Eesti kirjandusloo kirjutamine Tartus teoksil

1. X Eesti Keele Instituudis toimunud koosolekul informeeriti kirjandusteadlasi sellest, et kuuldused uue eesti kirjandusloo kirjutamisest peavad paika.
Avaettekanne Rein Veidemannilt “Kirjandus ja/ kui kaos” juhtis küll kuulajaid filosoofiliste mõttekäikude rägastikku, katsudes reaalteaduste terminoloogiat rakendada kirjandusteaduses. Õnneks tõi TÜ eesti kirjanduse kateedri juhataja Luule Epneri ettekanne asjahuvilised maa peale tagasi. Tehti teatavaks, et Tartu ülikoolis on loodud eesti kirjandusloo uue versiooni kirjutamiseks kuuest teadlasest töörühm, kuhu peale juhataja L. Epneri kuuluvad Epp Annus, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep ja Mart Velsker. Kirjanduslugu on planeeritud kolmeköiteliseks: esimene osa küünib sajandivahetuseni, teine köide ulatub 1940. aastani ja kolmas vaatleb hilisemat kirjandust meie päevini. Eeskujuks on võetud professor Yrjö Varpio toimetamisel kirjutatud uus soome kirjanduslugu.
Eesti uus kirjanduslugu keskendub kirjandusprotsessi vaatlemisele, hüljates senised traditsioonid. Kui varasemad kirjanduslood olid kirjanduskesksed, siis kavandatud kirjandusloos esitatakse kirjanike biograafilised andmed lühidalt käsitluste lisana. Säärane suund valitseb ka Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse koostatud eesti pagulaskirjanduse ajaloos, mis on kahjuks küll lõpetamata. Tartlaste teoksilolevas kirjandusloos kasutatakse allosadeks liigendamisel kirjanduse kolme põhiliigi (luule, eepika ja draamakirjandus) jaotust. Väliseesti kirjandust vaadeldakse siiski kodueesti kirjandusest eraldi nagu seni. Küllap see valmistab pettumuse väliseesti kirjanikele, kelledest mõned (Enn Nõu jt.) ei taha tunnistada isegi märksõnu “pagulaskirjandus” või viimasest laiem “väliseesti kirjandus”. Üllataval kombel on tartlased olnud liiga tagasihoidlikud uue kirjandusloo reklaamimisel: kõnesolev koosolek võinuks toimuda hoopis varem. Nüüdnegi kokkutulek polnud mõeldud laiema kirjandusliku avalikkuse informeerimiseks, vaid oli suure saali asemel paigutatud kitsasse kabinetti. Sõnavõtjad (Sirje Olesk, Ülle Pärli, Ülo Tedre, Märt Väljataga, Lehte Tavel jt.) tõstatasid mitmeid probleeme, mis vajaksid edasi vaidlemist. Tahaksin loota, et nõupidamisi või seminare kirjandusloo teemadel jätkatakse.

Oskar Kruus