Mehikuurma om valitu võrokõisi seoaastadsõ Kaika suvõülikooli paigas. Ütteviisi om tuu paik jo vana Võromaa ja Räpinä kihl kund, põlidsõq perreq kynõlõsõq parlaki Võro kiilt. A nisama eläse sääl mitmit põlvi Peipsi vindläseq, palloq eesti ja vinne perreq omma sääl segiläbi sugulasõq. Tarõq paiknõsõq tasatsõ maa pääl tihedält niguq liinan, puid ja puhmõ om pall’o, ni et inne järve kavvõlõ ei näeq. Sadamakanalin om nätäq vanõmbide paatõ kõrval mitund paarikümne meetri pikkust laiva, minka OÜ Latikas meheq kääväq järve pääl kallu püüdmän, peris luksukaatrit. Kalameheq olliq hää meelega peri, et suvõülikooli rahvas saa näide käest soodsalt kallu – latikit, haugi, säinast, angõrjat ja viil mitmit, midä järvest tuvvas ja osühingu laon jäävannõ seen hoidas. Kalameheq ommaq nõun suvõülikooli rahvast ummi laivakõisiga sõidutama – tegemä Piirisaarõ huvireisi vai sõitma nisama edesi-tagasi.
Suvõülikooli rahvas saa üüd olla koolimajan. Illus koolimaja om Mehikuurmal, euro-santehnikaga, suurõ võimalaga. Võimlan saa halva ilma kõrral osa tegevüst säädi. Tõnõ suur’ ehitüs, mis halva ilma kõrral abis om, om huvikooli hoonõq.
Suvõülikooli edimädse päävä jutuq kynõldas Mekikuurma ja Peipsi kandi inemiisist ja kallust, elust ja keelest. Tõisis siän astus üles Jüri Valgõ jutuga keelepoliitikast, Vaino Vahing seletäs, mis timä sääkandin läbi om elänü. Tõsõl pääväl om esinejit välämaalt ja sisemaalt. A Jaan Pulk kõrraldas praktilidse võro kiräkeele oppusõ: “Kuis kirotada võro keeli kallimbalõ kirjä”. Kolmas päiv piäs kujunõma tiidüse-armastusõ meeleolun ja näütüses olgu nimetet Kalle Eller, kiä kõnõlõs Võro mentaliteedist.
Alati om suvõülikoolin latsi olnuq. Latsi jaos tetäs utsinat katõn jaon vannusõ perrä: 4 –10 aastani ja 11–15 aastani.
Õdagist pääle süüki om kultuurikava. Riide õdagu etendädäs näidendit. Kauksi Ülle om tuu jaos kirotanu näidendi “Ah tsusku külh...” ja Kalev Kudu kõrraldas tollõ ettekandmise. Näidndi sisust and tiidmist sääne Kuski Ülle hindä sissejuhatus: näütemäng 4 jaon, (Vahtra, Ivaski, Jaigi, Barbarusõ, Semperi päält ni setokõisi laulõst) kokkokirotõt, mis mäng ei olõki Vahtra, Jaigi ja üldse võru-kala-kirämeeste kalal-ehal-vanavaral käügust, kos näq jo vetevaldagi ahnitsa mise pääle kistas.
Seo võinuq ollaq lehekuun 1937, kui Vaht ral oll’ jäänüq elläq 10 aastat, Barba ru sõl 9 ja Jaigil 11, aga või ollaq ka parhil laq vai viil innembi. Kynõldas, et kyrra ku Jaik oll’ lausnu ka la sõnaq, oll’ noid kallu nii tulluq, et kipaga loodsikugaq nä uppunuq olõs ku tõisil es olnuq nüüri, et Jaik käsist jalust kinniq sõlmada.
Näidendin om 14 tegeläst, näidendi viimätsen kaetusõn mängitäs är’ Schmaltzi pidu. Pääle näidendit om riide õdagu viil luulõõdak, loodõtas nätäq ja kullõlda sändsit synasäädjit: Benhard Viiding, Mari Vallisoo, Olavi Ruitlane, Jan Rahman, Aapo Ilves, Kauksi Ülle, Contra.
Puulpäävä õdagu om tõnõ näidend. Tollõ näidendi päälkiri om “Viiekõistõ rüänurmõn”, ja etendäjäs ommaq Tal lin na Võro Seltsi inemiseq. Näidendi kiro taja ei olõ parlaq teedäq, tuu selgus ku saavaq avalikus viimädse võrokiilside näidendide võistlusõ nimeq. Pääle toda näidendit näütäs Tallinna Võro Selts hinnäst viil laulmisega, lauluseltskond om võtnu hindäle nimes Liiso. Puul’päävä hämärän algas ja kest suurõ pümmeni simman, muusika ja tandsuga.
Mehikuurma ümbrusõga saavaq huvilidseq tutvas puul’päävä. Maa pääl juhatas sys Urmas Kalla ekskursiooni ja viipäält näütäseq Mehikuurmat ummi paatõ päält kalameheq.
Suvõülikuul’ algas 4. augustil kell 13.00. Kuis sinnä päsedäq? Mehikuurmalõ päset Tartust autuga tunni aoga. Õgvõmb tii lätt Rasina kaudu, a sääl om uma 20 km kruusast jaku, paremb tii lät Räpinä kaudu, sääl om kruusast jaku vast viis’ kilomeetrit. Võro Keriguplatsi päält sõit errä buss vällä suvõülikooliliidsiga kell 10. Liinibuss lätt Võrolt Räpinäle kell 9, a säält edesi piät kuigi esiq saama. Tartust lätt paras liinibuss Mehikuurmalõ 11.10.
Suvõülikooli täpset kavva ja muud tiidmist saa internetist http://www.hot.ee/kai karektor/

Agu Vissel