Ervin Kärvet 15. V 1932 – 19. VII 2000

Lahkunud on särav isiksus rahvusooperi basside plejaadist. Lahkunud on Pedagoog.
Ervin Kärvet jõudis olla Polyhymnia teener ligi pool sajandit. 1952 – 59 laulis ta Eesti Rahvusmeeskooris, ka solistina, õppides samaaegselt konservatooriumis Aleksander Arderi laulu klassis. Teda märgati. Vanemuises sai ta alustuseks luua kaks ilusat osa: Kaspari Weberi “Nõidkütis” ja don Alfonso Mozarti “Cosi fan tuttes”. Püsitööle Estonias aastast 1959 panid põhja Maljuta Skuratov Rimski-Korsakovi “Tsaari mõrsjas”, Hortensio Šebalini “Tõrksa taltsutuses”, Alobrand Villem Kapi “Lembitus”. Veenis Ervin Kärveti kandev, väljendusrikas hääl, tugevad näitlejavõimed, tema karakterikujundamise oskus ja mängurõõm.
Omamoodi teetähiseks kujunes 1966. aasta, kui temast sai Crown Gershwini ooperis “Porgy ja Bess” ning Fred Graham Porteri muusikalis “Suudle mind, Kate”. Nendest tunnustuserohketest püsirollidest peale kulgeski Ervin Kärveti lava looming kahte rada – ooperis ja muusikalis. Lisandus ka operett. Osaderea pikenedes ilmnes üha selgemini solisti hea inimesetundmine, suutlikkus üllatada kontrastidega. Kui vaid kõrvutada: graniitne Suurinkvisiitor (Verdi “Don Carlos”), uhke, kuid tahumatu de Guiche (Tambergi “Cyrano de Bergerac”), iga toll hiidlane heeringalaevalt Mart (Vinteri “Suvitajad”), isepäine Masetto (Mozarti “Don Giovanni”), oma olematus kavaluses kaasakiskuv Mendoza (Prokofjevi “Kihlus kloostris”), kaasat ihkav väärikas lihunik Lazar Wolf (Bocki “Viiuldaja katusel”), vürstlik frakikandja Leopold (Kálmáni “Silva”) …
Veerand sajandit pühendus Ervin Kärvet ühtlasi pedagoo gitööle: alates 1975. aastast Georg Otsa nim. Tallinna Muusika koolis ja 1984. aastast viimase ajani ka Eesti Muusika akadeemias, 1992 – 95 laulukateedri juhatajana. Tema õpilasteks on olnud Rauno Elp, Aleksandr Mihhailov, Rando Piho, Margit Saulep, Taimo Toomast, Villu Valdmaa.
Oma viimases rollis, miljonärina Styne’i muusikalis “Sugar” jõudis Ervin Kärvet vastu pidada peaaegu hooaja lõpuni. Siis sundis kurnav haigus lõpetama. Teatri legendidesse jääb ta elama hea, otsekohese, erakordselt eneseväärika kolleegina.

Rahvusooper Estonia, Eesti Muusikaakadeemia,
Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool,
Teater Vanemuine, Eesti Rahvusmeeskoor,
Eesti Teatriliit, Kultuuriministeerium

Ervin Kärveti põrm sängitati Metsakalmistule 22. juunil.