ning Rahmaninovi III kontserdi ning astus üles ka koos LSO kammeransambliga (György Kurtág, Dvoraki ja Brahmsi kvintetid). New Yorgis ja Washingtonis debüteeris Andsnes juba 1989; teda solistiks kutsudes on Andsnesi edu toetanud Neeme Järvi (pianist on mänginud Chicagos, Detroidis, Göteborgis jm. Järvi ning Los Angeleses Eri Klasi juhatusel). Andsnes on olnud osaline Skandinaavia festivalil “Tender is the North” Londonis, Lillehammeri taliolümpia kultuuriprogrammis, sarjas “Sibelius Nordic Festival” Viinis, esinenud Euroopa ja kaugematelgi mainekatel festivalidel.
 
Konkursipreemiaid
Pianistide maratonkonkursil Monte Carlos võitis ainsa preemia 25aastane Rem Urassin Venemaalt, saades prints Rainier III autasuna 30 000 dollarit. Urassin lõpetas Moskva konservatooriumi ja on 1995. a. Chopini konkursi laureaat, nüüdki esitas ta finaalis Chopini Klaverikontserdi f-moll. Teiseks finalistiks oli 30aastane itaalia pianist Olaf John Laneri, viimatise Busoni konkursi võitja Bolzanos.
Frankfurdi Ooperi korraldatud kompositsioonikonkursi võitis prantsuse helilooja Marc André oma muusikateatritüki “...das O...” eest. Võiduteose tõi esiettekandele Frankfurdi Ensemble Modern. Preemia on 80 000 marka, helilooja sai samas uue tunniajalise teatriteose tellimuse.
XI rahvusvahelise Beethoveni-nim. pianistide konkursi Viinis võitis 31aastane Oliver Kern (UK), ta sai 14 000 Saksa marka ja 100 000 marka väärt kontsertklaveri Bösendorfer. Järgmised laureaaditiitlid said Christopher Hinterhuber ja Ingo Dannhorn.
Stuttgardi tšellokonkursi võitjaks (preemia
10 000 marka) tuli 17aastane grusiinlane Georgi Kharadze. II ja III preemia said sakslanna Ulrike Hofmann ja prantslane Thomas Duran; osalisi oli 22 riigist. Konkurssi korraldatakse 1996. aastast Domnicki fondi rahastamisel, nimekas närviarst Otto Domnick asutas omanimelise fondi 1982. a.
 
Monte Pederson lahkunud
Silmapaistev USA bassbariton suri Münchenis vaid 41aastasena. Pärast debüüti San Franciscos õppis ta just seal Hans Hotteri juures ja astus esimest korda üles Euroopas. 1987. aastast oli ta solist Bremeni riigiteatris, aga ka mujal nõutud Hollandlane, Pizarro, Onegin, Jochanaan, Orest, Amfortas, Klingsor, Kaspar, Golaud ja Nick Shadow, või Szymanowski kuningas Roger, koos Marjana Lipovsekiga Enescu Oidipus Viini Riigiooperis (teatri alaline solist 1994. aastast) ja sugestiivne Wotan Herbert Wernicke-Sylvain Cambrelingi “Nibelungis” Frankfurdis, Britteni “Billy Buddi” nimiosas Salzburgi festivalil jm.; kõikjal, kus teda markantselt näitleva lauljana kõrgelt hinnati.

PRIIT KUUSK