R A A M A T U T U T V U S T U S



Triin Soomets
PIDURDUSJÄLG
Ühe omanäolisema noore luuletaja intensiivne, liikuv, oletatavasti (enese)paroodiline luulekogu koosneb kõnekaist tsükleist “Liialdused”, “Lillede mäss”, “Linnud”, “Fausta” ja “Maailma silm”. Kujundanud Mari Kaljuste, toimetanud Linda Uustalu. Tuum, 1999. 62 lk.
 
 
 
 
 

Arvo Valton Vallikivi
KOGUTUD TEOSED 1
Sarja esimeses köites on avaldatud sadakond lühiproosapala aastatest 1954 kuni 1962, seega ajast, mil valtonlikkus eesti kirjanduses alles välja kujunes. Enamik tekste ilmub esmakordselt, koos autori kommentaaridega, saatesõnad “Mõistatustevestja Valton” ja “Noor Valton” on kirjutanud Andres Langemets ja Pärt Lias. Toimetaja Aime Rammus, kunstnik Triinu Ootsing. Virgela, 1999. 496 lk. 
 
 
 
 
 
 
 
 

AFORISMIDE KULDVARA
Igati käepärane raamat, ülemaailmne vaimuvaramik, mida suvisele reisile paras kaasa võtta. Kahekümne aasta jooksul on Heiki Raudla kogunud kaks tuhat valitud aforismi, lausungit ja vanasõna antiikajast tänapäevani enam kui viiesaja autori sulest. Oma järelsõnas nimetab Arvo Valton raamatut koostaja maitset, eelistusi, tõetunnetust väljendavaks ühislooks, tema individuaalsust kajastavaks tervikteoseks. Lisatud põhjalik isikunimede register. Toimetaja Aime Rammus, kunstnik Triinu Ootsing. Virgela, 1999. 270 lk.
 
 
 
 
 
 
 
 

EESTI MEHED SÕJATULES
Raamat ei ole niivõrd teatme-, kui just memuaarteos, mitte ajalooline uurimus, vaid lugemik ühe põlvkonna saatusest, mida on täiendatud mõne ülevaateartikliga. Koostaja ja saatesõna autor Mart Tamberg. Lisatud on skeemid ja isikunimede register. Kaas Vello Võsa, kujundus ja makett Tiiu Tali, toimetanud Evi Johandi. Trükk AS Rebellis, 1999. 449 lk. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

TUNA
Ajalookultuuri ajakirja teine number algab paavsti bullaga, uudisena käivitab isiklike arhiivide rubriigi talupööningult leitud Vabadussõja-aegse sõdurikirjaga. Üks selle numbri võtmesõnu on “terror”, selle kajastused kirjades, mälestustes ja koguni unenägudes. Kas olla asemele on tulnud küsimus, kuidas edasi olla? Tuna on teel, võtab peatoimetaja Ott Raun lühidalt kokku. Toimetaja Velly Roots, arvutikujundaja Jaan Klõšeiko, korrektor Anu Seidla, kaas ja kujundus Tõnu Soo. 161 lk.
 
 
 
 
 
 
 

Sisko Istanmäki
LIIGA PAKS, ET OLLA LIBLIKAS
Soomes suurt populaarsust saavutanud ja menukaks telefilmiks vändatud romaani on eesti keelde tõlkinud Katrin Reimus. Tõlke toimetaja Merike Rebane, kunstiline toimetaja Triinu Ootsing. Virgela, 1998. 206 lk.
 
 
 
 
 
 
 
 
 

Jean Genet 
VARGA PÄEVIK
Genet otsib vargusest, kerjamisest, reetmisest, homoseksuaalsusest õilsust ja võlu – ning temale omasel moel leiab selle! Genet muudab vaseliinituubi sakramendiks, sunnitööliste riideid võrdleb ta lilleõite merega. Kurjuse taga on õrnus, kurjus on õrnuse üks vorme. Autor heidab ennast ühiskonnast eemale ja igatseb selle järele. Kordumatu vaade ümbritsevale – värvidest tuikav, intensiivne, valus(t) pulbitsev. Romaani on prantsuse keelest tõlkinud Jaanus Õunpuu, kujundanud Harry Jürgens. Olion, 1999. 248 lk.