Eestist sai ERTA liige

26. veebruaril leidis Brüsselis aset ERTA ehk Euroopa Plokkflöödiõpetajate Assotsiatsiooni (European Recorder Teachers’ Association) katusorganisatsiooni asutamiskoosolek. Tänu Kultuurkapitali toetusele õnnestus allakirjutanul esindada sellel tippfoorumil noorukest plokkflöödiühingut – ERTA-Estoniat.
Plokkflöödiõpetust kõige kõrgemal tasemel on Lääne-Euroopa muusikakõrgkoolides pakutud juba pea pool sajandit, miska professioonikesksete ühingute olemasolu ei üllata. Esimesed plokkflöödiorganisatsioonid ühendasid XX saj. esimesel poolel põhiliselt asjaarmastajate masse. Sooviga neist selgelt eristuda asutati ARTA (Ameerika Plokkflöödiõpetajate Assotsiatsioon). Sellest inspireerituna lõid inglased ERTA-UK, sakslased hiljem ERTA-Deutschlandi – nii tehti ots lahti ja järgijaid leidus veelgi. Tänaseks on ERTA rahvuslike harude erimeelsused ja ebaterve konkurents unustatud ning praktilise koostöö vajalikkus enesestmõistetav. Informatsiooni parema leviku ja selgete koostööplaanide fikseerimiseks Brüsselis kokku tuldigi.
ERTA-Estonia asutamiskoosolek oli alles mullu 4. novembril, liikmeid on alla neljakümne, sh. erialase haridusega liikmeid kaks; liikmemaks aastas 100 krooni. ERTA-Deutschlandi liikmete arv on neljakohaline, ERTA-UK liikmemaks 30 naela, ERTA-Nederlandsi liikmetel nõutav plokkflöödi diplom kõrgkoolist... See võrdlus on kurb ja seadis meid keerukasse olukorda. Niivõrd ebavõrdses situatsioonis, kus meil napib kõigest, tuli hoolikalt mõelda, mida saame omalt poolt pakkuda ERTA-le. Meie otsus oli mitte mängida Tallinna vanalinnale ega suurepärasele mererannale. Aus ja täpne ülevaade meie seisust, senitehtust ja plaanidest oli see, mis äratas usaldust.
Eestis on tõusnud plokkflöödiõppijate üldarv klaveri järel teisele kohale. EMA ega tema eelkäija ei ole pakkunud võimalust õppida plokkflöödierialal. Erihariduseta õpetajaid töötab sadakond. Vähemalt veerand õpetajatest tunneb puudust täiendusõppest ja kasutab ära kõiki võimalusi oma kvalifikatsiooni tõstmiseks ja seda ilma tähelepanuväärse vormilise vajaduseta. Plokkflöödiõpetajad on organiseerunud ja ERTA-Estonia on sõnastanud kaks laiemat eesmärki: 1) integreeruda Euroopa parimate plokkflöödiõpetuskeskustega, olles ühtlasi teadlik võimalikest probleemidest, idealiseerimata kõike Läänest tulevat; 2) fikseerida, koguda ja säilitada Eestis loodut: õppematerjalide defitsiidist tingitult on paljud õpetajad pidanud olema kreatiivsed ja koostama originaalseid õppematerjale. Viimasel aastal on stuudio Cantores Vagantes ja Tallinna G. Otsa nim. muusikakooli koostöös toimunud plokkflöödiõpetajate mitteformaalsed täiendusõppekursused, kuhu on kaasatud parimad eksperdid (J. van Wingerden Hollandist ja E. Legêne USAst). EMA valmistub õpetama aastast 2002 plokkflööti erialapillina.
Eelnev oli piisavaks motivatsiooniks liitumisel ERTAga, oma eriala suurte kogemustega professionaalidega. Peale ERTA-Estonia ja meie tausta tutvustust ei arvustatud siinseid kogemusi, haridust ega finantsvõimalusi. Eestist sai ERTA liige. ERTA-Austria pakkus kahele ERTA-Estonia liikmele igal aastal tasuta osavõttu oma kongressist ja tähtsamatest ettevõtmistest ja ettepanek leidis järgimist teistegi ERTA liikmete poolt.
Tutvustava sõnavõtuga esinesid kõik ERTA rahvuslikud harud. Selgusid nii sarnased momendid kui erinevused. Töös on mõlemat arvestav põhikiri, peamised koostöösuunad said juba fikseeritud. Muu hulgas hõlmavad need erialase kirjanduse (ERTA harude väljaanded) vahetust, suuremate ettevõtmiste koordineerimist, konkursside korraldamist, interneti kodulehekülje tegemist jpm. Kokku lepiti ka järgmine kohtumine: 28. septembril Weimaris.
Loodetavasti on tekkinud kontaktid tubliks ja lubatud dopinguks Eesti plokkflöödiharidusele. Hetkeseisu arvestades ei ole plokkflöödiõpetajate janu võrreldav ühegi teise erialaga. Tuletades meelde selle pilli massilisust meie muusikaõpetuses ulatub tema tähtsus kaugele väljapoole ühe instrumendi piire.

Taavi-Mats Utt,
ERTA-Estonia juhatuse esimees

8b.jpg (7360 bytes)