Komöödiateater Arena rahvusooperis
18. ja 19. jaanuaril annab Helsingi komöödiateater Arena Estonias külalisetendusi. 
Tallinlastele pakutakse vaatamiseks George Bernard Shaw’ kuulsat komöödiat "Pygmalion". Lavastaja on Ritva Holmberg, peaosades tuntud soome näitlejad Satu Silvo ja Heikki Kinnunen. 500 kohaga Arena teatrisaal asub Helsingi südames Hakaniemil. Komöödiateater tegutseb aastaringselt ja on keskendunud komöödiazanrile. Teater, mis funktsioneerib osaühinguna, on tegutsenud neli aastat. Tegijate ning kriitikute sõnul on nende lavastusi siiani saatnud edu, sellest annab tunnistust ka pidevalt välja müüdud saal. 

Kriminaaldraama Eesti Draamateatris
16. jaanuaril esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Ayn Randi "16. jaanuari õhtu".
Tõlkija Anne Lange, lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Aime Unt. Tegemist on New Yorgi kohtusaalis hargneva kriminaaldraamaga. Toime on pandud mõrv (või enesetapp). Süüpingis istub jõuka ärimehe energiline sekretär jakurikuulus armuke.Kohtu eest käib läbi terve rodu tunnistajaid. Kindel on see, et keegi neistteab kogu tõde. Kuid kas ka meie seda teada saame? Kas õiglus pääsebvõidule? On sel räpaste mängude puhul üldse tähtsust? Osades Aarne Üksküla, Mati Klooren, Merle Palmiste, Aksel Orav, Tõnu Saar, Andres Puustusmaa, Jaanus Orgulas, Aleksander Eelmaa, Raimo Pass, Ester Pajusoo, Pille Lukin, Johannes Tammsalu, Sulev Teppart, Tõnu Mikiver,  Ivo Uukkivi.

Esietendus Vene Draamateatris
16. jaanuaril esietendub Vene Draamateatris kanada dramaturgi Ivan Menchelli "Kalmistuklubi", mille lavastas eelmisel hooajal sama teatri peeglisaalis Puškini "Padaemanda" lavastajana debüteerinud näitleja Jevgeni Gaitšuk.
Tema uut tööd võiks nimetada komöödiabluusiks. Näidend valmib kahe näitlejatari -- Jelena Jakovleva ja Lilia Šinkarjova juubeliks. 17. jaanuaril on juubilaride tuluõhtu. Etenduses teevad kaasa veel Lidia Golovataja, Jekaterina Jegorova ning Jevgeni Vlassov. Lavakujundus ja kostüümid on Peterburi kunstnikult Natalja Ossipovalt. Etenduses kõlab G. Gershwini, B. B. Kingi, Harry Jamesi jt. heliloojate muusika.

Aruandepäevad von Krahlis
Von Krahli teatris toimuvad 16. -- 18. jaanuarini aruandepäevad, mille eesmärgiks on tihedam suhtlemine publikuga.
Kolme päeva jooksul on huvilistel võimalik näha teatri kolme viimast lavastust, tutvuda näitlejatega, osaleda arutlustes, uurida teatri plaane. 17. jaanuaril pärast "Libahundi" etendust toimub kohtumine publikuga. Aruandepäevadest alates on võimalik jätta oma kontaktandmed teatrisse ning info teatri tegemistest jõuab koju. Kava vt. lk. 21.

Esietendus Raadioteatris
Pühapäeval, 17. jaanuaril kell 15.05 esietendub Raadioteatris uus kuuldemäng "Taevakivi" Einar Kraudi kollaaz Jaan Krossi samanimelise romaani põhjal. 
Kultuuriloolise taustaga kujutluspildis kohtuvad Otto Wilhelm Masing ja Kristjan Jaak Peterson. Kui Krossi teoses on põhirõhk Masingu mitmekülgsel isiksusel, siis raadioversioon keskendub varasurnud luuletaja Petersoni mõtte- ja loomemaailmale. Kasutatud on väljavõtteid noore Kristjan Jaagu päevaraamatust ning tema luuletusi. Kuuldemäng avab kahe eri eas, erineva elukogemuse ja maailmatunnetusega loovisiksuse mõttemaailma, paralleelselt sündmustikuga kõlavad mõlema sisemonoloogid. Peaosades esinevad Veikko Täär (Peterson) ja Aarne Üksküla (Masing). Muusale annab hääle Katrin Saukas, Masingu noort naist Carat mängib Angelina Semjonova. Rezissöör Einar Kraut, helirezissöör Külliki Valdma, muusikaline kujundaja Silja Vahuri.

Tunnete kaleidoskoop Vanemuises 
Homme esietendub Vanemuise teatri suurel laval balletiõhtu "Maa laul", mis on loodud Gustav Mahleri samanimelise laulutsükli muusikale.
Koreograaf ja lavastaja on Maroko juurtega, kuid end kosmopoliidiks pidav Rachid Tika. Lavastaja mitmekülgne tantsuharidus sai alguse Belgias, kuulsa Maurice Bejart'i käe all. Tika loometee on kulgenud riigipiire tundmata mitmel pool Euroopas, leides väljundi nii tantsija, koreograafi ja lavastaja kui ka tantsuõpetajana. Möödunud aasta oktoobris toimus Vanemuise teatris tema workshop "Balletistruktuurist moderntantsu väljendusvahenditeni". "Maa laulus" on lavastaja ühte sidunud Mahleri elu ja hiina luule. Ometi pole tegu looga otseses mõttes -- Tika sõnul on ta püüdnud pakkuda vaatajatele tunnete kaleidoskoopi. Balletiõhtu koosneb kujutlustest, mida läbib armastuse- ja iluihalus, tarkuse otsimine ning soov leida iseennast ja rahu enda sees. Tantsivad Vanemuise balletitrupp ja Vanemuise balletistuudio. Kunstnik on Mare Raidma, valguskunstnik Alvar Fuchs, repetiitorid Rufina Noor, Elena Poznjak-Kõlar ja Svetlana Unt.

Au ja raha Jaapanist
ABC Music Foundation annab teada, et muusikaauhind (koos auhinnarahaga kaks miljonit jeeni) 1998. aasta tegevuse eest anti Tõnu Kaljustele ja Rootsi Raadio Koorile. Nii tunnustati auhinnatute oivalist esinemist Osaka Symphony Hallis 30. septembril 1998. Auhinna üleandmise tseremoonia ja vastuvõtt toimub Osaka Plaza hotellis  29. jaanuaril.
ABC Music Foundation on 1990. aastal loodud mittetulunduslik organisatsioon, mille fondid on taganud ASAHI Broadcasting Corporationi Osaka osakond, kes on ühtlasi ka Jaapani esimese ja kõige tähtsama kontserdisaali, Symphony Halli omanik ja haldaja. ABC Music Foundation korraldab muusikutele ettemängimisi ja muusikaüritusi, jaotab stipendiume ja toetusi, tema aastaeelarve on umbes 100 miljonit jeeni. ABC International Music Award kandis algselt nimetust Symphony Hall International Award, mille on teiste seas pälvinud Claudio Abbado koos Viini Filharmoonikutega, Isaac Stern, Yo Yo Ma, Alfred Brendel, Jessye Norman jt. Pärast kümnendat hooaega nimetati see 1996. a. ümber, et haarata auhinna mõjupiirkonda kogu Osaka-Kansai piirkond ning austada ja toetada väljapaistvaid saavutusi muusikamaailmas.Viimased  võitjad on dirigent Chung Myung-Whun, sopran Mitsuko Shirai & Hartmut Höll ja Akira Miyagawa & Osaka Philharmonic Pops Orch. 1996. a. ning mullu dirigent  Tetsuro Ban, Gidon Kremer ja The College Operahouse.

Pärt Grammy pretendentide seas
Grammy auhinna 41. jaotamise võitjad kuulutatakse välja 24. veebruaril Los Angeleses. Kolmetunnine tseremoonia jõuab televisiooni vahendusel 170 riiki. Taas on pretendentide mahukas nimestikus (460 kandidaati 27 alajaotuses ja 95 kategoorias) esindatud Arvo Pärt: mullu ECMilt ilmunud CD "Kanon pokojanen" (esitajaks Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel) on üks viiest plaadist, mis kandideerib nüüdissüvamuusika kategoorias. 
Pärdi kõrval on viimase 25 aasta jooksul loodud helitööde mullustest plaadistustest  esile tõstetud veel  John  Adamsi  "Gnarly Buttons" autori juhatusel (Nonesuch Records), Elliott  Carteri "90+" (Bridge Records), Krzysztof  Penderecki Viiulikontsert  nr. 2 "Metamorphosen" autori dirigeerimisel, solistiks  Anne-Sophie Mutter (Deutsche Grammophon) ja George Tsontakise "Ghost Variations" (Hyperion). Pärdi "Patukahetsuse kaanoni" salvestus esineb pretendentide seas veel teiselgi korral, sest ECMi omanik  Manfred Eicher kandideerib ka aasta süvamuusika produtsendi Grammyle.

Pärnu ooperifestivali projekt
8. jaanuaril tutvustas Pärnu Ooper Kuninga 24 ärklisaalis Pärnu ooperifestivali projekti.
Kohal viibisid Pärnu linnapea Vello Järvesalu, Pärnu linnavolikogu esimees Märt Mere, Pärnu abilinnapea kultuuri ja hariduse alal Peeter Orav. Pärast Pärnu Ooperi intendandi Andrus Kallastu ning ooperifestivali projekti töörühma juhi Rein Laose lühikokkuvõtet tehtust ning kavandatavast toimus konstruktiivne mõttevahetus järgmiste konkreetsete sammude üle. Pärnu ooperifestivali põhilavaks kavandatav Pärnu vanalinna õu vajab vihmakatuse, publikutribüünide ning lava paigaldamiseks ehitustehnilisi uuringuid, mille orienteeruv maksumus on Pärnu linnavalitsuse kultuuri- ja spordiameti peaspetsialisti Villu Naela hinnangul kuni 50 000 krooni. Pärnu linnavalitsus on põhimõtteliselt nõus summat eraldama. Ooperifestivali kunstiliste projektide läbiviimiseks on Pärnu linnalt taotletud 300 000  krooni. Selle raha eraldamise otsustab Pärnu linnavalitsuse kultuuri- ja spordiameti juhataja Andrus Haugase poolt moodustatud erikomisjon. Ooperifestivali korraldajate meelest on oluline Vanalinna õue kui festivalipaiga üldilme parandamine: ümber õue on tarvis ehitada uus muinsuskaitse nõudmisi rahuldav aed. Eraldi kõneaineks kujunes Pärnu eraettevõtluse kaasamine suurprojekti. Pärnu linnajuhtide nõudmiseks ooperifestivali korraldajaile kujunes projektile arvestatava sponsoritoetuse leidmine.
POBS info

Sinebrychoff Eesti kultuuripreemiad
Sinebrychoff Eesti jätkab mullust traditsiooni oma preemiaga esile tõsta Eesti omanäolisemaid kultuuritegelasi ja kollektiive nende töö eest rahvuskultuuri edendamisel ja uute kultuuriväärtuste loomisel.
Kontserni preemia 1998. aasta laureaadid selgusid pressikonverentsil 12. jaanuaril: need on skulptor Tauno Kangro ning ETV "Lasteekraani" muusikastuudio ja ETV tütarlastekoor. Sinebrychoff Eesti ASi direktor Margus Teemant selgitas, et preemia valib nende endi töötajaist koosnev komisjon, arvestades ka kultuuriministeeriumi arvamust. 10 000kroonise preemia eesmärk on esile tõsta huvitavamaid isiksusi ja arendada diskussiooni ühiskonna kultuuriväärtuste üle. Tauno Kangro nimetati laureaadiks kreatiivsuse ja ettevõtlikkuse eest skulptuurikunstis, pidades silmas tema isiknäitusi Eestis, Lätis, Taanis ja Saksamaal ning osalemist grupinäitustel. Muusikastuudio tõsteti esile Eesti suurima laste ja noorte laulukonkursi "Laulukarussell" korraldamise eest aastatel 1990 -- 1998. M. Teemant avaldas lootust, et nende algatus leiab toetust ka teistelt edukatelt ettevõtetelt, sest kultuur vajab rohkem tunnustust. 

Juhan Jaigi juubel
Eesti lastekirjanduse klassiku Juhan Jaigi 100. sünniaastapäeva üritused algasid 12. jaanuaril küünaldesüütamisega kirjaniku haual Rahumäe kalmistul, seejärel avati EARis Jaigi loomingut tutvustav näitus.
Näituse eriliseks vaatamisväärsuseks on kirjaniku isiklikud esemed, mis perekonna pagemisteel läbi Saksamaa, Austria, Prantsusmaa ja Rootsi on taas jõudnud Prantsusmaalt kirjaniku tütre Ilo Jaik-Riedbergi kaudu Eestisse. Päeva peasündmuseks kujunes Jaigi mälestusteraamatu "Tiroliaana" esitlus. Kirjaniku juubeli puhul välja antud raamatute seas on see ainuke esmatrükk ning selle käsikirja avastas tütar Ilo alles mullu arhiivi korrastades. Raamat kõneleb elust Saksamaa ja Austria põgenikelaagrites, selle järelsõna on kirjutanud Ilo Jaik-Riedberg ning tema sama perioodi päeviku materjale on kasutatud ka raamatu kujunduses. Raamatu kirjastas TTÜ kirjastus. Sellel hingeliigutaval päeval oli võimalik teha ka sissekandeid Jaikide perekonna 1932. aastal alustatud külalisteraamatusse.

13. jaanuaril avati Kastellaanimaja galeriis Lemming Nageli maalinäitus "Doomino". 
Lemming Nagel on näitusest näitusesse üha laiendanud ettekujutust heast maitsest ja maalikunsti võimalustest. Ta on maalinud raame ja jätnud raamide sees oleva maalimata ning ehitanud keerulisi seadeldisi ja arhitektoone. Samas ei saa öelda, et Nagel poleks seadnud prioriteediks maalikunsti ja maalimist; viimast kinnitab ka preemia mullusuvisel maalinäitusel soolalaos. Tema ebatavaline koloriit võib tekitada vaidlusi, kuid on pälvinud alati tähelepanu, samuti vaikne sarmikas huumor ja vaieldamatu elegants. Lemming Nagel on tagasihoidlikult pöördumas maalilisuse juurde, muidugi nii, nagu tema ise seda mõistab. Näitus on avatud kolm nädalat.

Urmas Viigi uudistoodang Tartus
11.  jaanuaril avati Tartus Sebra galeriis Urmas Viigi graafikanäitus "Uudistoodang".
Viigi sama näitus oli esmakordselt väljas Tallinna Linnagaleriis 1998. aasta suvel ning seal anti kunstnikule üle Ühinenud Rahvuste Arengu Programmi (UNDP) kunstipreemia. Sama väljapaneku eest pälvis Viik ka ühe Kultuurkapitali kujutava ja tarbekunsti sihtkapitali preemiatest. Näituse nimi vihjab nii loomemeetodile kui kasutatud sümboolikale. Kunstnikku on huvitanud (inim)konveieri tööpõhimõtted ning nende monotoonsuse võlu. Kõige selgemini avavad "Uudistoodangu" idee Warholi ja Rembrandti kujutised – Rembrandt kui trafaretne kujutelm kunstnik-geeniusest, Warhol kui selle müüdi lõhkuja ning tegelikult ise selleks müüdiks muutunu.  Urmas Viik iseloomustas ise oma näitust: "Ma ei vasta küsimustele – ma isegi ei püstita neid. Oma töödes kasutan taustast lahtirebitud tükke ning elemente kunstiajaloost mõnuga, liigse tõsiduseta." Eksponeeritav graafika on trükitud käsitöönduslikule paberile ja tööstusliku tungrauaga. Näitus on lahti 31. jaanuarini. 

Markus Andersson Vaalas
12. jaanuaril avati Vaalas Stockholmis tegutseva maalija Markus Anderssoni tööde näitus.
Kunstnik esindab sisuliselt meilgi Eestis levinud kunstnikutüüpi, kes seisab väga kaugel soovist lahendada maalikunstis mingeid esteetilisi probleeme, samas rõhutab aga väsimatult omaenda fantaasia ja tundekogemuste olulisust. Andersson on looduse müstikast sissevõetud maalija, metsades uitleja ja unistaja, kelle pildid jutustavad muinasjutukesi võluväega metsaelanikest, loomadest ja muust sellisest. Mehikeste ja jänkude koht on muidugi lasteraamatutes ja üksikute kunstnike püüdeid neid maalikunsti üle tuua pole kunagi hea pilguga vaadatud. Sellele vaatamata on 90ndate maalikunst ikkagi kõikjal täis infantiilseid kujundeid ja jutukesi, käib isegi võistlus selle nimel, et primitiivses lapsemeeles üksteist üle trumbata. Andersson toob omaltpoolt piltidesse õrnust ja tundlikkust. Teda ei sega kahtlused, et kunstniku kujundeid võib pidada kitšiklassikaks. Näitus on lahti 30. jaanuarini.

Ruuduvaip Estonia talveaias
12.  jaanuaril avati Estonia teatri Talveaias  tekstiilikunstnike näitus "Ruuduvaip".
Tekstiilikunstnike Liidu näituseprojekti "Ruuduvaip"  eksponeeritakse kahe aasta jooksul rändnäitusena Eesti linnades. Kunstnikud esinevad mitmesugustes tehnikates kuni ruutmeetriste töödega. Igast uuest väljapanekust võivad osa võtta uued kunstnikud uute töödega. See sõltub vaid kunstnike soovist ja näitusepaigast. Projektijuhi Erika Tampere sõnul on "Ruuduvaip" huvitav esinemisvõimalus nii kogenud kui noorele kunstnikule. Talveaia näituse kujundasid Peeter Kuutma ja Mariann Kallas.

Sirp pani mängu välkmale uue rändkarika