Eesti Kirjanduse Teabekeskus loodi 1998. aasta kevadel EV kultuuriministeeriumi toel Eesti Kirjanike Liidu juurde. Teabekeskuse eesmärk on tutvustada eesti kirjandust võimalikult suurele hulgale inimestele välismaal: sihtgrupiks on ennekõike tõlkijad ja kirjastused.  Tähelepanu keskmes on just autorite areaali laiendamine: mujal maailmas juba tuntud kirjanikele (J. Kross, J. Kaplinski, V. Luik, E. Tode) lisatakse kaasaegsest eesti kirjandusest huvitavamaid teoseid. 
Kuna teabekeskus on alles algusjärgus, astub ta esimesi samme ja kasutab selleks kõiki kirjanduse tutvustamise kanaleid. Üheks peamiseks on  raamatumessid, kus aktiivse tutvustuspoliitikaga püütakse haarata kirjastajate tähelepanu. Lisaks olemasolevatele kontaktidele, st. kirjastustele, kes on juba eesti kirjanduse teoseid avaldanud, püütakse igal messil leida ka uusi huvitatuid. 
Tihe koostöö on EKTK-l Estonian Literary Magazine’ga. ELM on üks peamisi väljaandeid, mille abil eesti kirjandust välismaal tutvustada. Kavas on ka koostada ennekõike messitööks vajalik väike kirjanike ja raamatute soovitusnimestik. Kaugemas plaanis on tõlkida inglise keelde mõni kirjanike leksikon ja veel kaugemas plaanis kirjutada või tõlkida uus kaasaegne ingliskeelne eesti kirjanduse ajalugu.
Eesmärgiks on ka pidevalt täiendada nii eesti kirjanduse tõlgete kui ka potentsiaalsete tõlkijate andmebaasi. Olemasolevate eesti kirjanduse tõlkijate jaoks varutakse ilmuvate oluliste raamatute raamatukogu.
Lisaks on plaanis luua Eesti Kirjanike Liidu ja ka EKTK interneti kodulehekülg, mille kaudu asjasthuvitatud saaksid kiireimat infot.
Kogu see töö poleks võimalik, kui ei oleks tihedat koostööd eri maades asuvate estofiilidega ja eesti kirjanduse tõlkijatega. Informatsiooni hankimisel oma maa kirjastuste, nende profiili ja eelistuste kohta on nad asendamatud.
Paratamatult eeldab selline tegevus ka teatud konjunktuuri järgimist. Nii tuleb sageli pakkuda eesti kirjandusest seda, mis oleks teiste maade lugejatele kõige suupärasem, millega nad haakuksid. Kuna kirjastused on ennekõike äriühingud, on ka nemad huvitatud sellest, et tõlgitud raamat oleks müügikõlblik. Seepärast eelistabki enamik kirjastusi alustada võõra maa ja võõra autori tutvustamist romaanist, mitte luule- või novellikogust.
Üks eesmärke EKTK töös oleks ka keeleareaalide laiendamine. Kui suuremates keeleruumides – saksa, prantsuse, inglise, skandinaavia – ei ole eesti kirjandus võõras nimetus, siis võib tekkida ka täiesti ootamatuid ja positiivseid kontakte teiste, väiksemate maade kirjastustega. Selleks on just raamatumessid kõige soodsam koht.
Kaugemas tulevikuperspektiivis on võibolla võimalik ka tõlkeid võõrkeeltesse Eesti riigi poolsete summadega toetada, näiteks tõlkija honorarina. See annaks kirjastustele juurde ka ärilist motivatsiooni.
Kogu kirjanduse tutvustamine ja agenditöö on pikaajaline ja vaevanõudev protsess. Tulemusi ei ole võimalik oodata enne kolme-nelja aastat. Ideaal oleks see, et Teabekeskuse töö tulemusel eesti kirjanduse tõlgete arv teistesse keeltesse tõuseks. Kuid see on etteennustamatu, sest väga palju sõltub selles töös peale ettevõtlikkuse ka juhusest. Aga ka sel juhul, kui otseseid numbreid pole ette näidata, täidab infokeskus eesti kirjanduse teadvustajana oma rolli. Lisaks oleks olemas koht, kuhu eesti kirjandusest huvitatu esmajoones pöörduks, kus ta saaks asjatundlikke soovitusi, abi ja vastuse oma küsimustele.
Loodame, et nii nagu Eesti riik on end aegamööda maailmale teadvustanud ja tema koht on maailmakaardile kinnistunud, samoodi teadvustub maailmale ka see, et selles riigis on omanäoline, põnev ja üllatusi pakkuv kirjandus. Ja see kirjandus on osa suurest maailma kirjandusmaastikust.

Kontaktandmed:
Eesti Kirjanduse Teabekeskus
Harju 1
Tallinn EE0001
Eesti
telefon: 372 6 313 374
faks: 372 6 44 68 32
e-mail: viires@eki.ee, ekl@ekl.ee