Äsja luhtus Rootsi ja Norra viiekümne miljoni dollariline telekommunikatsioonialane tehing. Keegi vaevalt usub selle põhjusi. Mõlemal oleks ju nagu ühine “Skandinaavia tagapõhi”. Juhtum illustreerib, kuidas kultuurilised erinevused, mis kõrvalseisja jaoks paistavad olevat väga väikesed, võivad tekitada tugevaid natsionalistlikke impulsse, iseäranis siis, kui osapooled on varem kuulunud ühte riiki.
Praegu tundus mõlemale, et teine asetab oma huvid kõrgemale ühisest kasust. Norra ametnikud nimetasid rootslasi kirjaoskamatuteks ja valelikeks, roostlased omakorda tembeldasid Norra “viimaseks nõukogude vabariigiks”.
Üks ameerika kommentaator ütles, et tegu on just seda sorti asjaga, mis peaks tänu uuele globaliseerumisele olema igaveseks minevikku jäänud. Ent tegelikult just uus globaliseerumine äratab atavisme. Niikaua kui Rootsi ja Norra elasid omaette, olid mõlemad õnnelikud, sest kummalegi ei läinud korda, mis teine tegi. Asi muutus, kui nad olid sunnitud lähedalt kokku puutuma. Saja aasta eest kõneles Freud väikestest erinevustest johtuvast “nartsissismist”, kuidas pealiskaudsed väikesed erinevused võivad vahel muutuda tugeva vaenamise allikaks. Just seepärast, et need on väikesed, hakkavad inimesed neid väga tähtsaks pidama. Sama on suuremate inimkooslustega. Väga sarnaste gruppide väikesed erinevused võivad saada määravamaks kui reaalselt väga suured erinevused.
Globaliseerumine viib kokku rahvaid, kelle teed alles hiljuti lahku läksid. Norra sai Rootsist iseseisvaks ainult 94 aastat tagasi. Kirjanik Tor Bomann-Larsen ütleb, et “Norra defineerib end siiani suuresti Rootsi kaudu. Olla vaba ja sõltumatu tähendab rootslastest lahti saada.”
Teisalt, nagu üks Stockholmi sotsioloog on täheldanud, “peavad rootslased end loomuldasa kõige suuremaks, arenenumaks ja loovamaks Skandinaavia rahvaks ning kõnelevad norralastega nagu kooliõpetaja lastega.”
Kui säärased lahknevused ilmnevad, annab globaliseerumine kummalegi poolele võimaluse pöörduda uute partnerite poole, selle asemel et lasta aegamööda arusaamatustest üle saada. Või riik lihtsalt sulgub endasse. Norra ongi juba kaks korda lükanud tagasi Euroopa Liiduga liitumise.
Rootsi telekompanii pöördub nüüd võibolla koostööks Soome poole. Kuna ka Soome kuulus varem Rootsi koosseisu, võib Norrale hakata tunduma, et Rootsi üritab üht endist kolooniat teise vastu välja mängida. Ja kui koostööst saab asja, sulgub Oslo veel rohkem endasse.
Golbaliseerumine toob inimesi ja rahvaid üksteisele lähemale, aga see tee pole kaugeltki käänudeta.