Pealelend

Miks on vaja ühendada Eesti Draamateater ja Vanalinnastuudio?

Reet Weidebaum, kultuuriministeeriumi teatrinõunik:
Kultuuriministeeriumi ettepanek kaaluda Eesti Draamateatri ja Teatri Vanalinnastuudio ühinemisega seonduvaid võimalikke plusse ja miinuseid on tehtud mõlema teatri poolt ministeeriumile esitatud arengukava silmas pidades.
Eesti Draamateater näeb oma arengu eeldusena veel ühe alalise mängupaiga olemasolu. Vanalinnastuudio arenguanalüüsis tuuakse nõrkuste ja ohtudena välja näitetrupi vähest konkurentsivõimet – eriti võrreldes naabruses asuva Draamateatriga, samuti repertuaariportfelli ühekülgsust, probleeme töökodade ja laopindade, piletimüügi- ja reklaamisüsteemi, töötajate motiveerituse ning mitmete muude asjaoludega.
Kohustus tagada teatritele arengutingimused, sunnib ministeeriumi kaaluma kõiki võimalusi. Üks nendest on olemasoleva ressursi paindlikum ja täiuslikum ärakasutamine. Plussidena näeb ministeerium kahe näitetrupi ühinemisel tekkivaid avaramaid võimalusi nii näitlejatele kui lavastajatele, erinevad mängukohad annavad laiema mängumaa loomingulistele otsingutele, ühine majandus- ja planeerimistegevus võimaldab eeldatavalt ka teatud aja- ja raharessursi kokkuhoiu.
Eesti Draamateatri viimaste aastate töö näitab ilmselgelt avatud lava ehk black-boxi vajadust akadeemiliste lavade kõrvale, Vanalinnastuudio sihtgrupi laiendamine eeldab aga senisest jõulisemat truppi ja müügitööd. Trupi arengueelduseks on mitmekülgse dramaturgia mängimise võimalus ja töö erinevate lavastajatega. Eino Baskini kui Eesti komöödiateatri traditsiooni kandja ja kujundaja kogemus saaks väärilise rakenduse koostöös võimsa näitlejapotentsiaaliga trupiga. Jõudude ühendamise tulemus annaks erinevate tegijate ja vaatajate huvisid arvestava ning kunstiliselt kõrge tasemega repertuaaripildi, kus oma koht nii kõrgdramaturgial kui heatasemelisel meelelahutusel.
Kui ministeeriumi ettepanekul alanud arutelu tulemuseks on positiivsete võimaluste ülekaal kartuste ja ohtude ees, järgneb struktuuri ning majandusküsimuste analüüs. Ministeerium ootab teatrite otsust hiljemalt käesoleva aasta lõpuks, sest vastavalt kollektiivlepingule teatrijuhtidega tuleb jaanuaris 2002 kuulutada välja konkurss Eesti Draamateatri ning Vanalinnastuudio direktori ametikohtadele – seniste direktorite lepingud lõpevad suvel 2002. Enne konkursi välja kuulutamist peaks olema selge, kuidas jätkub mõlema teatri tegevus eelolevatel aastatel. Ühinenud struktuur võiks alustada tegevust järgmisest hooajast: see jätab mõlemale teatrile ruumi käesoleva hooaja plaanide täielikuks elluviimiseks ning uue ühishooaja planeerimiseks. Juhul kui teatrid lükkavad ühinemisettepaneku tagasi või tulevikku, tuleb leida mõlema teatri arenguvajaduste rahuldamiseks muid teid.
Ministeeriumi ettepanek on leidnud elavat vastukaja nii teatriringkondades kui ajakirjanduses. On nii toetavaid, kõhklevaid kui ka järsult eitavaid arvamusi, on ootusi ja hirme. See on loomulik – muutused kultuurimaastikul on seotud loomeinimestega, kelle jaoks ratsionaalsete kaalutluste kõrval on olulised ja määravad eetilised ja emotsionaalsed tasandid. Loodan väga, et tekkinud arutelu loob eelduse heaks ja õiglaseks lahenduseks, millest võidab eesti teater ja teatrivaataja.