Mitte Goebbels, vaid eks-ekspressionist

Viimasel ajal on niisuguste minu poolt väga austatud ja minu poolt enamasti solidariseerumist leidvate isikute nagu iek ja Juske poolt leidnud taaselustamist vana legend Goebbelsi lausest, kes olevat öelnud, et “kui ma kuulen sõna kultuur, haaran ma revolvri järele”. Kuna kahtlemata on tegemist möödunud sajandi ühe kuulsama lausega, siis tuleb siiski parandada autorlus, mida mulle juba kakskümmend aastat tagasi õpetas maestro Ain Kaalep.
Lause algvariant pärineb draamakirjanik Hanns Johsti (1880 – 1978) näidendist “Schlageter” (1933), mis kirjeldab prantslaste poolt 1923 hukatud fašistliku märtri elu. Temast tehti peale näidendi ka laule ja luuletusi. Aga lause kõlab I vaatuse esimeses stseenis, ja kõlab nii: “Wenn ich Kultur höre, entsichere ich meine Browning” (Kui ma kuulen sõna kul tuur, vabastan ma oma brauningu kaitseriivist).
Klaus Manni eesti keeldegi tõlgitud romaanis “Mefisto” (tuntud ka Szabo filmi ja Mnouchkine’i lavastusena) on kirjanik Caesar von Mucki prototüübiks nimelt Johst, kunagine Mannide perekonnasõber, endine ekspressionist(!), kellest sai natsistliku Berliini teatrite “kirjandusala juhataja” ja “Reichsschrifttums-kammeri” president ja kes muide soovitanud Himmlerile kogu Mannide perekonna Dachausse saatmist.
On tõesti kuulda, et Goebelsile olla see endise formalisti lause meeldinud. Johst istus vist natuke vangis ka.
Ülejäänus olen ma ieki ja Juskega nõus.

Mati Unt