M U U S I K A

19.jpg (19627 bytes)
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes alustas hooaega kontsertlindistusega TÜ ajaloomuuseumis. Kava pealkirjaga “Muusikat ajastute piirimailt” on keskendunud XVI – XVII sajandi Itaalia, Hispaania ja Madalmaade kammermuusikale. Musitseerivad Reet Sukk, Taavi-Mats Utt flöötidel, Lilian Langsepp harfil, Reinut Tepp spinetil ja orelil. Sama kava on võimalik kuulda 23. XI Pärnu raekojas, 24. XI Viljandi Jaani kirikus, 26. XI Tallinnas Mustpeade maja Olavi saalis ja 27. XI Kuressaare linnuse kapiitlisaalis.

Hortus Musicus Moskvas
20. XI esines Eesti Moskva saatkonna Valges saalis varajase muusika ansambel Hortus Musicus kavaga “Värviline keskaeg” muusikaga XIII – XV sajandi Itaaliast, Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Saksamaalt.
Kontserdile oli kutsutud Venemaa poliitikuid ja kõrgeid riigiametnikke, publiku põhiosa moodustasid Moskva diplomaatilise korpuse liikmed, nimekad kultuuritegelased, vene ja välisajakirjanikud. Pärast kontserti toimus saatkonnas esinejate ja külaliste auks vastuvõtt. Lisaks kontserdile saatkonnas esines Hortus Musicus 18. XI Roerichi muuseumis ja 19. XI Oleg Kagani mälestusfestivali raames kontserdiga Moskva konservatooriumi väikses saalis.
 
Eesti Rahvusmeeskoor Toulouse’is
RAM kandis 15. XI õhtul Toulouse’i Halle aux Grains’is koos Toulouse’i Rahvusliku Linnaorkestriga Soome dirigendi Leif Segerstami juhatusel ette Jean Sibeliuse “Kullervo”. Solistidki olid Soomest: Johanna Rusanen (sopran) ja Esa Ruuttunen (bariton).
RAMi suurvormide mapis on paarkümmend teost meeskoorile ja orkestrile, neist viimaste aastate kõige menukamaks on kujunenud just “Kullervo”, küll USAs ja Saksamaal, Soomes, Rootsis, nüüd ka Lõuna-Prantsusmaal. Võis arvata ja isegi karta, et soome karge, traagilise lahendusega Kullervo lugu tekitab sootuks teistsuguses kultuuriruumis võõristust, aga võta näpust! Täissaal, üle 2000 kuulaja jälgis sündmuste kulgu ja kuulas nende kõrvu kindlasti mitte eriti paitavat muusikat suure huviga, suutmata isegi osade vahel (viieosaline teos kestab ligi poolteist tundi) aplausitungi tagasi hoida. Toulouse’i orkester, RAM ja solistid sobisid karismaatilise, ülimalt artistliku Segerstami taktikepi all hästi kokku ja moodustasid juba esimeses ühisproovis sügavalt professionaalse terviku, kelle “Kullervo” tõlgitsus kujunes tõeliseks õnnestumiseks, Toulouse’i muusikaelu suursündmuseks. Alati kriitilise kõrvaga RAMi peadirigent Ants Soots hindas ettekande õnnestumiseks, lisades, et orkester, eriti aga koor reageerisid Segerstami uutele aktsentidele ja nippidele kontserdil üheselt ja adekvaatselt. Segerstam väljendas kontserdijärgsel klaasidekõlistamisel samuti täit rahulolu, õnnitledes RAMi suurepärase ettekande puhul. Orkestri manager Claude Jacquemin oli RAMi tööga väga rahul ja võtab eesmärgiks korraldada RAMiga kindlasti ka a cappella kontserte.
RAMi järgmine kontsert toimub 25. XI kell 19 Pärnu Eliisabeti kiriku renoveeritud oreli sisseõnnistamisel, kus tuleb esiettekandele sama kiriku organisti ja helilooja Jaanus Torrimi “Missa pro defunctis” op. 20. Juhatab Ants Soots, solist Aile Asszonyi (sopran), orelil autor.

Vello Mäeots

Joaquín Rodrigo 100
22. XI, muusikute kaitseingli Püha Cecilia päeval tähistab maailma muusikaavalikkus kuulsa hispaania helilooja Joaquín Rodrigo 100. sünniaastapäeva. Eesti Riiklikul Sümfooniaorkestril ja Hispaania aukonsulaadil on selle tähtpäeva puhul publikule varuks üllatuskontsert.
Dirigent Toomas Vavilovi juhatusel tuleb 23. XI ERSO kontserdil ettekandele kaks Joaquin Rodrigo kuulsamat kitarrikontserti: tuntud “Concierto de Aranjuez” ja “Fantasia para un gentilhombre” (“Fantaasia õilsale rüütlile”) kitarrile ja orkestrile, mis põhineb hispaania barokihelilooja Gaspar Sanzi kitarripalade teemadel. Soleerivad Per Skareng Rootsist ja Heiki Mätlik. “Aranjuezi kitarrikontserti” esitab Per Skareng, keda hinnatakse Rootsis eelkõige orkestrisolistina. Ta on esinenud ka Neeme Järvi ja Jorma Panulaga. Mõni aasta tagasi mängis ta ERSOga H. Villa-Lobosi kitarrikontserti. Heiki Mätlik on tuntud eesti klassikalise kitarri solist, kes on salvestanud üle 15 CD. Viimane CD, kus kõlab Rodrigo kammermuusika, ilmuski koostöös Per Skarengi ja Kaia Urbiga.
 
Georg Ots kuuel plaadil
Eile õhtul oli Estonia teatri Valges saalis kogumik-CD “Georg Ots – Anthology” pidulik esitlus, kohal olid G. Otsa lähemad sugulased, endised kolleegid, lavapartnerid, Eesti Raadio ja N-Terminali külalised.
“Georg Ots – Anthology” on Eesti Raadio koostatud ja välja antud kuuest CDst koosnev kogumik Georg Otsa loominguga. Kogumiku põhirõhk on asetatud Otsa lavategevusele, kuna rohkem kui kolme aastakümne jooksul andis ta oma andega elu ligi 60 rollile ooperis ja operetis. Neljal ooperi- ja operetimuusika CD-l on nii stuudiovõtteid kui ka unikaalseid salvestisi etendustelt ja kontsertidelt. Kammerlaul on muusika?anridest intiimsemaid ja samas nõudlikumaid nii interpreedi kui kuulaja suhtes. Sellepärast on viiel plaadil kõlav muusika jäänud tänaseni Otsa loomingus kõige vähem tuntuks. Kõik palad kuuluvad eesti vokaalkunsti klassikasse. Kuuendale plaadile on valitud vaid väike osa Otsa estraadilauludest, kuna neid on siiani kõige enam plaadistatud. Eesti Raadio heliarhiivi on talletatud ligi 100 000 analoogmagnetlinti, millest suure osa moodustavad ERi salvestiste originaalid. Ka Georg Ots salvestas siin kogu oma repertuaari paremiku, mida on fonoteegis üle 1000 salvestise. Need kuus heliplaati on alguseks projektile, mille eesmärk on digitaliseerida kogu Georg Otsa looming. Praeguseks on töödeldud materjali 25 CD jagu. Restauraatoritena on kaasatud eesti parimad helire?issöörid-restauraatorid Priit Kuulberg ja Jüri Kruus, sest eesmärgiks on taastada Georg Otsa häälevarjundite ja saatepartiide võimalikult loomutruu helipilt. Projekti suursponsoriks on N-Terminal Grupp. Pidulikule plaadiesitlusele järgnes Georg Otsa mälestuseks ooperietendus “Don Giovanni”, mis jäi tema viimaseks lavastuseks. Etendust dirigeeris Estonia audirigent Eri Klas.
 
“Kiriku laulu- ja palveraamat” – 10
30. XI möödub kümme aastat päevast, mil tänu- ja palvemeeles õnnistati Tallinna piiskoplikus toomkirikus kasutusse “Kiriku laulu- ja palveraamat”, mis valmis märkimisväärse ühistööna kodu- ja väliseesti kirikute vastavate komisjonide pingutuste tulemusena.
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik korraldab sel päeval Tallinnas lauluraamatupäeva, kutsudes sellest osa võtma esindajaid kõigist praostkondadest, üliõpilasi ja õppejõude eelkõige usuteaduse, kirikumuusika ja keele-kirjanduse eriala õpetavatest õppeasutustest ning kõiki neid, kel huvi ja armastust kirikulaulu ja hümnoloogia vastu.
Lauluraamatupäeva kava: kl. 10 – 15 hümnoloogia konverents (Usuteaduse Instituut, Pühavaimu 6). Avab peapiiskop Jaan Kiivit, ettekanded Norman Warren (Inglismaa), Tauno Väinölä (Soome), Andres Taul (Kanada), Jaak Salumäe jt. Osavõtumaks on 50 krooni. Osavõtjate registreerimine 23. novembrini: Kersti Tarve, Usuteaduse Instituut, kirikumuusika osakond. Pühavaimu 6, 10123 Tallinn, e-post: kersti.tarve@eelk.ee, info tel. 644 9579. Kl. 15.30 Eesti Hümnoloogia Seltsi asutamine. Oodatud on teoloogid, filoloogid, muusikud, aga ka kõik huvitatud, kes soovivad edendada kirikulaulu traditsioone. Algatustoimkonda kuuluvad Gustav Piir, Toomas Siitan, Ene Salumäe. Info tel. 050 28 684, e-post: enes@uninet.ee Kl. 17 tänujumalateenistus Tallinna piiskoplikus toomkirikus.
 
“Vikerraadio” heategevuskontsert
3. XII kell 19 toimub Tallinnas Kaarli kirikus “Vikerraadio” heategevuskontsert “Aita alustada elu!”. “Vikerraadio” alustab traditsioonilist jõuluaja heategevuskampaaniat toetamaks nagu mullugi Pelgulinna sünnitusmaja, sel korral veregaaside analüsaatori ostmisel.
Heategevuskontserdil esinevad noored ooperilauljad Sonora Vaice, Edgaras Montvidas ja Ain Anger. Sonora Vaice võitude seeria algas 1992. aastal Peterburis Läänemeremaade lauljate konkursil. Parimate hulgas on ta olnud Placido Domingo konkursil “Operalia” ja H. G. Belvedere võistlusel Viinis. Neli korda on ta pälvinud Läti suure muusikaauhinna GMP. Edgaras Montvidas (26), Leedu muusikaakadeemia kasvandik, on end täiendanud USA, Soome, Prantsusmaa ja Saksamaa laulupedagoogide juures. Laulja repertuaari kuuluvad Arturo, Alfredo, krahv Almaviva jpt. nõudlikud tenoripartiid. Ain Anger (30) õppis EMAs Virgilijus Noreika ja Matti Pelo juhendamisel, on vokaalset meisterlikkust lihvinud meistrikursustel Saksamaal, Belgias, Taanis, Soomes ja Inglismaal. Aastal 2000 võitis ta Riias rahvusvahelise lauljate konkursi “Merevaigu meri”.
 
Artur Kapi ühingu esimees on Andres Uibo
26. X asutati Suure-Jaanis Rahvusvaheline Artur Kapi Ühing. Esimeheks valiti organist Andres Uibo, kes on olnud Kappide muusikapäevade kunstiline juht, aseesimeheks Suure-Jaani endine linnapea Mihkel Jürisson.
Üheksaliikmelisse juhatusse kuuluvad lisaks suurejaanilastele EMA professor Mati Palm, pianist ja muusikateadlane Vardo Rumessen, tšellist Aare Tammesalu jt. Ühingu eesmärk on väljapaistva muusikaklassiku heliloomingu propageerimine ja levitamine, samuti teiste Suure-Jaani piirkonnaga seotud loovisikute elu ja tegevuse tutvustamine. Ühingu loomise idee on välja kasvanud heliloojate Kappide muusikapäevadest, mis Suure-Jaanis on juba neli aastat edukalt aset leidnud. Lisaks kontsertidele kavatsetakse korraldada teaduskonverentse, luua fonde ning anda välja stipendiume, toetusi ja auhindu. Asutamiskoosolek lõppes kontsertvestlusega Kappide muuseumis, kus esinesid Mati Palm, Vardo Rumessen, Maano Männi ja Aare Tammesalu. Kuulajad tõdesid, et Artur Kapi sügava eetilise sõnumiga helilooming ütleb praegusel äreval ja ebakindlal ajal publikule midagi väga olulist.

T E A T E R

Ande võib matta pulmamarsi alla
Täna kell 19 esietendub Vene Draamateatris Valentin Azernikovi “Pulmamarss”.
Azernikov kuulub juba kolmkümmend aastat parimate vene dramaturgide hulka, kelle näidendeid on lavastanud tuntud re?issöörid Juri Zavadski, Mark Zahharov ja Pavel Holmski. Tema loomingu vastu on huvi tundnud nii teater kui kino. Uus näidend ei ole otseselt seotud Venemaa hetkeseisuga, mis mõnikord raskendab isegi heade näidendite lavastamist väljaspool kodumaad. “Pulmamarss” nagu teisedki Azernikovi teosed on universaalne, peamine pole olud, vaid inimene, tema suhted maailmaga. Azernikov oskab luua intriigi, kirjutada mõjuvat dialoogi ning kujundada huvitavaid karaktereid. “Pulmamarss” on komöödia, kus enamik tegelastest on naised ja keskmes on peategelase mitme armuloo ristumised. Näidendi toob lavale Jevgeni Gaitšuk. Osades Liidia Golovataja, Jelena Tarassenko, Veronika Kovtun, Liilia Šinkareva, Svetlana Dorošenko, Herardo Kontreras. Peaosas Oleg Rogatšev.
 
26. XI kl. 19 mängib Eesti Draamateater Stockholmis, Scala teatris Mikk Mikiveri lavastatud Jaan Krossi näidendist “Vend Enrico ja tema piiskop”. Stockholmi etendus on selle lavastuse viimane mängukord. Külalisetendus saab teoks Eesti Draamateatri ja Eesti Stockholmi saatkonna koostöös ning tänu Eesti Kultuurkapitali, Stockholmi Kultuurivalitsuse Balti Kultuuri Keskuse, Eesti Instituudi, SEB IT Partner Estonia, Rootsi Tallinna saatkonna info- ja kultuurisekretäri Liina Kümniku toetusele.

K U N S T

Lõpuni avameelne Toomik

19.jpg (19627 bytes)
Jaan Toomik. Kaader videost “Mees”. 2001. piia ruber

20. XI – 9. XII on Tallinna Kunstihoones avatud praegustest eesti kunstnikest rahvusvaheliselt tuntuima tegija Jaan Toomiku personaalnäitus.
Toomik on tuntud maalijana, video-, installatsiooni- ja keskkonnakunstnikuna. 1994. aastal osales ta São Paulo biennaalil, 1995. aastal Veneetsia biennaali ühel satelliitnäitusel ja 1997. aastal Eesti näitusel, 1996. aastal Rotterdamis “Manifesta’l”, 1999. aastal Stockholmis näitusel “After the Wall”, 2000. aastal Lissabonis rahvusvahelisel videokunstifestivalil “Videolisboa”, kui loetleda vaid osa tema rikkalikust näitusekogemusest. Tänavu on tema tööd olnud väljas rahvusvahelistel väljapanekutel Moskvast New Yorgini. Toomiku kunst on publikut šokeerinud, kõhedust tekitanud või transsi viinud. Kriitikud on tema teoseid enamasti ülivõrdeliselt kiitnud, kasutades sõnu nagu “metafüüsika”, “šamanism”, “maagiline”, “rituaalne”, “protsess”.
Kunstihoones on väljas “Jaan Toomik” – just nii on näitus nimetatud. Lausa pihtimuslikult avameelsed süngetes toonides maalid ja võimsad seisundeid edastavad videod avavad kunstnikku, tema alateadvust. “Jaan Toomik” kutsub psühhoanalüütilisele käsitlusele, kuid nõuab selles vallas süvenemist, sest esmane tasand – Freud ja kastratsioon – jääb Toomiku mitmekihilisusele alla. Jaan Toomiku näitus on sündmus.

R. V.

Maalikunstnik Kaljo Põllu on tagasi
23. XI avati Kastellaanimaja galeriis Kaljo Põllu maalinäitus “Igavene tagasitulek”.
Kaljo Põllu (s. 1934) on tunnustatud kunstnik ja pedagoog. Ta alustas op- ja popkunsti lainel 1960. aastatel, tegi kineetilist kunsti ning assamblaa?e. 1970. aastatel pöördus kunstnik soome-ugri mütoloogiaainese poole. Ta korraldas koos üliõpilastega uurimisekspeditsioone hõimurahvaste visuaalse kultuuri tundmaõppimiseks, kogetu vabagraafilises loomingus mitmetes sarjades. 13 aastat tegutses ta TÜ kunstikabineti juhatajana, koondades enda ümber arvukalt kaasaegsest kunstist ja kunstiteooriast huvitunud noori. Põllu on rühmituste Visarid (1967) ja Ydi (1998) asutajaid. Oma uuemas maaliloomingus on kunstnik käsitlenud kõigile mõistetavaid arhetüüpe. Tema maalidel valitsevad suured universaalsed vastandused nagu päev ja öö, päike ja kuu, viljastamis- ja sünniakt. Kunstnik ise nimetab neid kujundeid ürgalgkujudeks. Pop-kunsti meenutav värvikäsitlus õlimaalitehnikas annab Põllu uutele töödele erilise intensiivsuse ja sisendusjõu. Kaljo Põllu maalinäitus Kastellaanimajas on huvitav paralleel samaaegselt Eesti Kunstimuuseumis avatud teise hiidlasest eesti kunstniku ja põlvkonnakaaslase Ülo Soosteri loomingu väljapanekule.
 
Vahtrapuu tõlgendab ajalugu
22. XI – 2. XII on Tallinna Linnagaleriis avatud Aili Vahtrapuu näitus “Friedrich Linnupüüdja”.
Vahtrapuu on loonud keskkonnakunsti teose. Ta on galeriisse toonud mulda ja säilmeid kurikuulsa Tartu maantee läbimurdega seotud keskaegse Jaani Seegi varemete väljakaevamistelt. Muld ja säilmed on sätitud vanadesse numereeritud plekk-kastidesse. Seintel on puitraamidega roostetanud plekist objektid (pildid või aknad?) ning linnupuurid. Tagumise ruumi keskel uhkeldab pidulauda imiteeriv puitkonstruktsioon ühes linnutopisega. Lisaks on seintel gooti kirjas hõrgud retseptid, mille järgi valmistati roogi ööbikukeeltest ning teistest laululindudest, mida linnupüüdjate tsunfti kuulunud Friedrich müüs ülalinna rikastele kodanikele. “Friedrich Linnupüüdjas” on otseseid vihjeid ajaloole, tänasele päevale, eetikale, moraalile. Rafineeritud maitsega kunstnikuna on Aili Vahtrapuu mitte just kõige esteetilisemast materjalist loonud tõeliselt esteetilise ja lisaks ka aistingulise keskkonna.
 
Küttner Toompeal
21. XI avati Toompea lossi kunstisaalis Urve Küttneri näitus “Pühendused”.
Urve Küttner on kunstnik, kes on avanenud aastatega. Seetõttu on vägagi loogiline, et just tema sai hiljaaegu Ede Kurreli preemia. Urve Küttneri viimase aja loomingus võib näha mitmeid pühendusi: oma õpetajale Ede Kurrelile, massimeedias avaldatud kunstnike fotodele, eelmisel aastal Helsingis eksponeeritud sürrealist Delvaux’ loomingule, merevaigule. Kõigi pühenduste, pühendamise taga on aga pühendumine kõigele sellele, mida ta on võtnud vaevaks pühendamisega austada. Nii on Urve Küttner süvenenud Kurreli ja Delvaux’ loomingusse ja merevaiku kui materjali. Tema ehted on nagu särav metallikunstikeelne uurimus, kus ei puudu kunstniku tõlgendus ja isiklikud lood.

R. V.

Samba galeriis avati 20. XI keraamik Piret Kändleri ja tekstiilikunstnik Merike Roodla ühisnäitus “Tahes ja tahtmata”. Naiskunstnikke liidab ühine filosoofia, mida on võimalik tõlgendada ka naljana. Merike Roodla esmamuljel ekspressiivsed palakad parodeerivad meediamaailma. Piret Kändleri kanajalgadel nõiamajakesed ja rahustava sulinaga sulnid miniatuursed purskkaevud kuuluksid justkui Astrid Lindgreni raamatumaailma. Keraamilised objektid on tehtud lustiga ja vaatajale pakutakse nii silmailu kui ka naerukurde suunurka. Mõlema kunstniku puändikad pealkirjad peegeldavad romantilise hingelaadiga tegusate naiste parajalt pipilikku filosoofiat, mis on mõistetav emotsionaalne toit lihtsa inimese hingele.
 

KREG A-KRISTRING

Valev Seina provokatsioon Hausis
20. XI avati Hausi galeriis Valev Seina provokatsiooniline näitus “Hetk enne”.
Näitus on eripärane nii tööde teostuse kui saalikujunduse poolest. Kunstniku sõnul on eksponeeritavad pildid tema enda ja Düreri loomingu segu. Materjalidest kasutab Sein klaasi, puitu, tekstiili jms.; sametkangas, kuuseokkad, plastik, peeglid, moodustavad igal tööl omaette peene ja maalilise terviku. Näituse kujundus on korrapära eirav, pisut kaootiline, tahtlikult korrastamata näitusesaal jätab külastajale mulje, nagu ta oleks sattunud näitusele mingil põhjusel kogemata just hetk enne selle avamist.
 
9. XI avati Kuressaare Raegaleriis Tartu kunstimuuseumi kogude põhjal koostatud Valve Janovi, Silvia Jõgeveri, Kaja Kärneri, Lembit Saartsi, Ülo Soosteri, Lüüdi Vallimäe-Margi ja Heldur Viirese maalide näitus “Rühmumata rühmitus”. Kõik seitse kunstnikku alustasid oma õpinguid sõjaeelses või -aegses Pallases. Kooliaegse sõpruskonna põhjal moodustus ka esimene II maailmasõja järgne kunstirühmitus Eestis. Nende loomingu põhihuvi on suunatud abstraktsionismi, mida igaüks on arendanud omal viisil. 1970ndatest on kunstnikud pöördunud tagasi realismi, ühendades XX sajandi alguse avangardismi oma kogemusega.
 
10. detsembrini on endises kaupluses Lastemaailm avatud EKA ehtekunsti tudengi Bruno Lillemetsa näitus “Neste”.
Näitusel on väljas suuremõõtmelised tahvelmaalid. Iga maal on kui müsteerium, mille valmimisel on maalimiseks kasutatud ainel (rooste, tina, karamell) sama suur osa kui jäädvustatud kujutisel. Soojades toonides abstraktsed kujundid loovad sordiini all hoitud kauni atmosfääri.

M U U S E U M

Reedel, 30. XI algusega kell 11 toimub Eesti Kunstimuuseumi Rüütelkonna hoones (Kiriku plats 1) Ülo Soosteri mälestuskonverents. Ettekannetega esinevad filosoofid, kunstnikud ja kriitikud Moskvast, Peterburist ning Tallinnast. Ettekanded tõlgitakse eesti keelde. Oodatud on kõik huvilised!
 
Muuseumide võistlus lõppes Hiiumaal
9. XI autasustati Hiiumaa muuseumis kultuuriministri ellu kutsutud muuseumide ideevõistlus “10 aastat taasiseseisvunud Eestit” võitjaid.
?ürii (Signe Kivi, Reet Mikkel, Ülle Reimets, Ave Toots-Erelt, Ketli Tiitsar, Heiki Pärdi, Reet Varblane, Mare Oja) sõitis kahe kuu jooksul mööda Eestit, tutvus näitustega ning otsustas üksmeelselt anda esimese koha (30 000 krooni) Hiiumaa muuseumi näituseprojektile “10 aastat oma kodu ehk Viie pere lood”. Teise koha (20 000 krooni) sai Võrumaa muuseumi näitus “Meie mehed Toompeal”. Kolmandaid kohti anti välja kolm (à 5000 krooni): Iisaku muuseumi näitusele “10 aastat oma riiki”, Järvamaa muuseumi osalusmängule Eesti Vabariigi eakaaslastele ning Mõniste muuseumi näitusele “10 aastat reformituultes – kaotatud lahing…”. Lisaks anti välja kultuuriministri tänukiri Läänemaa muuseumi projektile “Me ei tahtnud sellist Eestit!”. Hiiumaa muuseumi näitus kajastas viie Hiiumaa noore pere eluolu. Kõik projektis osalenud perekonnad abiellusid Eesti taasiseseisvumise aastal ja nende rajatud kodud on samaealised meie taasloodud Eesti vabariigiga. Koduesemete, fotode, kirjade, vestluste kaudu osutati muudatustele nii perede kui ka Eesti elus. Üldse osales võistlusel 15 muuseumit, üllatavalt palju oli nende seas väikesi, tagasihoidliku eelarvega muuseume. Ettevõtmise mõte oli tuua muuseumidesse rohkem lapsi ja noori ja selle kaudu süvendada veendumust, et taasiseseisvumine on Eesti riigi ja rahva kestmajäämise ning eestluse säilimise seisukohalt hindamatu väärtusega sündmus.

F I L M

Miklós Jancsó retrospektiiv Kinomajas
21. – 24. XI korraldab Ungari Instituut koostöös Eesti Kinoliiduga Tallinna Kinomajas Ungari silmapaistvaima ja omanäolisema re?issööri Miklós Jancsó retrospektiivi.
Filmipäevadel esitletakse nelja filmi. Lisaks eile näidatud “Kantaadile” ja üleeile linastunud “Punasele psalmile” on täna õhtul kell 19 Kinomaja ekraanil “Allegro Barbaro” ja homme “Viimane õhtusöömaaeg araabia hallikarvalise juures”. “Allegro Barbaro” (1979) kujutab rituaalset armulugu 1930. aastate Ungaris poliitilis-agraarses segaduses. Vanameister Janscó vaimuvärskusest ja talle igiomasest novaatorlikkusest annab tunnistust kaasajateemaline absurdilikku triloogiat lõpetav “Viimne õhtusöömaaeg araabia hallikarvalise juures” (2000), mis on lustakas, riukalik ja ülimalt irooniline film tänapäeva ühiskonnast, kus astuvad üles orkestrid, tantsutrupid ja bändid ning ansamblid sürreaalse millenniumilõpu ilutulestiku ja dialoogide tohuvapohus. Tänavu 27. septembril 80. sünnipäeva tähistanud Jancsó on silmapaistvamaid ja originaalsemaid Ungari re?issööre, kelle ajalooainelised, suurte massistseenidega filmid on mõjutanud mitme põlvkonna filmihuvilisi nii kodu- kui välismaal. Janscó on pälvinud elutööpreemia Cannes’is (1979) ja Veneetsias (1990).

R A H A V A K U L T U U R

Jaan Pakk 100
26. XI möödub 100 aastat Jaan Paku sünnist. muusik selle sõna laias tähenduses (koorijuht, pedagoog, helilooja), mõjutas tema tegevus olulisel määral muusikaelu Virumaal, eriti Rakveres rohkem kui 40 aasta vältel. Sel südapäeval käiakse tema haual Kadrina kalmistul ja kell 15 oodatakse Rakvere gümnaasiumis konverentsile “Muusikaõpetuse ja muusikaõpetaja missioonist”, kuhu oodatakse Jaan Paku kunagisi õpilasi, muusikapedagooge, kõiki huvilisi. Suure muusikamehe 100. sünniaastapäeva auks toimuvad novembris Rakveres mitmed kontserdid jm.
Jaan Pakk tegutses Rakvere koolides muusikapedagoogi, koori- ja orkestrijuhina ning kirjutas hulga koori- ja soololaule, orkestreeris instrumentaalteoseid, juhtis endarajatud (1945) Rakvere lastemuusikakooli 18 aastat, olles samas mitme eriala aineõpetaja. Pakk ei piirdunud üksnes tööga koolides, vaid juhtis 1935. aastast Rakvere Laulumeeste Seltsi meeskoori, oli 80liikmelise naiskoori juht, tegutses Rakveres kaitseliidu puhkpilliorkestri dirigendina jne. Paku kunagine õpilane professor Kuno Areng meenutab: “Jaan Paku ajal käis muusikaelu Rakveres täie hooga. Kui küsitleda tolleaegseid õpilasi, kes oli nende arvates kõige popim õpetaja, on vastus peaaegu alati üks – Jaan Pakk.” Paku laialdane tegevus oli alati tulemuslik. Kõik, mida ta ette võttis, viis ta ka edukalt lõpuni. Tema asjatundliku õpetuse ja meisterliku pedagoogilise mõjutuse toel said hiljem paljudest tema kasvandikest Eesti muusikaelu silmapaistvad tegelased, olgu nimetatud vaid mõni neist: Arvo Pärt, Kuno Areng, Erich Loit, Uno Kreen, Merike Vaitmaa, Tiit Tralla.

Enn Mälgand

K U N S T I M A A I L M

Muuseumid
Itaalia valitsus on ette valmistanud riiklike muuseumide privatiseerimise seaduseelnõu, mis on põhjustanud rahvusvahelise protestilaine. Itaalia kultuuriminister Giuliano Urbani on aga ideed arvestanud juba ka 2002. aasta riigieelarve koostamisel, mille kohaselt saab erasektor täieliku õiguse vallata ja hallata avalikke muuseume, arhiive, raamatukogusid ja arheoloogilisi paiku. Kultuuriministri sõnul säilivad itaalia kunstivarad endiselt puutumatu tervikna. Valitud operaatorfirmad hakkavad kultuuripärandit haldama umbes 80 miljoni euro suuruse iga-aastase rendi eest. Huvi projekti vastu on tänaseks ilmutanud Fiat (kellele kuulub juba eramuuseume, näiteks Palazzo Grassi Veneetsias) ning kommertspangad. Kaks kultuuriministeeriumi ametnikku, kes ajakirjanduse veergudel projekti kritiseerisid, nimetades seda muuseumide kommertskeskusteks muutmiseks, on tänaseks töölt lahkuma sunnitud. Rahvusvaheline muuseumieliit eesotsas Henri Loyrette’i (Louvre), Nicholas Serota (Tate Modern) ja Fernando Checa-Cremadesega (Prado) on kutsunud Itaalia valitsust üles algatama enne projekti käivitamist selle üle avalikku arutelu.
 
Uus muuseume puudutav seadus võeti hiljuti vastu ka Prantsusmaal. Sellega luuakse ühtne standard kõigile avalikele kollektsioonidele, mille üle hakkab järelevalvet pidama äsjaloodud muuseumide nõukogu. Kriitikud on selle seaduse nõrkuseks pidanud liigset tsentraliseeritust ning elitarismi, väites, et tänases kultuurisituatsioonis vajavad muuseumid pigem suuremat autonoomiat. Kõige vastuolulisemaks peetakse kogude kaitsmise seadusesätet, mille järgi võivad muuseumid müüa vaid viimase kolmekümne aasta jooksul ostetud kunstiteoseid. See seab kahtluse alla kõik kaasaegse kunsti ostud nüüd ja edaspidi. Kritiseeritud on ka seadusega kehtestatud teoste laenu- ja renditingimuste rangust. Seoses uue seaduse vastuvõtmisega ei asu Grenoble’i muuseumi senine juht Serge Lemoine Musée d’Orsay direktori kohale, millele ta pool aastat tagasi määrati, sest andekal ja kogemustega muuseumijuhil puuduvad nõutavad tiitlid.
 
Stockholmi Moderna Museet suletakse remondi tõttu 13. I 2002 poolteiseks aastaks. See uudis tuli kunstimaailmale väga ootamatult, sest muuseumi uus hoone, mille autoriks hispaania arhitekt Rafael Moneo, avati vaid kolm aastat tagasi. Tänaseks töötab enamik muuseumi kollektiivist juba ajutistes bürooruumides, muuseumi kohvik on suletud ning hoone antakse spetsialistidele üle pärast Fernando Botero näituse lõppu. Kiire remondi põhjuseks on suvel muuseumist avastatud hallitus, mis on ilmselt tekkinud seetõttu, et hoone on osaliselt ehitatud Skeppsholmeni rannakalju sisse. Muuseumi sulgemine on eriti ebameeldiv üllatus Lars Nittvele, kes äsja lahkus Tate Modernist, et asuda juhtima Moderna Museetit. Nittve plaanib muuseumi kogusid remondi ajal demonstreerida näitusepaikades kogu Rootsis ning käivitada Tate Moderni avamise eelse spetsiaalse eriprogrammiga sarnase programmi, mis valmistaks ette muuseumi taasavamist 2003. aasta suvel.
 
Venemaa muuseumid ühinesid Muuseumide Ühingusse, millel praegu liikmeid üle 600. Ühingu eesmärgiks on eelkõige arendada koostööd ning esindada ühiseid huve rahvuslikul ning kohalikul tasandil. Ühing koondab muuseume kui institutsioone, mitte muuseumitöötajaid, selle esimeheks valiti Ermitaa?i direktor Mihhail Pjotrovski. Viimasel ajal on Venemaa riiklike muuseumide arv oluliselt kasvanud, kuid nende olukord erineb regiooniti kardinaalselt. Ühingu üheks eesmärgiks saab ka lähenemine erinevatele poliitilistele jõududele ning lobitöö korras muuseumide huvide senisest tugevam esindamine ja ka otsese abi ning koostöö otsimine.

MARIA-KRISTIINA SOOMRE