Tänavuse Pärnu “Raemuusika” festivali üks kaalukamaid ettevõtmisi on John Taveneri grandioosse oratoriaalse teose “Ultimos ritos” (“Viimne rituaal”) ettekanne kahel järjestikusel õhtul: 20. augustil kl. 20 Eliisabeti kirikus ja järgmisel õhtul kl. 20 Oleviste kirikus, esitajaiks EMA sümfooniaorkester ja rahvusooperi Estonia koor, juhatab Andres Mustonen.
John Tavener pole mitte üksnes omanäoline helilooja vaid ka väga spontaanne isiksus. Näiteks, olles aastaid tegutsenud pianistina, tegi ta järsku otsuse loobuda kontsertpianisti karjäärist ja pühendus heliloomingule. “Ultimos ritose” loomisest kõneleb Tavener: “Püüdsin luua muusikalise ikooni. Ikoon pole päris kunst, see on sümbol, mis väljendab Jumala juuresolekut. Erinevus ikooni ja minu muusika vahel seisneb selles, et kui ikoon on teatud teoloogiline tõde, siis muusika puhul tekib vastuolu kunstilise ja teoloogilise tõe vahel.” Teose kirjastuse andmetel esitatakse oratooriumi üliharva, ettekande teevad keeruliseks lavastuslikud elemendid ning iseäralik pillikoosseis. Teosel on viis osa, igal osal erinev vokaal- ja instrumentaalkoosseis, samuti muutub teose kestel muusikute paigutus kirikus. Dirigent Andres Mustonen on viimastel aastatel püüdnud tuua Eesti kuulajateni väljapaistvate tänapäeva vaimuliku muusika loojate tippteoseid. Meenutagem Krzysztof Penderecki suurteost “Jeruusalemma seitse väravat”, lähemas tulevikus on kavas Alexander Kneifeli ja Philip Glassi oratooriumid. Sellesse ritta sobibki Tavener oma “Ultimos ritos’ega”.

Tðaikovski muusikapäevad Haapsalus
Täna algavad Haapsalus kolm päeva kestvad Pjotr Tšaikovski muusikapäevad. 1976. aastal algatatud üritus austab tuntud vene helilooja kunagist Haapsalu-külastust – ta viibis siin 1887. aastal kolm kuud.
Tänasel avakontserdil esitavad Ludmilla Kõrts (sopran), Aare Saal (bariton), Pia Paemurru (klaver) ja Vambo Pikknurm (tšello) kuursaalis Vene romansse. Homme kõlavad kuursaalis Tšaikovski romansid ja aariad, esitajaiks Valentina Taluma (sopran), Leonid Savitski (bass), Pia Paemurru (klaver) ja Vambo Pikknurm (tšello). Pühapäeval esineb samas Haapsalu Kammerorkester, dirigent Jüri-Ruut Kangur, ja õhtul laulavad Peterburi Maria Teatri solistid Irina Vassiljeva (sopran) ja Mart Jakobson (bass), klaveril Oksana Issajeva.

Liivi Ollino

Queeni muusika Tartu laululaval
“We are the Champions”, “Bohemian Rhapsody”, “Radio Ga Ga”, “Innuendo”, “Killer Queen”, “Who Wants to Live Forever”, “We Will Rock You” – need ja veel kümmekond ansambli Queen kuumimat hitti kõlavad homme Tartu laululaval kontserdil “Another Kind of Magic”.
Teist korda toob dirigent Martin Yatesi juhitav Londoni agentuur West End International Eestisse oma muusikaprojekti: mullu hitiõhtu Andrew Lloyd Webberi muusikalidest, nüüd legendaarse rockansambli Queen muusikast. Queeni 24 tuntuimat lugu kannavad ette Londoni muusikaliteatrite solistid Sally Ann Triplett, Paulette Ivory, James Graeme ja Dean Collinson, taustalauljad ansamblist Elektravox Londonist, ansambel Elektramania Rootsist, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja oratooriumikoor Martin Yatesi juhatamisel. Valgus-, heli- ja lavameistrid on samuti Londonist. Esimene kontsert kavaga “Another Kind of Magic” antakse just Tartus, septembrikuust ollakse juba Euroopa-turneel. Martin Yates: “Kontserdiprojekti “Another Kind of Magic” kavandades uuriti minult korduvalt, kes küll võiks esineda Freddie Mercury osas. Kummalisel kombel oli mul sellele küsimusele väga lihtne vastata – Freddie’ osa ei esita mitte keegi, sest seda ei suudaks keegi. Legendaarse rock-grupi Queen laulud pole mitte ainult muusikalooline teenäitaja 1970. ja 1980. aastate popkultuurile, vaid ka mälestusmärk enneolematule andele ja muusikalisele kujutlusvõimele. Esitusele tuleva programmi loomisel oli suunanäitajaks ainult Queeni muusika. Rockansambli, sümfooniaorkestri ja suure koori kokkupõimimisega loodan ma saavutada seda, et muusika ürgjõud avalduks näiliselt mittekokkusobivate koosseisude vahendusel.”

Filharmoonia kammerkoor alustab
Augusti viimasel nädalal alustab XIX hooaega Eesti Filharmoonia Kammerkoor – koos Tallinna Kammerorkestriga tuuakse Tõnu Kaljuste juhatusel kuulajaini W. A. Mozarti “Requiem” 25. VIII Äksi, 26. VIII Halliste ja 27. VIII Keila kirikus.
Muusikute tulevikuplaanides terendab ka teose salvestus plaadifirmale ECM. Hooaja esimene ülesastumine pealinnas saab teoks 2. septembril toomkirikus, kavas Bachi ja Pärdi looming: esimeselt “Magnificat” ja teiselt kolm teost: “Tabula rasa”, “Kui Bach oleks mesilasi pidanud”, “Magnificat”. Solistid on Kaia Urb, Jane Tiik, Mati Turi, Uku Joller, Arvo Leibur ja Harry Traksmann.

Tormisega Amsterdamis
Lisaks Eestis toimunud kontsertidele tähistati Veljo Tormise 70. sünnipäeva ka Amsterdami kõige suurejoonelisemas kontserdisaalis Concertgebouws.
15. augustis kõlas seal Eri Klasi juhatusel Tampere Filharmoonikute esituses Veljo Tormise “Avamäng nr. 2”, mida Eri Klas on ettekandele toonud paljude orkestritega mitmel pool maailmas. Kontserdil kõlasid ka Richard Straussi “Teine sümfoonia” (solistiks Soome sopran Camilla Nylund) ja Sibeliuse “Teine sümfoonia”.

AS Ösel toetab Voices of Europe’i kontserti
AS Ösel toetab 100 000 krooniga 1. septembril algusega kell 19 Kaarli kirikus toimuvat kontserti, kus 90 lauljaga Euroopa eliitkoor Voices of Europe esitab Arvo Pärdi uudisteose “which was the son of” ning kultuuripealinnade koorimuusika paremikku.
“Oleme endale eesmärgiks seadnud toetada kõrgkultuuri, aidata tuua Eesti tarbijani kvaliteeti nii muusikas kui kunstis,” ütleb Öseli juhatuse esimees Olari Taal. Taali sõnul on toetuse tingimuseks, et firmat kontserdi toimumiskohas ei esitleta, kuna tegemist on tippkultuuri sündmusega ning kommertslikkus sellises kontekstis oleks kohatu.

Ingrid Peek

Ellerheina kuulas 50 000 jaapanlast
Jaapani kontserdireisilt 13. augustil tagasi jõudnud tütarlastekoori Ellerhein kuulas 24 kontserdil üle 50 000 jaapanlase. Viienädalane turnee Jaapani linnades läks väga suure eduga. Paarituhandelise mahutavusega saalid olid täis, vastuvõtt soe.
Kõige enam meeldis publikule Tormise muusika. Kontserdid lõppesid suure Jaapani-Eesti ühislaulmisega. Pärast kontserte tuldi eesti neide ligemalt vaatama ja autogramme küsima. Ellerheina kontserti soovis külastada ka Jaapani kroonprints, kuid keisri ema surma tõttu valitseb keisripalees 150päevane lein. Tütarlastel tuli Jaapanis üle elada ka sadu maavärinaid, neist kaks suuremat olid umbes viiepallised.

Ruth Alaküla

Tähistati Türnpu 135. sünniaastapäeva
Tuulna külas Harjumaal tähistati 13. VIII K. Türnpu metsapargis minikontserdiga eesti helilooja ja koorijuhi Konstantin Türnpu 135. sünniaastapäeva. Esines Türnpu-nimeline meeskoor dirigentide Tõnu ja Ene Kangroni juhatusel.
Kontserdil esitas meeskoor Türnpu laulude “Mu Eestimaa”, “Lauluke”, “Uinu” ja “Meil aiaäärne tänavas” kõrval ka teiste eesti heliloojate (V. Tormise, P. Sarapiku, J. Aaviku jt.) laule. Tõnu Kangron andis lühiülevaate K. Türnpu elust ja loomingust, samuti temanimelise koori tegevuskavast. Türnpu meeskoor on tegutsenud aga juba 85 aastat.

Avo Suurvärav

Eurütmiline draama
Eurütmiaetendus “Üks muusikaline draama”, mis jõuab Rootsi, Taani, Saksamaa ja Šveitsi järel Eestisse. Nädala pärast külastab Tallinna teistkordselt Göran Krantzi juhitav Järna eurütmia-trupp Rootsist, kellega koos esineb eestlastest koosnev keelpilliorkester, dirigent on Aivo Välja, kontsertmeister ja solist viiuldaja Urmas Vulp.
Eurütmia (kr. k. kaunis tasakaal) kätkeb endas sõnadest või helidest ja nende sisust lähtuvat liigutuste süsteemi. Teisiti öeldes on see teksti või muusika omamoodi tõlkimine liikumise keelde. Järna tantsijad, kes on tegutsenud juba 20 aastat, esinesid Eestis ka 1991. aastal, programmiga “Tuules hüüdev hääl”, milles tookordki osales eestlastest kammerorkester. Seekordset kava valmistati Rootsis ette mitu aastat. Lavastuse esimeses pooles on vastandatud inimest ja ühiskonda meheliku ja naiseliku maailmanägemuse kaudu: kõlab A. Pettersoni, E. Mägi ja A. Pärdi muusika ning G. Ekelöfi ning M. Underi luule, teises pooles näidatakse inimest ajavoolus. Siin vahelduvad R. Steineri tekstid A. Vivaldi “Aastaaegadega”, milles inimese (solisti) hing avaneb looduse (orkestri) rüpes. G. Krantz on vorminud etenduse elamuslikuks kunstitervikuks, mis on kõikjal leidnud hea vastukaja. Elamuslikuks tõotab kujuneda ka Tallinna etendus 25. VIII kl. 19 Salme kultuurikeskuses.

Marge Lille

Jaapani ballett Tallinnas
Alanud on piletimüük kuu lõpus Tallinnasse saabuva 60-liikmelise Jaapani tippballetitrupi külalisetendustele. Ballet Chambre Ouesti etendustega alustab “2. tants” oma uut hooaega ning avab balletietenduste sarja “Classique”, mille eesmärgiks on tutvustada maailma tunnustatud ja eksootilisi truppe.
Ballet Chambre Ouesti külaskäik on esimene jaapani balletitrupi gastroll Eestis. Etendused toimuvad 31. VIII ja 1. IX kell 19 rahvusooperis Estonia. Külalisena kuulub trupi koosseisu tuntud jaapani rahvatantsu meister Ranko Fujima. Kava koosneb Hiroaki Imamura ja Yuriko Kawaguchi lavastatud lühiballettidest (neist tunnustatumad on “Teel” ja “Saigyo uduvihma all”) ning klassikaliste ballettide katkenditest (“Tuhkatriinu” jt.). Teiste hulgas astuvad solistidena publiku ette ka Hiroaki Imamura ja Yuriko Kawaguchi. Ballet Chambre Ouest loodi 1989. a. Tokyos. Tegemist on kõrgetasemelise klassikalise balleti trupiga, kes oma originaalloomingus kasutab tihti ka jaapani rahvuslikku tantsu ja muusikat. Pileteid Ballet Chambre Ouesti etendustele müüakse Estonia kassas (tel. 626 0215) ning kaubamaja piletikeskuses (tel. 6400 337). Piletite hinnad on 60 – 270 krooni.

Vanalinnastuudio uus hooaeg
8. VIII alustas uut hooaega ainuke Eesti estraadi- ja komöödiateater Vanalinnastuudio.
20 aastat on teater eksisteerinud majata. Möödunud hooajal teatrile eraldatud Sakala 3 majas käib suur ehitustöö – nõukogudeaegse poliitharidusmaja saal ehitatakse ümber teatrisaaliks ja keldrikorrusel asunud puhvetist saab uue teatrimaja väike saal. Suur saal avatakse 10. X teatri 20. sünnipäeval Toomas Kalli uue estraadilavastusega “Juubelitort”, mille lavastab teatri kunstiline juht ja asutaja Eino Baskin. Järgmine esietendus on 28. X norra kirjaniku A. I. S. Lygre komöödiaga “Kähku igavikku” Roman Baskini lavastatuna. Aasta lõpus avatakse ka teatri sajakohaline väike saal. Statsionaarse hooaja avamiseni mängib Vanalinnastuudio Eesti eri paigus. Hooaeg avatakse homme Jõhvis, kus teatri menulavatuses, A. Ostrovski komöödias “Mets” debüteerib mõisaproua Gurmõzškaja rollis Ita Ever. Alates 8. augustist on Vanalinnastuudio direktor Jüri Järvet (jr.), kes hooaja avakoosolekul ütles, et ta ei poolda suuri muudatusi, mis lõhuksid funktsioneerivat kollektiivi.

Age Raa

Eesti Draamateatri ringreis
15. VIII alustas Eesti Draamateater tavapärast ringreisi teistes Eesti teatrites. 15. – 19. VIII ollakse külas Ugalas ja 22. – 27. VIII Vanemuises. Septembri esimesel nädalal sõidab teater Endlasse ja teisel Rakverre.
Külalisetendustele võtab Draamateater kaasa uued eelmisel hooajal lavastused. Ray Cooney’ tempokas komöödia “Igaühele oma” Rein Oja ja Andrus Vaarikuga peaosas kogus möödunud hooajal oma majas aina täissaale. Samuti 1960ndatel Broadwaylt ka teistele maailmalavadele startinud Kanderi-Ebbi menumuusikal “Zorbas”, mille nimiosas Tõnu Kark. Joseph Kesselringi musta komöödia “Pihlakavein” peaosas särab Ita Ever. Seekord on kaasa võtta koguni kaks uut eesti näidendit: Andrus Kiviräha kirjutatud ja lavastatud “Papagoide päevad” ja Hendrik Toompere lavastatud Mihkel Ulmani näidend “Teekond kappi”.
29. VIII – 3. IX mängib Draamateater veel kord suvelavastust “Aristokraadid” Keila-Joa mõisas. 11. IX on “Mao tee kalju peal” etendus Valgevenes Brestis rahvusvahelisel teatrifestivalil “Belaja Veza”. Hooaeg avatakse 22. IX Draamateatri väikses saalis esietendusega, lavale jõuab Jaan Kruusvalli “Mälestused. Ainult ei tea millest” Mikk Mikiveri lavastuses.

Ugala kirev maailm Tallinnas
Tormilise vabaõhuhooaja lõppedes kolib Viljandi Ugala pea nädalaks Tallinna, et tuua Eesti Draamateatris publiku ette läbilõige möödunud hooaja repertuaariparemikust.
24. ja 25. VIII mängib Ugala soome kirjandusklassiku Jalmari Finne sajanditagust laulu- ja lustimängu “Naiste naljad, meeste mängud” paari aastasaja tagusest Hämemaa külast. Lavastaja on Kalju Komissarov, kunstnik Krista Tool. Samadel õhtutel mängitakse väikses saalis noore populaarse iiri kirjamehe Conor McPhersoni intrigeerivat kolmemehetükki “See pärnapuulehtla”, kus on võimalik kaasa elada nädalale kolme Dublini noormehe elust – arvata on, et see pole just tavaline nädal. Kelmika loo on lavale toonud Andres Noormets, kes ühtlasi kehastab ka üht loo kangelastest. 26. VIII on publiku ees killuke Austraaliat – David Williamsoni komöödia “Sõbrad ja raha”. See on pildike jõukama keskklassi maailmast ja väärtushinnangutest. Küllap on lugu ka olustikutruu, sest lavastaja on eestimaiste juurtega Aarne Neeme Austraaliast. Peaosades Luule Komissarov ja Arvi Mägi. 27. VIII viib Ugala oma publiku aga sajanditetagusesse Šotimaa külla David Harroweri näidendiga “Noad kanade sees”. See on lugu patriarhaalsest külakogukonnast, eelarvamustest ja aegade jooksul paika pandud reeglitest, mida üks noor naine murdma asub. Harroweri poeetilise teksti on lavale toonud Andres Lepik. 26. ja 27. VIII mängitakse väikeses saalis Per Olov Enquisti “Pildimeistreid”, mida kriitika on nimetanud üheks möödunud hooaja parimaks psühholoogilise teatri lavastuseks Eestis ja mis viib meid tummfilmi kuldajastu filmistuudiosse Rootsimaal, kus reþissöör Victor Sjöström loob parajasti oma nägemust Selma Lagerlöfi teosest “Surmakutsar”. “Pildimeistrite” lavastus on Kaarin Raidilt, mängivad Leila Säälik, Piret Rauk, Andres Noormets ja Meelis Rämmeld. 28. ja 29. VIII mängitakse Estonias Traversi lugu Mary Poppinsist Kaarel Kilveti versioonis, Ivo Eensalu lavastuses ning Piret Raugiga nimiosas.
Helle Leppik

Lavakunstikool Tampere teatrifestivalil
EMA kõrgema lavakunstikooli XIX lend esines seto lugulauluga “Kalmuneiu” (Anne Türnpu stsenaarium ja lavastus) Tampere rahvusvahelisel teatrifestivalil, mis toimus 8. – 13. augustini.
“Kalmuneiut” etendati kahel korral Soome Teatriakadeemia valguse ja helikujunduse õppetooli saalis. Lavastus kuulus off-programmi, mille raames etendas erinevaid lavastusi 44 peamiselt soome päritolu teatritruppi, sh. oli ka üliõpilaslavastusi Helsingi ja Tampere teatrikõrgkoolidelt. Meie lavakooli lõpetajate töö sai soome teatrirahvalt kiitva hinnangu. Festivali nn. ametliku programmi oodatuim esineja oli Tagankateater Moskvast Juri Ljubimovi lavastusega “Marat/Sade”, truppe oli Bulgaariast, Šotimaalt, Rootsist, Belgiast, Taanist, Prantsusmaalt ja mitmelt poolt Soomest, näidati igasugust teatrit: klassikat, uut dramaturgiat, tänavateatrit, tantsuteatrit, vabaõhuteatrit. Festival toimus 32. korda.

Liina Jääts

Adamsoni monument Paldiskisse
14. augustil avati Paldiski linnavalitsuse kõrval skulptor Amandus Adamsoni (12. XI 1855–26. VI 1929) monument.
Monumendi autor on Tõnu Maarand ja arhitekt Mart Kadarik, põhirahastajaks kultuuriministeerium. Kultuuriminister Signe Kivi leidis mälestusmärki avades, et on väga tore, kui aastakümnete jooksul eestlastele võõraks jäänud Paldiskis tõstetakse esile linnale omast ja väärtuslikku. Kahjuks on tänaseks hävinud Adamsoni elumaja, säilinud on vaid krundil asuv ateljeehoone. Monumendi pidulikul avamisel viibis ka Adamsoni noorim tütar Maria-Maddalena Carlsson, kes meenutas lapsepõlveaastaid Paldiskis.