Raamatututvustus

raamat1.jpg (7690 bytes)D. H. Lawrence
VIKERKAAR
Inglise klassiku (1885 – 1930) üks peateoseid, mis 1915. aastal ilmudes Scotland Yardi poolt kohe konfiskeeriti kui moraalivastane trükis. Tolleaegsete moraalinormide kohaselt oli seksuaalpsühholoogiline käsitlus selles liialt avameelne ja tabuvaba. Romaanile on peatselt ilmumas ka järg “Armastavad naised”. Tõlkinud Asta Blumenfeld, toimetanud Maarja Ojamaa, kujundanud Made Balbat. Eesti Raamat, 2001. 575 lk.

 

raamat1.jpg (7690 bytes)Kazuo Ishiguro
HÕLJUVA MAAILMA KUNSTNIK
Jaapani tuntud kirjaniku (s.1954) romaan käsitleb toimetulekut minevikuga. Ishigurot köidab mälu kui identiteedi looja, mälu kui koorem ja hetkevajadustega kohanev mehhanism. Keskne teema ongi, kuidas tuleb oma kogemustega toime see, kes tajub oma elu läbikukkumisena. Tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Maarja Kangro, toimetanud Sirje Tavast, kujundanud Sirje Tooma. Ilmunud moodsa klassika sarjas “Tähtraamat”. Huma, 2000. 215 lk.

 

raamat1.jpg (7690 bytes)Christopher Isherwood
HÜVASTI, BERLIIN
Inglise 1930. aastate proosakirjanduse ühe juhtkuju jõuline romaan, mis eesti lugejale on tõenäoliselt tuttav raamatust lähtuva 1971. aastal valminud Bob Fosse’i filmi “Kabaree” kaudu. Georg Orwell on raamatut iseloomustanud sõnadega “suurepärased visandid lagunevast ühiskonnast”. Tõlkinud ning järelsõna kirjutanud Ene-Reet Soovik, toimetanud Katrin Kern, korrektor Tiina Tammiksalu, kujundanud Sirje Tooma. “Tähtraamatu” sarjast. Huma, 2001. 223 lk.

 

raamat1.jpg (7690 bytes)Veiko Märka
KEEL TARRETISES
Lõbustav lõdisev maiuspala neile, kes hindavad värsis vaimukat lõõpi. Paremad palad väärivad mällujäämist ja keelepruuki kinnistumist. Osad: “President ja meri”, “Avant-garde’i apoteoosid”, “Graffiti Killed the Intellect Star”, “Mahetapja Maie lood”, “Minimalistlikud muinasjutud” ja “Ootasime Roobertit”. Toimetaja Veiko Märka, kaas Veiko Märka, keelekorrektuur Veiko Märka, makett Jan Rahman. 93 lk.

 

raamat1.jpg (7690 bytes)Urmas Sutrop
ESTONIAN LANGUAGE
Igati õnnestunud, vaimukas ja vaimustav ingliskeelne trükis nendele, kes tunnevad huvi eesti keele vastu. Selgitab sõnas ja pildis eesti keele ajalugu ja seoseid teiste keeltega, murdeid ja märke, hääldust, sõnavara ja keele eripära. Illustratsioonid Jaagup Roomet, kujundus Aadam Kaarma. Eesti Instituut, 2000. 28 lk.


 

 

raamat1.jpg (7690 bytes)USUTEADUSLIK AJAKIRI 1/2000
Akadeemilise Teoloogia Seltsi väljaande esimene sõjajärgne number, autoriteks Jaan Kiivit, Alar Laats, Riho Altnurme, Randar Tasmuth, Urmas Petti, Kalle Kasemaa ja Tarmo Kulmar. Ajakiri jätkab 1940. aastal katkenud Johan Kõpu, Paul Ariste, Jaan Muru, Artur Võõbuse ja Uku Masingu kantud traditsiooni. Tolleaegse viimase numbri viimaseks sõnaks oli “Jumalaga”. 127 lk. Ajakiri hakkab ilmuma neli korda aastas.



 

raamat1.jpg (7690 bytes)John A. Sloboda
MUUSIKALINE MEEL.
KOGNITIIVNE MUUSIKAPSÜHHOLOOGIA
Autor on inglise psühholoog, Keele’i ülikooli professor, tuntud rahvusvaheliselt töödega muusikapsühholoogia alal. Käsilolevateks uurimisteemadeks on muusiku andekuse bioloogilised määrajad, noore inimese muusikaliste saavutuste sotsiaalsed ja motivatsioonilised asjaolud, klaverimängijate sõrmestrateegiad. Tõlkinud Liina Fjuk, Anne Lange, Tarmo Pajusaar, Maris Valk-Falk ja Allan Vurma. Toimetanud Jaan Ross, keeletoimetaja Triin Kaalep, kaanepilt Krista Einama. Scripta Musicalia,
2000. 267 lk.

 

raamat1.jpg (7690 bytes)Erkki Kõlu
10 000 ANEKDOOTI
Lugemise hõlbustamiseks on naljad rehitsetud järgmistesse kuhilatesse: abielu, absurd, alkohol, armuke, arst, auto, baaris, bussis, enne abielu, haiglas, hotellis, hullumajas, jahil, jõulud ja aastavahetus, kalal, kangelased, kaupluses ja turul, kerjus, kodu, kohtus, kontoris, koolis, kriminaaltango, kultuur, laps. Eessõna Jüri Pinolt, keeletoimetaja Karin Kastehein, kujundus Peeter Paasmäe. Elmatar, 2001. 440 lk.