Ungaris ilmuvad eesti kirjanduse tõlked

Päevalehtedest vilksatas läbi, et maikuu lõpul anti Ain Kaalepile Soome E. W. Ponkala Sihtasutuse tunnustusauhind. Sama auhinna sai märkimisväärsete teenete eest soome ja eesti kirjanduse tõlkimisel ja tutvustamisel Ungaris ka Gyözö Fehérvári. Et tunnustusauhind anti mõlemale mehele üle Tartus, siis peatus meiegi kirjandusringkondades hästi tuntud Gyözö Fehérvári tagasiteel Helsingi kaudu oma kodulinna Budapesti mõned päevad Tallinnaski.
Gyözö Fehérvári vahendatud soome ja eesti kirjandusteoseid, kaasa arvatud need, milles ta ungari keelde tõlkijana on olnud vaid osaline või siis koostaja, olevat nüüdseks 39.
Ta eesti kirjanduse ungarikeelsed tõlked ennekõike M. Undilt, E. Vetemaalt, A. Valtonilt, M. Saadilt, aga mitte ainult neilt, ilmusid põhiliselt 1970. – 1980. aastatel. Oma 50. sünnipäeva aegu kolm aastat tagasi kurtis ta Loomingu lehekülgedel, et viimastel aastatel ei ole Ungari kirjastused eriti huvitatud eesti kirjanduse tõlgete väljaandmisest, aga et ta pole siiski lasknud end sellest heidutada. Et ta ei usu, et see igavesti nii jääb.
Seekord oligi tal hoopis rõõmustavamaid uudiseid teatada. Möödunud aastal ilmus neil koguni kaks eesti kirjanduse tõlkeraamatut: Emil Tode “Piiririik” ja Viivi Luige “Ajaloo ilu”. Mõned nädalad tagasi aga jõudismüügile Béla Jávorszky koostatud ja tõlgitud Jaan Kaplinski luulevalimik. Samuti oli tal ette näidata Ungari kirjandusliku ajakirja Életünk (Meie Elu) käesoleva aasta kolmas number, millest tervelt poole võtab enda alla eesti kirjandus. Numbri avab Gyözö Fehérvári enda ulatuslik ülevaade eesti kirjanduse ajaloost algaegadest tänapäevani. Eesti proosat esindavad aga tema tõlkes Mari Saat, Eeva Park ja Mati Unt ning luulet László Fábiáni ungarikeelses vahenduses Viivi Luik, Kalju Lepik, Arno Vihalemm ja Hando Runnel.
Niihästi soome kui ka eesti kirjanduse tundja ja tõlkija Gyözö Fehérvári tunnistab, et soome kirjandust avaldatakse Ungaris, osalt kindlasti ka tänu Soome Kirjanduse Teabekeskuse tõhusamalt toele, rohkem kui eesti kirjandust, mis ei tähendavat tema arvates aga seda, et soome kirjandus oleks Ungaris ka automaatselt soositum. Talle tundub, et kas mitte just eesti kirjandus pole ungari lugejale lähem, juba eelkõige sellepärast, et meie rahvaste saatuses on rohkem ühist, ja ungarlaste nüüdsedki probleemid on paljus samasugused kui tänases Eestis.

Endel Mallene