VARIA

Eesti Kontsert lõpetab hooaja
 
Eri Klas

Mahleri Teine sümfoonia lõpetab tänavuse kontserdihooaja homme Tallinnas ja pühapäeval Tartus, laval Tampere linnaorkester ja koor Eri Klasi juhatusel, solistideks Kirsi Tiihonen ja Brigitta Svendén.
Suurteose pidulik ettekanne ei märgi aga puhkuse algust ei maestrole ega Eesti Kontserdile. Viimane alustab suvehooaega 1. VI klaveriduo Ratassepp – Mikalai kontserdiga. Eri Klasiga saadakse taas kokku 6. VI Vabaduse platsil, kus vanalinnapäevade raames toimub kontsert "Eri Klas ja tema sõbrad" pühitsemaks dirigendi 60. sünnipäeva. Enne veel, 3. VI toob Klas muusikalise juhina rahvusooperis välja Mozarti "Don Giovanni" (lavastab Neeme Kuningas). Eesti Kontsert jätkab suuri suvekontserte 13. VI Tartu Laululaval, kui esinevad José Carreras ja Isabel Rey ERSO saatel, dirigendiks Enrique Ricci. Suurte kontsertide (ka 21. VIII vabaõhukontsert Põltsamaa lossihoovis, 28. ja 29. VIII "West End Musicals" Paldiskis) kõrval on tulemas mitu suvefestivali: II heliloojate Kappide festival Suure-Jaanis (18. – 22. VI), Tallinna XIII rahvusvaheline orelifestival (30. VII – 8. VIII), Pärnu raemuusika festival (9. – 15. VIII) ja Tallinna suvemuusika festival (16. – 29. VIII).

EMA uued audoktorid
Eesti Muusikaakadeemia nõukogu valikul said kooli audoktoreiks helilooja Ester Mägi, näitekirjanik Madis Kõiv, pianist Kalle Randalu ja muusikateadlane Eero Tarasti. Audoktorite promotsioon on 11. septembril, mil EMA tähistab 80. aastapäeva.

New York Times Kristjan Järvist
New Yorgi Markin Hallis (mis olnud ansamblile esinemispaigaks varemgi) tutvustas järjekordset uudiskava Kristjan Järvi asutatud ja juhatatav Absolute Ensemble.
Esitati viimase kümnendi noorema põlvkonna heliloojate muusikat Euroopast: kõigepealt Erkki-Sven Tüüri "Architectonics III" ("Postmetaminimal dream") ja Lepo Sumera "Play for 10", seejärel šoti helilooja James MacMillani juba tuntuks saanud kuuest muusikalisest portreest (London National Portrait Galleryst) koosnev "...As others see us..." ning hollandlase Theo Verbey "Expulsion" 24 mängijale. 13. mai kontserdi kohta ilmus järgmise päeva The New York Timesis arvustus nimekalt kriitikult Paul Griffithsilt. Selles toonitati, et dirigent tutvustas oma kodumaa Eesti kaht autorit, kelle mõlema oopustes olid märgatavad "ilmsed Ameerika minimalismi mõjutused". Arvustus ilmus neljal veerul ja on pealkirjastatud "Sounds That Touch the Hearer just by Being There". Nii pealkirjas kui artiklis on esile toodud ansambli elavat ja veenvat ning esitatud autorite vastu huvi äratavast ettekannet. Kristjan Järvi on lülitunud ka New York City Ballet’ juubelihooaja (50. a. asutamisest) programmi ning juhatanud peamiselt Stravinski muusikale lavastatud ballette.

Priit Kuusk
Suzuki ühing esitleb
23. mail kl. 16 esineb rahvusooperi talveaias ja 24. mail Väike-Maarja rahvamajas Taani – Rootsi – Soome  ja Eesti Suzuki-õpilaste keelpilliorkester, mida juhatab Rootsi Suzuki ühingu president Sven Sjögren.
Shinichi Suzuki (1898 – 1998) uskus, et muusikat saab õpetada igale lapsele. Tema meetodi eesmärk pole toota professionaalseid muusikuid, vaid õnnelikke inimolendeid, kes elavad tänu muusikale rikkamat elu. Suzuki õpetus on praegu laialt levinud üle maailma – üle 8000 õpetaja töötab 200 000 õpilasega rohkem kui 40 maal. Meetodit praktiseeritakse viiulil, tšellol, flöödil, klaveril, harfil, kitarril ja plokkflöödil. Näiteks Rootsis loodi Suzuki ühing 1983. aastal ja praegu tegutseb seal juba 60 Suzuki-gruppi. Üks selle meetodi hüvedest on lihtne baasrepertuaar, mis võimaldab koos mängida ükskõik kus ja kellega. Eestisse jõuavad külalised Virumaa noorteorkestri initsiatiivil. Kommentaaridega kontserdile on oodatud kõik pedagoogid ja lapsevanemad, kes kavatsevad oma last muusikaliselt harida.

Vanemuise hooaja finaal
Vanemuise hooaja lõpetavad traditsioonilised terrassikontserdid ja teatri ning "Dionysia" ühisprojekt "Lysistrate".
24. V esitavad Vivian Kallaste ja Heli Vahing 50ndate aastate hitte, saatjaks kvartett kooseisus Sven Kullerkupp, Linda Jakovski, Valdek Rebane ja Margus Tammemägi. 25. V esineb publikumenukas Folk Highlights Orchestra. 28. V toimub Peeter Sauli juhatusel tangokontsert, musitseerimas Vanemuise Sümfoonikud ning solistideks Vivian Kallaste ja Boris Lehtlaan. Viimane terrassikontsert "Viini õhtu" leiab aset 29. V ning kavas on katkendid Straussi, Lehári, Kálmáni, Dostali jt. kuulsamatest operettidest. Vanemuise Sümfoonikuid dirigeerib Endel Nõgene ning üles astuvad ooperi- ja operetisolistid Margit Saulep, Mati Kõrts, Jassi Zahharov ja Tõnu Kattai. 
"Dionysia" festivalil esietenduv "Lysistrate" põhineb Aristophanese komöödial ning sünteesib tantsu- ja sõnateatrit. "Aristophanese teos on meile ettekäändeks välja arendada uus etendusstiil," kommenteerib lavastaja, koreograaf ja helikujundaja Rachid Tika "Lysistrate" vormi, "Me ei mängi tekstivarianti, vaid kasutame teksti, et luua rütmi ja atmosfääri". Tika on Marokos sündinud, elab praegu Belgias. Peale Maurice Bejart´i kõrgema astme tantsukooli (European Centre of Performing Arts) lõpetamist 1976. a. on ta tegutsenud tantsija, lavastaja, koreograafi ja tantsupedagoogina Euroopas. Eelmise aasta oktoobris korraldas ta Tartus workshopi "Balletistruktuurist moderntantsu väljendusvahenditeni". Selle aasta 16. I tõi Tika Vanemuises välja G. Mahleri laulutsüklil põhineva balletiõhtu "Maa laul". "Lysistrate" kunstnikutöö ja valguskujunduse on loonud Mare Tommingas. Nimiosas on Merle Jääger. Teistes osades Vanemuise tantsijad Juri Petrov, Valeri Iltšik, Oleg Titov, Valmar Pantšenko, Rita Dolgihh, Piret Viikholm, Katre Unt-Lidmets, Kai Kangur, Heli Kohv, Kristiine Otsing ning Rachid Tika workshopis osalenud Enn Lillemets, Jane Freiberg, Tiia Porss, Krista Saks, Noimi Pannik, Indrek Tulp, Maare Heinsoo. "Lysistrate" etendub Püssirohukeldris seitse korda, kaks etendust toimub "Dionysia" ajal, ülejäänud mai lõpul-juuni algul. 

Jaanika Juhanson
Teet Kase edu maailmas
Eesti tantsija ja koreograafi Teet Kase (31) lühiballett "Ursula X" jõudis Pariisis toimunud  esimese rahvusvahelise noorte koreograafide konkursi finaali ja on valitud 5. ja 6. juunil Hannoveris toimuva XIII rahvusvahelise noorte koreograafide konkursi poolfinaali.
Praegu Norra Kuninglikus Balletis töötav Kask valiti Pariisis finaali 40 osaleja hulgast. Zhürii, kuhu kuulusid Viini, Pariisi, Stockholmi, Antverpeni jt. kuulsate ooperi- ja balletiteatrite juhid, jättis võistluse grand prix’ ja esimese preemia välja andmata. Teise preemia pälvis Austria koreograaf Jörn Mannes. Kui Pariisis kasutas Kask rahvusvahelist tantsutruppi, siis Hannoveris toimuvale konkursile läheb ta Estonia tantsijatega. Hannoveris on poolfinaalis umbes 20 osalejat, finaali valitakse kaheksa. Kase sõnul sai ta "Ursula X" loomiseks inspiratsiooni, lugedes legendi pühast neitsist Ursulast. Etendus balansseerib abstraktse loo piirimail eesmärgiga anda värskeid vahendeid kasutades vaatajale elamus kavalehte lugematagi. "Ursula X-le" kirjutas originaalmuusika tuntud norra helilooja Erik Wøllo, kes sünteesib jazzi, rocki, loodushääli jms. Kostüümid lõi Pariisis elav norra multimeediakunstnik Pia Myrvold, kes osales ka tänavusel Pariisi moenädalal. Lavakujunduse autor on Dagny Drage-Keiva (Norra) ja valguskunstnik Joakim Føldøy Norrast. Tallinnas näeb Kase maailmas menu pälvinud etendust noorte koreograafide õhtu "In pas" raames 12. ja 13. juunil Estonias. 
Liina Teder
Esietendus raadioteatris
23. mail kl. 15.05 esietendub poola kirjaniku Andrzej Mularczyki kuuldemäng "Hälvik". 
Kuuldemängu peategelane on keskealine mees, kes tunneb oma 40. sünnipäeval, et on seesmiselt surnud. Selle poolaka elu Ameerikas on edukas, aga üksildane. Ainus meenutus, mis leevendab mehe hingekriisi, on noorusarmastus Poolas – naine, kes hakkas meest tema pööraste tegude pärast "hälvikuks" kutsuma. Nüüd on sellest naisest saanud kuulus ooperilaulja ja ta tuleb Ameerikasse kontserti andma. Mees otsustab naisele uuesti armastust avaldada, aga vägagi erilisel kombel. Ooperimuusikal on kuuldemängus oluline roll, autorit on inspireerinud Giuseppe Verdi ooperid "Maskiball" ja "Trubaduur": tekstis on viidatud aariatele, mis haakuvad kuuldemängu intriigiga ka sisuliselt. Veel on autor kasutanud mängu mängus, teater teatris võtet – kuuldemängul on raam, millest selgub, et tegelikult mängitakse näitemängu. "Hälviku" tõlkija ja rezhissöör on Einar Kraut, helirezhissöör ja muusikaline kujundaja Külli Tüli. Osades Martin Veinmann, Ülle Kaljuste ja Tamur Tohver. 
Pille-Riin Purje
Kristliku draama festival
21. – 23. mail esinevad Tallinnas 11 paigas Tartu Lasteteater, Vanemuine, Theatrum, Solo Plus Theater Company Inglismaalt,  pantomiimiteater Kumbe Soomest, teatritrupp Arken Rootsist, Nõmme  noortemaja teater, Võru harrastusteater ja Parksepa keskkoli näitering, Reet Paaveli tantsu- ja näitestuudio, Kauri kooli tantsuklass, Kaarli koguduse draamaring, Türi koguduse pantomiimirühm Philia, Pärnumaa Kurtide Ühingu pantomiimiring, Tallinna kurtide kooli ja Tallinna kurtide ühingu pantomiimiring, Tartu Maarja koguduse kammerkoor, laulurühm Ten Sing,  ansambel Triskele, Henry Laks, Liina Olmaru ja Indrek Sammul jt.
Tegutsevad akrobaatika, loovtantsu, memuaardraama, pantomiimi ja piiblidraama  õpikojad, avatud on fotonäitused jne. Festivali infopunkt   on Vanalinna kool Vene 22, tel. 644 6377 või 699 6130. Infot festivali kohta saab ka tel. 631 4454 (EELK noorsootöö keskus) ja 611 9111 (Kaarli kogudus).

Aleksandertehnika ja maalimise kursus
29. ja 30. mail toimub järjekordne aleksandertehnika kursus Kunstiakadeemia ruumides. 
Kursuse juhendaja Dick Gilbert, endine maalikunstnik ja praegune aleksandertehnika õppejõud, on loominguliselt ühendanud kaks printsiipi: aleksandertehnika, mis on liigutuste koordinatsioonimeetod ning tegeleb keha mehaanikaga, ja spontaanse maalimise meetodi, mis lähtub otseselt tegija tunnetest ja tema keha imagost. Kahe päeva jooksul otsitakse vabamat ja paremat kehatunnetust, samas luuakse piltide jada. Tegemise eesmärk on tuua rohkem avarust ja vabadust iseenda kehasse ning saada juurde uusi, loomingulisi impulsse.

Marika Tomberg, 
kursuste produtsent
Theodor Lutsu filmipäevad tulekul
Tänavu 13. – 15. augustini peetakse Palamusel teist korda Theodor Lutsu filmipäevi, kuhu ootame taas filmitegijate uuemat loomingut. Lahtisele lühifilmide konkursile võib esitada kuni 15minutilisi filme, mis on tehtud viimase viie aasta jooksul ega ole varem osalenud Theodor Lutsu filmipäevade võistlusprogrammis.
Kahel õhtul on Palamuse kultuurimajas avatud öine filmiklubi. Kui mullu sai näha konkursiväliselt halvimat eesti filmi "Tappev Tartu", siis tänavu on plaanis vaadata viimaste aastate parimaid eesti filme. Filmipäevad avatakse 13. augusti õhtul eesti filmimuusika kontserdiga. Esineb Filmimuusika Orkester Jaak Jürissoni juhatusel. Eesti filmidest tuntud meloodiaid esitavad Heli Vahing, Voldemar Kuslap, Kalju Karask, Andres Dvinjaninov ja Jaan Willem Sibul.
1996. aastal tähistati Palamusel Oskar Lutsu venna Theodor Lutsu 100. sünniaastapäeva. Eesti filmikunstile aluse panija mälestuse tähistamisest kasvasid välja filmipäevad. Mullu toimunud esimestel filmipäevadel osales lahtisel lühifilmide konkursil 24 filmi. Mahuka programmiga osales stuudio Noorfilm Tallinnast, "vanadest tegijaist" oli viis filmi kaasa võtnud tallinlane Tõnu Aru. Esindatud olid väga erinevad zhanrid, alates 103sekundilisest arvutianimatsioonist kuni pooletunniste portree- ja ajaloofilmideni. Tõeline üllatus toodi kohale filmipäevade teise päeva lõpuks. ühenduse King Kong Function ja rezhissöör Tõnis Aaliste tehtud film "Võimlev jänes ja asjad" pälvis zhürii üksmeelse otsusega peapreemia. Ka tänavustele filmipäevadele on oodatud kõik huvilised. Täpsemat infot filmipäevade kohta saab telefonidel 250 66 877 (Tiina Säälik) , 277  66 342 (Arne Tegelmann), e-post: arne@jogevamv.ee. Osavõtust palume teatada hiljemalt 1. juuliks 1999.
Tiina Säälik
Uuem teaduskirjandus EARis
17. mail avati Eesti Teadusfondi ja Venemaa Fundamentaaluuringute Fondi ühisnäitus, mis tutvustab nende asutuste toetusel ilmunud uuemat teaduskirjandust. 
Eesti Teadusfond on eraõiguslik sihtasutus, mille nõukogu eraldab vastavalt kaheksa ekspertkomisjoni (täppisteadused, keemia ja molekulaarbioloogia, bio-geoteadused, tehnikateadused, arstiteadused, põllumajandusteadused, sotsiaalteadused, humanitaarteadused) ettepanekutele uurimistoetusi avaliku konkursi korras esitatud teadusprojektidele, taotluste ekspertiisi kaasatakse välisretsensente Soomest, Rootsist, Venemaalt jm. Ligi üheksa tegevusaasta jooksul on Eesti Teadusfond toetanud enam kui 300 monograafia, kogumiku, õpiku jm. koostamist ja väljaandmist. Mitmete rahvusvaheliste fondide ja organisatsioonidega seotud Venemaa Fundamentaaluuringute Fondi ja Eesti Teadusfondi vahel on sõlmitud koostööleping vastastikuseks ekspertide rakendamiseks ja infovahetuseks. Mullu andis Venemaa Fundamentaaluuringute Fond eksperthinnangu rohkem kui 30 ETFi poolt toetavale teadusprojektile. Näitust kahe teadusfondi toetusel ilmunud väljaannetest saab Tallinnas vaadata 31. maini, juunis eksponeeritakse seda TÜ raamatukogus. Seejärel annetab Venemaa Fundamentaaluuringute Fond rohkem kui 150 teadusraamatut Eesti Akadeemilisele ja TÜ raamatukogule.
Sirje Lauring Vaska
EMÜ tähistas muuseumipäeva 
17. mail korraldas Eesti Muuseumiühing (EMÜ) väljasõidu Rakverre. 
Rakvere muuseum tuli suurepäraselt toime erakordse hulga kolleegide vastuvõtuga (162 registreeritud osavõtjat!). Direktor Olav Mäe koordineeritud meeskond jagas gruppidele asjatundlikku teavet nii jalgsimatkal Rakvere vanalinnas, ordulinnuse varemetel Vallimäel kui Rakvere linnakodanikumuuseumis ja Rakvere galeriis. Lühike ja lustakas vahepeatus oli Karula kõrtsis Viru õlu sponsoreeritud tervitusõlle ja maitsva lõunasöögiga. Päeva teine pool viis muuseumirahva Karepale, kunstnik Richard Sagritsa endisesse suvekodusse, mida praegu renoveeritakse ning mis Rakvere muuseumi filiaalina võib peagi kujuneda laste kunstilaagrite ja workshopide toimumispaigaks. Infot koguti ka Kunda tsemenditootmise 125aastast ajalugu kajastavas Kunda muuseumis, sadamas ning lühipeatusel Viru-Nigula kiriku juures. Päev lõppes restaureeritud Purtse vasall-linnuse müüride vahel, kus EMÜ esinaine Heivi Pullerits tänas kolleege meeleoluka ja sisuka päeva eest. 
Ülle Kruus
Ulla Virta graafika Vaalas
 
Ulla Virta näituse avamisel Vaalas.

18. mail avati Vaalas Soome tuntuima naisgraafiku Ulla Virta tööde näitus.
Ulla Virtat seovad Eestiga toekad kunstisidemed: 1989. a. sai ta VIII Tallinna rahvusvahelise graafikatriennali peapreemia, 1991. a. toimus tollal veel Kadrioru lossis pesitsevas Eesti Kunstimuuseumis  tema loomingu suur ülevaatenäitus. Virta õppis Turu kunstikoolis maalikunsti, tõi1980ndatel soome graafikasse ekspressionistliku stiili, 1990. a. pälvis Soomes puulõiketehnika parima valdaja aunimetuse. Kuid Virta pole tuntud vaid oma kodumaal; tema töid on maailma soliidsemates graafikakollektsioonides. 1990. aasta "Graphica Creativa" esikoht tegi temast Põhjamaade esigraafiku. Virta teosed suudavad köita ka graafika tehnilistest peensustest väga kaugel seisvat vaatajat. Kunstniku ekspressiivsus paikneb jõulisuse ja õrnuse vahel: Virta seob mängleva kergusega kaks äärmust, loob õrnjõulisi pildimaailmu inimesest ja loodusest. Ta on kunstnik, kes mõtleb tänapäevalgi kodukeskkonna kaljudele ja veele ning kujutab inimesi loodussüsteemi osana. Ulla Virta loomingus on tunda salapärase ja müstilise eksistentsi peegeldust, sellest kiirgab poeesiat ja ehtsat tunnet. Oma vormilt on Virta  teosed abstraktsevõitu, aga nägemuste edasiandmisel jahmatavalt täpne. 

Eha Komissarov
Hämeenlinna kunstimuuseum Tartus
14. mail  avati Tartu kunstimuuseumis soome kunstniku Maija Isola tööde näitus.
Näitus toimub Põhjamaade sõpruslinnade päevade raames ning selle avas Hämeenlinna kunstimuuseumi direktor Taina Lammassaari, kujundas kunstiteadlane Päivi Nieminen. Maalikunstnik Maija Isola (1927) väljapanek on esimene Hämeenlinna kunstimuuseumi organiseeritud näitus Eestis. Näituse valik on tehtud kunstniku töödest, mis ta kinkis 1991. aastal Hämeenlinna kunstimuuseumile. Näha saab õli- ja guaššimaali alates 1950ndate keskpaigast. 50ndate ja 60ndate tööd on valdavalt abstraktsed kompositsioonid, 80ndate ja 90ndate loodud lillemaalid ja maastikumotiivid on värvikad ja fantaasiarikkad. 
Ene Asu-Õunas
Helen Lehismets võitis vaibakavandite konkursi
Tarbekunstimuuseumis jõudis lõpule vaibakavandite konkurss "Kootud pildid". 
Ettepaneku konkursil osalemiseks tehti 30 kunstnikule. Et vaibakunst oma pikemas traditsioonis ühendab vaba- ja rakenduskunstilise alge, oli kutsutute hulgas võrdselt nii vaiba- kui kujutava kunsti alal tegutsejaid. Konkursile laekus üle 30 kavandi, autoreid oli 19: Jüri Arrak, Ehalill Halliste, Peeter Kuutma, Helen Lehismets, Maasike Maasika, Tarmo Mäesalu, Marko Mäetamm, Merike Männi, Mall Nukke, Evald Okas, Kaido Ole, Kadi Pajupuu, Erika Pedak, Sirje Runge, Andres Tali, Kaire Tali, Andres Tolts, Lea Valter ja Urmas Viik. Ťürii (Inge Teder, Ene Lamp, Elna Kaasik, Katrin Pere, Merike Alber, Lea Pruuli) ülesanne oli välja valida üks kavand, mis kootakse vaibaks Eesti Kunstimuuseumi tellimusel, ja kaks kavandi ostupreemiat. Valikus lähtuti konkursi eesmärgist elavdada mõtteliikumist meie vaibakunstis, rõhutades, nagu ürituse pealkirigi viitab, vaiba pildilisi väärtusi. Teostamiseks valitud vaibakavandi "Aed" autor on noor tekstiilikunstnik Helen Lehismets. Ostupreemia määrati Urmas Viigi kavandile "E W ja A W". Teist kavandi ostupreemiat välja ei antud, kuna tööd olid võrdväärsel tasemel ning kudumist väärivaid kavandeid rohkem kui üks. Kõiki konkursile esitatud kavandeid ja vaibaks kootud peapreemiatööd eksponeeritakse tarbekunstimuuseumis 22. oktoobril avataval, Eesti Kunstimuuseumi 80. aastapäeva ürituste sarja kuuluval näitusel "Kootud pildid".
Lea Pruuli
Kormašovid Hausi galeriis
17. mail avati kunstiagentuuri Haus galeriis Jaana ja Orest Kormašovi tööde näitus. 
Jaana Kormašovilt on etnograafilise mustriga suured keraamilised vormid, Orest Kormašov on seekord keskendunud vanade itaalia ja flaami meistrite tehnikale. Tema müstifitseeritud maastikud on maalitud laseerimistehnikas. Avamisel kõneles kunstnik klassikalisest maalimistehnikast ning oma õpetamiskogemustest TPÜ kunstiosakonnas. Näitus on lahti 1. juunini. 

Graafikatudengid Raatuses
17. – 23. maini saab Raatuses vaadata EKA graafikaosakonna kolmanda kursuse tudengite Külli Kaatsi, Kristin Kalamehe ja Allan Tõnissoo maale. 
Kunstitudengite maalikujundid on taotluslikult minimalistlikud, olenemata sellest, kas tööd on abstraktsed või figuratiivsed. Ise on nad selles näinud vastandumissoovi reaalsuses valitsevale agressiivsusele. Nii võib seda väljapanekut tõlgendada ka autistliku pelgupaiga otsimisena, mis eesti kunsti ajaloo peale mõeldes on küllalt tavaline nähtus. 

Maile Grünbergi disain Linnagaleriis
17. mail avati Linnagaleriis AS TVMK näitus, välja on pandud kaks uut eesti toodet – riiulite seeria PIN ja MILL, disain Maile Grünberg.
AS TVMK on ainulaadne ettevõte, kus juba 1889. aastal hakati valmistama vineeri, oldi üks esimesi vineeritootjaid maailmas. Käesoleval ajal kuulub toodangusse painutatud-liimitud detailidest mööbel. Riiulid PIN ja MILL on painutatud, liimitud vineerist ümarate nurkadega, sobivad kõikjale – nii koju, lasteaeda kui ka kontorisse. Riiulitest on võimalik moodustada ka vaheseinu, -barjääre, torne jne. Riiulite dekoratiivsed seinalahendused on kui modernistlik kunst  –  art is everywhere.

Värvid vanatestamentlikus valguses
Seoses IV kristliku draama festivaliga Tallinnas võib 21. – 23. maini 
Vanalinna Koolis näha Silja Härma õlipastellide valikut.
Tiheda töötlusega abstraktsed värvikooskõlad on maalitud peamiselt möödunud talvel. Hämaraist algolekuist valgustuvad välja kujundite tooniread kõrbenud pruunist õhurikka siniseni, mõni neist viitamas viljakale sidemele õpetaja Kaja Kärneriga. Silja Härma värvitundes on professionaalset sügavust, peened rusked hõõgused on koondunud kirkaisse galaktikaisse. 1969. aastal sündinud kunstniku küpsemine on olnud aeglane, aga pidev. Maalijahariduse sai ta aastail 1989 – 1994 Tartu Kunstiühingu Stuudios (Konrad Mäe Ateljees). Ta on esinenud paljudel stuudionäitustel, säälhulgas Soomes ja Norras. Selle aasta märtsis ja aprillis olid Silja Härma tinglikud õlipastellid vaadata TÜ humanitaarraamatukogus. Tema kaks varasemat isiknäitust on toimunud Pärnus. 1996. aastal lõpetas Silja Härm Usuteaduse Instituudi Tallinnas, millele järgnes aasta õpetajakoolitust Tartu ülikooli usuteaduskonnas.

Enn Lillemets
Academia Non Grata näitus
11. mail avati Balti jaama kooriksaalis Non Grata kolmas näitus "Aastatuhandevahetuse sündroom".
Seekord võib Pärnus ja Paides toimunu järjena näha objekti "Elamise Masin". Balti jaam pole huvi ja süvenemist soosiv keskkond. Seetõttu ongi väljas töö, mida võib vaadelda eriliste poeetiliste taotlusteta möödaminnes poetatud lausena. Seega väldivad nongratalased kujundite mittehaakumisest tulenevaid mõistmisraskusi. Tegemist on igapäevase vestluse jätkuga. Näituse tegijate üks eesmärke on testida, kas selline objekt eristub Balti jaama tavakeskkonnast, kas see pakub äratundmisrõõmu, mõjub rahustavalt või tekitab pisut ebamugavust? Näitus on lahti 26. maini.

Autoriraamatud Adamson-Ericus
19. – 22. maini on Adamson-Ericu muuseumis Irmeli Vaheri näitus "Minu laulud. Autoriraamatud kuuele luuletajale".
EKA nahakunsti osakonna magistrant Irmeli Vaher taotleb magistrikraadi luuleteemaliste autoriraamatute sarjaga, töö uurimusosa käsitleb Eesti juugendajastu luulekogude kujundust. Sari koosneb raamatute komplektist, kus magistrand tõlgendab Söödi, Ridala, Enno, Rosenstrauchi, Underi ja Heibergi luulet. Nimetatud autorite luulekogud olid esialgses väljaandes kujundatud juugendstiilis. Näitus pakub sajandialguse luule tänapäevast vormitõlgendust, olles omamoodi sillaks sajandi alguse ja lõpu vahel. 

Viljandi kultuurimaja kõrvalsaalis oli 11. – 14. maini kohaliku kirjakunstikooli lõputööde näitus. 
Seekord oli lõpetajaid 12, enamik neist soovib sügisel ühisharrastust jätkata. Kirjakunstiga on väärtustatud nahka, paberit, keraamilisi kausse ja taldrikuid ning vaase ja pudeleid. Kursust juhendas Mary Mauring. Mai lõpuni on kultuurimaja Café Leonis avatud autodidaktist soomlase Rauli Mårdi Vaha akvarellide näitus. Soomes on ta endale nime teinud  suurte portreedega. Näituse tõi Viljandisse kohaliku Krediidipanga juht Tõnu Tamm.

Näitus "Maal’99" 18. juuni – 18. juuli
Eha Komissarovi kureeritud Tallinna Kunstihoone näituse "Maal’ 99" põhiekspositsioon lähtub märksõnadest "identiteet" ja "uued identiteedid" ning seab eesmärgiks esile tuua antud ajahetkel maalikunstis valitsevad mõjutused ja jõugrupid. Kuraator võtab arvesse asjaolu, et traditsioonilisi kunstiliike eksponeerivad näitused on alati seotud publiku rollide ja nende stereotüüpsete ootustega. Valik tehakse põlvkonna põhimõttest lähtudes, ent ei rõhutata seda sugugi kõikides näituste osades. Ülevaatenäituse traditsiooni aktsepteeritakse sedavõrd, et kõigil on võimalik konkureerida, kuid pääsu näitusele tagab siiski teose huvitavus, aktuaalsus või käsitluslaadi põhjendatus. Traditsioonilise maali kõrval on teretulnud eksperimendid maali staatuse, materjali ja teiste maaliga kokkupuutuvate nähtustega. Kõigil asjasthuvitatuil palume ühendust võtta Eha Komissaroviga Eesti Kunstimuuseumi tel. 644 9513. Tööde vastuvõtt Tallinna Kunstihoones 14. juunil kell 10 – 16.
Ants Juske kuraatoriprojekt Rotermanni soolalaos kannab pealkirja "Uus ja vana narratsioon". Üha enam on märgata, et videokunstis taandub minimalism ning video tegeleb juba ammu "väikeste jutustustega". Seejuures on suurenenud ka video visuaalne atraktiivsus, et mitte öelda maalilisus. Sama kehtib ka installatoorse kunsti, performance’it, samuti foto- ja kompuutrikunsti ja reklaami kohta. Käesolev projekt püüabki ühendada maalilisust, figuratiivsust ja narratiivsust eri kunstiliikides. Kuna maalikunst on nende komponentide seisukohalt isalikus positsioonis, on maalil ekspositsioonis ka keskne koht. Ants Juske kodune telefon on 655 1997, tööl 614 4230, e-post kodus ants@online.ee ja tööl ants@epl.ee Tööde vastuvõtt Rotermanni soolalaos 14. juunil kell 10 – 16. 
"Maal’ 99" raames on veel kaks satelliitnäitust: 29. juunist 17. juulini Tartu ülikooli maaliosakonna diplomandide näitus Vaalas ja 18. juunist 18. juulini Kursi koolkonna näitus Raatuses. Näituse raames antakse välja Eesti Maalikunstnike Liidu aastapreemia, Saku maalipreemia ja Saku noore kunstniku preemia ning ES Sadolini maalipreemia. Näitused avatakse 18. juunil: Raatuse galeriis kl. 15, Rotermanni soolalaos kl. 16, Tallinna Kunstihoones (näituse laureaatidele preemiate kätteandmine) kl. 17, Tallinna Kunstihoone hoovis EKLi suvepidu ja seinamaali konkursi võitjate autasustamine kl. 18.

Eesti Maalikunstnike Liit 


Vastus Aimar Kristersonile
Seoses Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna õppekavas tehtavate muudatustega osutus maalikunsti osakonna koosseisulise assistendikoha täitmine ebaotstarbekaks. Otsusest teavitati kõiki kandideerijaid. Kahetseme tekkinud arusaamatust.

Lugupeetud maaliosakonna assistendi kohale kandideerija Aimar Kristerson!
Käesolevaga teatame, et vastavalt vabade kunstide teaduskonna koosoleku otsusele 29. aprillil 1999. aastal jäetakse maaliosakonna assistendi koht täitmata. Sellest lähtuvalt jagatakse vabanev koormus tunnitasuliste õppejõudude vahel, et teha õppetöö vaheldusrikkamaks ja viia ellu vabade kunstide teaduskonna reformi. 

Vabade kunstide teaduskonna dekaan 
dots. Kaisa Puustak
Maaliosakonna juhataja prof. Jaak Arro