Eestist sai ERTA liige 26. veebruaril leidis
Brüsselis aset ERTA ehk Euroopa Plokkflöödiõpetajate Assotsiatsiooni (European
Recorder Teachers’ Association) katusorganisatsiooni asutamiskoosolek. Tänu
Kultuurkapitali toetusele õnnestus allakirjutanul esindada sellel tippfoorumil noorukest
plokkflöödiühingut – ERTA-Estoniat.
Plokkflöödiõpetust kõige kõrgemal tasemel on Lääne-Euroopa muusikakõrgkoolides
pakutud juba pea pool sajandit, miska professioonikesksete ühingute olemasolu ei üllata.
Esimesed plokkflöödiorganisatsioonid ühendasid XX saj. esimesel poolel põhiliselt
asjaarmastajate masse. Sooviga neist selgelt eristuda asutati ARTA (Ameerika
Plokkflöödiõpetajate Assotsiatsioon). Sellest inspireerituna lõid inglased ERTA-UK,
sakslased hiljem ERTA-Deutschlandi – nii tehti ots lahti ja järgijaid leidus veelgi.
Tänaseks on ERTA rahvuslike harude erimeelsused ja ebaterve konkurents unustatud ning
praktilise koostöö vajalikkus enesestmõistetav. Informatsiooni parema leviku ja selgete
koostööplaanide fikseerimiseks Brüsselis kokku tuldigi.
ERTA-Estonia asutamiskoosolek oli alles mullu 4. novembril, liikmeid on alla neljakümne,
sh. erialase haridusega liikmeid kaks; liikmemaks aastas 100 krooni. ERTA-Deutschlandi
liikmete arv on neljakohaline, ERTA-UK liikmemaks 30 naela, ERTA-Nederlandsi liikmetel
nõutav plokkflöödi diplom kõrgkoolist... See võrdlus on kurb ja seadis meid
keerukasse olukorda. Niivõrd ebavõrdses situatsioonis, kus meil napib kõigest, tuli
hoolikalt mõelda, mida saame omalt poolt pakkuda ERTA-le. Meie otsus oli mitte mängida
Tallinna vanalinnale ega suurepärasele mererannale. Aus ja täpne ülevaade meie seisust,
senitehtust ja plaanidest oli see, mis äratas usaldust.
Eestis on tõusnud plokkflöödiõppijate üldarv klaveri järel teisele kohale. EMA ega
tema eelkäija ei ole pakkunud võimalust õppida plokkflöödierialal. Erihariduseta
õpetajaid töötab sadakond. Vähemalt veerand õpetajatest tunneb puudust
täiendusõppest ja kasutab ära kõiki võimalusi oma kvalifikatsiooni tõstmiseks ja
seda ilma tähelepanuväärse vormilise vajaduseta. Plokkflöödiõpetajad on
organiseerunud ja ERTA-Estonia on sõnastanud kaks laiemat eesmärki: 1) integreeruda
Euroopa parimate plokkflöödiõpetuskeskustega, olles ühtlasi teadlik võimalikest
probleemidest, idealiseerimata kõike Läänest tulevat; 2) fikseerida, koguda ja
säilitada Eestis loodut: õppematerjalide defitsiidist tingitult on paljud õpetajad
pidanud olema kreatiivsed ja koostama originaalseid õppematerjale. Viimasel aastal on
stuudio Cantores Vagantes ja Tallinna G. Otsa nim. muusikakooli koostöös toimunud
plokkflöödiõpetajate mitteformaalsed täiendusõppekursused, kuhu on kaasatud parimad
eksperdid (J. van Wingerden Hollandist ja E. Legêne USAst). EMA valmistub õpetama
aastast 2002 plokkflööti erialapillina.
Eelnev oli piisavaks motivatsiooniks liitumisel ERTAga, oma eriala suurte kogemustega
professionaalidega. Peale ERTA-Estonia ja meie tausta tutvustust ei arvustatud siinseid
kogemusi, haridust ega finantsvõimalusi. Eestist sai ERTA liige. ERTA-Austria pakkus
kahele ERTA-Estonia liikmele igal aastal tasuta osavõttu oma kongressist ja tähtsamatest
ettevõtmistest ja ettepanek leidis järgimist teistegi ERTA liikmete poolt.
Tutvustava sõnavõtuga esinesid kõik ERTA rahvuslikud harud. Selgusid nii sarnased
momendid kui erinevused. Töös on mõlemat arvestav põhikiri, peamised koostöösuunad
said juba fikseeritud. Muu hulgas hõlmavad need erialase kirjanduse (ERTA harude
väljaanded) vahetust, suuremate ettevõtmiste koordineerimist, konkursside korraldamist,
interneti kodulehekülje tegemist jpm. Kokku lepiti ka järgmine kohtumine: 28. septembril
Weimaris.
Loodetavasti on tekkinud kontaktid tubliks ja lubatud dopinguks Eesti
plokkflöödiharidusele. Hetkeseisu arvestades ei ole plokkflöödiõpetajate janu
võrreldav ühegi teise erialaga. Tuletades meelde selle pilli massilisust meie
muusikaõpetuses ulatub tema tähtsus kaugele väljapoole ühe instrumendi piire.
Taavi-Mats Utt,
ERTA-Estonia juhatuse esimees
|
|