Uus Tallinna Trio võidukas Gdanskis

 

muusik2.jpg (12163 bytes)

Kaido Kelder, Marrit Gerretz-Traksmann ja Harry Traksmann naudivad koosmusitseerimist.

5. – 9. aprillini toimus Gdanskis II rahvusvaheline Johannes Brahmsi nimeline kammeransamblite konkurss, kus teise koha ja publikupreemiaga naases Uus Tallinna Trio koosseisus Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Harry Traksmann (viiul) ja Kaido Kelder (tšello).
Selliseid kammermuusikakonkursse pole maailmas just palju, levinumad on ikkagi solistikonkursid. Uus Tallinna Trio on varem ja edukalt võistelnud “Con briol” ja Kuhmos. Gdanski konkurss on nende seas küll noor, kuid 1997 sealt esimese võidu viinud prantsuse trio menu maailmas näitab, et saavutati kohe kõrge tase. Tänavu domineerisid tosina võistelnud ansambli seas (üks klarnetitrio ja klaverikvartett ning 10 klaveritriot) poolakad, kes võtsid ka I ja III preemia (vastavalt Trio Polskie ja Klaverikvartett 1999). Kaugemalt tulijad olid idast – veel Venemaalt, Valgevenest, Ukrainast. Kaheksaliikmelise ürii rahvusvaheline pool tuli aga läänest: professorid Saksamaalt, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja USAst. Neile silmajäämine võib tähendada uusi pakkumisi. Praegu on selge, et triot uuesti Gdanskisse oodatakse – seda kinnitab nii publiku maruline vastuvõtt kui ka kontserdipakkumine juba selleks nädalaks (mida ansamblistide töö Tallinna Kammerorkestris ei lubanud vastu võtta).
Braavohüüded saalis oli meie ansamblile ootamatus. “Alguses me ei osanud sellist vastuvõttu oodata,” tõdeb Marrit Gerretz-Traksmann: “See oligi meile kõige suurem võit – sellise tundega lavale minna on hoopis teine asi ja ka mäng on hoopis teine”. “Eestis publik niimoodi ei käitu – slaavlaste reaktsioon on vahetu ja laval on seal isegi parem olla, kui siin,” lisab Kaido Kelder. “See andis enesetundele kõvasti juurde, lisas indu.”
Konkurss oli kahevooruline, esimeses mängiti Mozarti Trio C-duur KV 548 ja Schuberti Trio Es-duur op.100, teises Brahmsi Trio B-duur op.8 ja Šostakovitši Trio e-moll op. 67. Tõsine katsumus oli mängida kaks suurt triot vaheajata, järjest üle tunni. Õnneks oli kava ikka sisse mängitud, kohustuslik Brahms oligi kõige värskem asi. Kaido Kelder: “Brahmsiga polegi varem rinda pistnud, aga kuna konkurss seda eeldas, pidime teose kavasse võtma ja tundub, et see on meile sobiv muusika. On põhjust veel proovida.” Siiski saavad trio repertuaaris järgmiseks tööks hoopis Šostakovitši “Seitse laulu A. Bloki luulele” (klaveritriole ja metsosopranile). Nimelt kohtuti mullu septembris Usedomi festivalil leedu laulja Aukse Bulkienega, kellega augustis on ees taas esinemised Saksamaal. Seejärel ootab õppimisjärge Rahmaninovi “Eleegiline trio”. Mujal nõutakse ka eesti muusikat, aga seda triokoosseisule napib. Ellerit on mängitud, aga niipalju enesekindlust pole seni olnud, et ise teoseid tellida.
Kui uurin, palju triol kontserte on ja võiks olla, siis tuleb muidugi kõneks väljundite vähesus. Samas lisab Marrit, et ega kontsertide pärast ainult koos käida: “Oleme hingelt kõik rohkem kammermuusikud – koosmäng pakub meile rohkem kui sooloesinemised.” Ja Harry Traksmann torkab, et kvantiteet teda ei huvita – rõhuda tuleb kvaliteedi peale ja siis räägivad teod iseenda eest. Nii jääbki selgusetuks, millal värskeid laureaate kuulda saab, lähim kontsert on praegu kirjas alles novembris.

Tiina Mattisen