VARIA
Komöödiateater Arena rahvusooperis
18. ja 19. jaanuaril annab Helsingi komöödiateater Arena
Estonias külalisetendusi.
Tallinlastele pakutakse vaatamiseks George Bernard Shaw’ kuulsat komöödiat
"Pygmalion". Lavastaja on Ritva Holmberg, peaosades tuntud soome näitlejad
Satu Silvo ja Heikki Kinnunen. 500 kohaga Arena teatrisaal asub Helsingi
südames Hakaniemil. Komöödiateater tegutseb aastaringselt
ja on keskendunud komöödiazanrile. Teater, mis funktsioneerib
osaühinguna, on tegutsenud neli aastat. Tegijate ning kriitikute sõnul
on nende lavastusi siiani saatnud edu, sellest annab tunnistust ka pidevalt
välja müüdud saal.
Heikki Kinnunen ja Satu Silvo
Kriminaaldraama Eesti Draamateatris
16. jaanuaril esietendub Eesti Draamateatri suures saalis Ayn Randi
"16. jaanuari õhtu".
Tõlkija Anne Lange, lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Aime Unt.
Tegemist on New Yorgi kohtusaalis hargneva kriminaaldraamaga. Toime on
pandud mõrv (või enesetapp). Süüpingis istub jõuka
ärimehe energiline sekretär jakurikuulus armuke.Kohtu eest käib
läbi terve rodu tunnistajaid. Kindel on see, et keegi neistteab kogu
tõde. Kuid kas ka meie seda teada saame? Kas õiglus pääsebvõidule?
On sel räpaste mängude puhul üldse tähtsust? Osades
Aarne Üksküla, Mati Klooren, Merle Palmiste, Aksel Orav, Tõnu
Saar, Andres Puustusmaa, Jaanus Orgulas, Aleksander Eelmaa, Raimo Pass,
Ester Pajusoo, Pille Lukin, Johannes Tammsalu, Sulev Teppart, Tõnu
Mikiver, Ivo Uukkivi.
Esietendus Vene Draamateatris
16. jaanuaril esietendub Vene Draamateatris kanada dramaturgi Ivan
Menchelli "Kalmistuklubi", mille lavastas eelmisel hooajal sama teatri
peeglisaalis Puškini "Padaemanda" lavastajana debüteerinud näitleja
Jevgeni Gaitšuk.
Tema uut tööd võiks nimetada komöödiabluusiks.
Näidend valmib kahe näitlejatari -- Jelena Jakovleva ja Lilia
Šinkarjova juubeliks. 17. jaanuaril on juubilaride tuluõhtu. Etenduses
teevad kaasa veel Lidia Golovataja, Jekaterina Jegorova ning Jevgeni Vlassov.
Lavakujundus ja kostüümid on Peterburi kunstnikult Natalja Ossipovalt.
Etenduses kõlab G. Gershwini, B. B. Kingi, Harry Jamesi jt. heliloojate
muusika.
Aruandepäevad von Krahlis
Von Krahli teatris toimuvad 16. -- 18. jaanuarini aruandepäevad,
mille eesmärgiks on tihedam suhtlemine publikuga.
Kolme päeva jooksul on huvilistel võimalik näha teatri
kolme viimast lavastust, tutvuda näitlejatega, osaleda arutlustes,
uurida teatri plaane. 17. jaanuaril pärast "Libahundi" etendust toimub
kohtumine publikuga. Aruandepäevadest alates on võimalik jätta
oma kontaktandmed teatrisse ning info teatri tegemistest jõuab koju.
Kava vt. lk. 21.
Esietendus Raadioteatris
Pühapäeval, 17. jaanuaril kell 15.05 esietendub Raadioteatris
uus kuuldemäng "Taevakivi" Einar Kraudi kollaaz Jaan Krossi samanimelise
romaani põhjal.
Kultuuriloolise taustaga kujutluspildis kohtuvad Otto Wilhelm Masing
ja Kristjan Jaak Peterson. Kui Krossi teoses on põhirõhk
Masingu mitmekülgsel isiksusel, siis raadioversioon keskendub varasurnud
luuletaja Petersoni mõtte- ja loomemaailmale. Kasutatud on väljavõtteid
noore Kristjan Jaagu päevaraamatust ning tema luuletusi. Kuuldemäng
avab kahe eri eas, erineva elukogemuse ja maailmatunnetusega loovisiksuse
mõttemaailma, paralleelselt sündmustikuga kõlavad mõlema
sisemonoloogid. Peaosades esinevad Veikko Täär (Peterson) ja
Aarne Üksküla (Masing). Muusale annab hääle Katrin
Saukas, Masingu noort naist Carat mängib Angelina Semjonova. Rezissöör
Einar Kraut, helirezissöör Külliki Valdma, muusikaline kujundaja
Silja Vahuri.
Tunnete kaleidoskoop Vanemuises
Homme esietendub Vanemuise teatri suurel laval balletiõhtu "Maa
laul", mis on loodud Gustav Mahleri samanimelise laulutsükli muusikale.
Koreograaf ja lavastaja on Maroko juurtega, kuid end kosmopoliidiks
pidav Rachid Tika. Lavastaja mitmekülgne tantsuharidus sai alguse
Belgias, kuulsa Maurice Bejart'i käe all. Tika loometee on kulgenud
riigipiire tundmata mitmel pool Euroopas, leides väljundi nii tantsija,
koreograafi ja lavastaja kui ka tantsuõpetajana. Möödunud
aasta oktoobris toimus Vanemuise teatris tema workshop "Balletistruktuurist
moderntantsu väljendusvahenditeni". "Maa laulus" on lavastaja ühte
sidunud Mahleri elu ja hiina luule. Ometi pole tegu looga otseses mõttes
-- Tika sõnul on ta püüdnud pakkuda vaatajatele tunnete
kaleidoskoopi. Balletiõhtu koosneb kujutlustest, mida läbib
armastuse- ja iluihalus, tarkuse otsimine ning soov leida iseennast ja
rahu enda sees. Tantsivad Vanemuise balletitrupp ja Vanemuise balletistuudio.
Kunstnik on Mare Raidma, valguskunstnik Alvar Fuchs, repetiitorid Rufina
Noor, Elena Poznjak-Kõlar ja Svetlana Unt.
Au ja raha Jaapanist
ABC Music Foundation annab teada, et muusikaauhind (koos auhinnarahaga
kaks miljonit jeeni) 1998. aasta tegevuse eest anti Tõnu Kaljustele
ja Rootsi Raadio Koorile. Nii tunnustati auhinnatute oivalist esinemist
Osaka Symphony Hallis 30. septembril 1998. Auhinna üleandmise tseremoonia
ja vastuvõtt toimub Osaka Plaza hotellis 29. jaanuaril.
ABC Music Foundation on 1990. aastal loodud mittetulunduslik organisatsioon,
mille fondid on taganud ASAHI Broadcasting Corporationi Osaka osakond,
kes on ühtlasi ka Jaapani esimese ja kõige tähtsama kontserdisaali,
Symphony Halli omanik ja haldaja. ABC Music Foundation korraldab muusikutele
ettemängimisi ja muusikaüritusi, jaotab stipendiume ja toetusi,
tema aastaeelarve on umbes 100 miljonit jeeni. ABC International Music
Award kandis algselt nimetust Symphony Hall International Award, mille
on teiste seas pälvinud Claudio Abbado koos Viini Filharmoonikutega,
Isaac Stern, Yo Yo Ma, Alfred Brendel, Jessye Norman jt. Pärast kümnendat
hooaega nimetati see 1996. a. ümber, et haarata auhinna mõjupiirkonda
kogu Osaka-Kansai piirkond ning austada ja toetada väljapaistvaid
saavutusi muusikamaailmas.Viimased võitjad on dirigent Chung
Myung-Whun, sopran Mitsuko Shirai & Hartmut Höll ja Akira Miyagawa
& Osaka Philharmonic Pops Orch. 1996. a. ning mullu dirigent
Tetsuro Ban, Gidon Kremer ja The College Operahouse.
Pärt Grammy pretendentide seas
Grammy auhinna 41. jaotamise võitjad kuulutatakse välja
24. veebruaril Los Angeleses. Kolmetunnine tseremoonia jõuab televisiooni
vahendusel 170 riiki. Taas on pretendentide mahukas nimestikus (460 kandidaati
27 alajaotuses ja 95 kategoorias) esindatud Arvo Pärt: mullu ECMilt
ilmunud CD "Kanon pokojanen" (esitajaks Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu
Kaljuste juhatusel) on üks viiest plaadist, mis kandideerib nüüdissüvamuusika
kategoorias.
Pärdi kõrval on viimase 25 aasta jooksul loodud helitööde
mullustest plaadistustest esile tõstetud veel John
Adamsi "Gnarly Buttons" autori juhatusel (Nonesuch Records), Elliott
Carteri "90+" (Bridge Records), Krzysztof Penderecki Viiulikontsert
nr. 2 "Metamorphosen" autori dirigeerimisel, solistiks Anne-Sophie
Mutter (Deutsche Grammophon) ja George Tsontakise "Ghost Variations" (Hyperion).
Pärdi "Patukahetsuse kaanoni" salvestus esineb pretendentide seas
veel teiselgi korral, sest ECMi omanik Manfred Eicher kandideerib
ka aasta süvamuusika produtsendi Grammyle.
Pärnu ooperifestivali projekt
8. jaanuaril tutvustas Pärnu Ooper Kuninga 24 ärklisaalis
Pärnu ooperifestivali projekti.
Kohal viibisid Pärnu linnapea Vello Järvesalu, Pärnu
linnavolikogu esimees Märt Mere, Pärnu abilinnapea kultuuri ja
hariduse alal Peeter Orav. Pärast Pärnu Ooperi intendandi Andrus
Kallastu ning ooperifestivali projekti töörühma juhi Rein
Laose lühikokkuvõtet tehtust ning kavandatavast toimus konstruktiivne
mõttevahetus järgmiste konkreetsete sammude üle. Pärnu
ooperifestivali põhilavaks kavandatav Pärnu vanalinna õu
vajab vihmakatuse, publikutribüünide ning lava paigaldamiseks
ehitustehnilisi uuringuid, mille orienteeruv maksumus on Pärnu linnavalitsuse
kultuuri- ja spordiameti peaspetsialisti Villu Naela hinnangul kuni 50
000 krooni. Pärnu linnavalitsus on põhimõtteliselt nõus
summat eraldama. Ooperifestivali kunstiliste projektide läbiviimiseks
on Pärnu linnalt taotletud 300 000 krooni. Selle raha eraldamise
otsustab Pärnu linnavalitsuse kultuuri- ja spordiameti juhataja Andrus
Haugase poolt moodustatud erikomisjon. Ooperifestivali korraldajate meelest
on oluline Vanalinna õue kui festivalipaiga üldilme parandamine:
ümber õue on tarvis ehitada uus muinsuskaitse nõudmisi
rahuldav aed. Eraldi kõneaineks kujunes Pärnu eraettevõtluse
kaasamine suurprojekti. Pärnu linnajuhtide nõudmiseks ooperifestivali
korraldajaile kujunes projektile arvestatava sponsoritoetuse leidmine.
POBS info
Sinebrychoff Eesti kultuuripreemiad
Sinebrychoff Eesti jätkab mullust traditsiooni oma preemiaga esile
tõsta Eesti omanäolisemaid kultuuritegelasi ja kollektiive
nende töö eest rahvuskultuuri edendamisel ja uute kultuuriväärtuste
loomisel.
Kontserni preemia 1998. aasta laureaadid selgusid pressikonverentsil
12. jaanuaril: need on skulptor Tauno Kangro ning ETV "Lasteekraani" muusikastuudio
ja ETV tütarlastekoor. Sinebrychoff Eesti ASi direktor Margus Teemant
selgitas, et preemia valib nende endi töötajaist koosnev komisjon,
arvestades ka kultuuriministeeriumi arvamust. 10 000kroonise preemia eesmärk
on esile tõsta huvitavamaid isiksusi ja arendada diskussiooni ühiskonna
kultuuriväärtuste üle. Tauno Kangro nimetati laureaadiks
kreatiivsuse ja ettevõtlikkuse eest skulptuurikunstis, pidades silmas
tema isiknäitusi Eestis, Lätis, Taanis ja Saksamaal ning osalemist
grupinäitustel. Muusikastuudio tõsteti esile Eesti suurima
laste ja noorte laulukonkursi "Laulukarussell" korraldamise eest aastatel
1990 -- 1998. M. Teemant avaldas lootust, et nende algatus leiab toetust
ka teistelt edukatelt ettevõtetelt, sest kultuur vajab rohkem tunnustust.
Juhan Jaigi juubel
Eesti lastekirjanduse klassiku Juhan Jaigi 100. sünniaastapäeva
üritused algasid 12. jaanuaril küünaldesüütamisega
kirjaniku haual Rahumäe kalmistul, seejärel avati EARis Jaigi
loomingut tutvustav näitus.
Näituse eriliseks vaatamisväärsuseks on kirjaniku isiklikud
esemed, mis perekonna pagemisteel läbi Saksamaa, Austria, Prantsusmaa
ja Rootsi on taas jõudnud Prantsusmaalt kirjaniku tütre Ilo
Jaik-Riedbergi kaudu Eestisse. Päeva peasündmuseks kujunes Jaigi
mälestusteraamatu "Tiroliaana" esitlus. Kirjaniku juubeli puhul välja
antud raamatute seas on see ainuke esmatrükk ning selle käsikirja
avastas tütar Ilo alles mullu arhiivi korrastades. Raamat kõneleb
elust Saksamaa ja Austria põgenikelaagrites, selle järelsõna
on kirjutanud Ilo Jaik-Riedberg ning tema sama perioodi päeviku materjale
on kasutatud ka raamatu kujunduses. Raamatu kirjastas TTÜ kirjastus.
Sellel hingeliigutaval päeval oli võimalik teha ka sissekandeid
Jaikide perekonna 1932. aastal alustatud külalisteraamatusse.
Sirje Lauring-Vaska
Lemming Nageli doomino Kastellaanimajas
13. jaanuaril avati Kastellaanimaja galeriis Lemming Nageli maalinäitus
"Doomino".
Lemming Nagel on näitusest näitusesse üha laiendanud
ettekujutust heast maitsest ja maalikunsti võimalustest. Ta on maalinud
raame ja jätnud raamide sees oleva maalimata ning ehitanud keerulisi
seadeldisi ja arhitektoone. Samas ei saa öelda, et Nagel poleks seadnud
prioriteediks maalikunsti ja maalimist; viimast kinnitab ka preemia mullusuvisel
maalinäitusel soolalaos. Tema ebatavaline koloriit võib tekitada
vaidlusi, kuid on pälvinud alati tähelepanu, samuti vaikne sarmikas
huumor ja vaieldamatu elegants. Lemming Nagel on tagasihoidlikult pöördumas
maalilisuse juurde, muidugi nii, nagu tema ise seda mõistab. Näitus
on avatud kolm nädalat.
Juta Kivimäe
Kolm maalikunstnikku Tammsaare muuseumis
Täna kell 17 avatakse A. H. Tammsaare muuseumis Jaan Elkeni, Lilian
Mosolaineni ja Tiina Tammetalu maalinäitus "2+1".
Jaan Elken ja Tiina Tammetalu on aastaid eksperimenteerinud maalilise
abstraktsiooni lisatähendustega: esimene oma maalidesse jõhkravõitu
sotsiaalsust, linnakeskkonna märke jmt. sisse tuues, teine aga pühendudes
fraktuuriuuringuile ja põhitoonide, peamiselt punase ja musta hõõgvel
varieeringuile. Lilian Mosolaineni transavangardi pinnalt välja kasvavad
ajatud ja müütilised figuratsioonid vastanduvad abstraktsele
laadile juba olemuslikult. Lisapingeid võiks tekitada teadmine,
et kaks näitusel esinevat naiskunstnikku on seostatavad feministliku
liikumisega kunstis, küll eri aegadel. Ebatavalise maalijatekooslusega
näituse eesmärk näibki olevat testida kolme väga erinevat
autorit koosmõjus. Näitus on avatud kolm nädalat.
Juta Kivimäe
Pavel Makovi elufragmendid Linnagaleriis
13. jaanuaril avati Tallinna Linnagaleriis Pavel Makovi näitus
"Fragmendid kaasaegse elu muuseumi kogust".
Pavel Makov (1958) on õppinud Peterburi kunstiakadeemias ja
Harkovi kunsti- ja tööstusinstituudis graafikaosakonnas, elab
ja töötab Harkovis. Kunstnikul on olnud isiknäitusi Moskvas,
Kiievis, Kaliningradis, Peterburis, Münchenis ja Harkovis. Ta on esinenud
ühisnäitustel Jaapanis, Suurbritannias, Saksamaal, Hispaanias.
1988. aasta sügisel eksponeeriti Makovi töid Tallinna XI graafikatriennaalil
soolalaos põhiekspositsiooni näitusel "Puudutus". 1998. aastal
võitis Makov Kaliningradi V graafikabiennaali peapreemia. Kunstnikku
on auhinnatud Ungaris (Ungari Kunstnike Liidu auhind, 1997), Hispaanias
(Ibizagraphic, 1994), Jaapanis (Osaka triennaal'1994). Kunstniku teoseid
on paljudes kunstikogudes, Tretjakovi galeriis, Victoria ja Alberti muuseumis
Londonis, Diploma Collectionis Inglismaal jm. Pavel Makovi graafika on
mitmekihiline. Tema teosed-maastikud on pigem tsivilisatsioonimaastikud
kui loodusvaated. Mõjudes esmapilgul kulunult, nukralt ja argiselt,
haaravad nad vaataja järgmisel hetkel oma lummusesse ja panevad järjest
uute tähenduskihtide avastamisest rõõmu tundma. Makov
kasutab oma töödes argiseid esemeid (vanu raamatuid, vineertahvleid,
metallesemeid, huvitavat seinafragmenti. Makov on professionaalne ja huvitav
kunstnik ning näitus tõestab, et graafika on igati kaasaegne
kunstiliik on. Näitus on lahti 31. jaanuarini.
Urmas Viigi uudistoodang Tartus
11. jaanuaril avati Tartus Sebra galeriis Urmas Viigi graafikanäitus
"Uudistoodang".
Viigi sama näitus oli esmakordselt väljas Tallinna Linnagaleriis
1998. aasta suvel ning seal anti kunstnikule üle Ühinenud Rahvuste
Arengu Programmi (UNDP) kunstipreemia. Sama väljapaneku eest pälvis
Viik ka ühe Kultuurkapitali kujutava ja tarbekunsti sihtkapitali preemiatest.
Näituse nimi vihjab nii loomemeetodile kui kasutatud sümboolikale.
Kunstnikku on huvitanud (inim)konveieri tööpõhimõtted
ning nende monotoonsuse võlu. Kõige selgemini avavad "Uudistoodangu"
idee Warholi ja Rembrandti kujutised – Rembrandt kui trafaretne kujutelm
kunstnik-geeniusest, Warhol kui selle müüdi lõhkuja ning
tegelikult ise selleks müüdiks muutunu. Urmas Viik iseloomustas
ise oma näitust: "Ma ei vasta küsimustele – ma isegi ei püstita
neid. Oma töödes kasutan taustast lahtirebitud tükke ning
elemente kunstiajaloost mõnuga, liigse tõsiduseta." Eksponeeritav
graafika on trükitud käsitöönduslikule paberile ja
tööstusliku tungrauaga. Näitus on lahti 31. jaanuarini.
Markus Andersson Vaalas
12. jaanuaril avati Vaalas Stockholmis tegutseva maalija Markus Anderssoni
tööde näitus.
Kunstnik esindab sisuliselt meilgi Eestis levinud kunstnikutüüpi,
kes seisab väga kaugel soovist lahendada maalikunstis mingeid esteetilisi
probleeme, samas rõhutab aga väsimatult omaenda fantaasia ja
tundekogemuste olulisust. Andersson on looduse müstikast sissevõetud
maalija, metsades uitleja ja unistaja, kelle pildid jutustavad muinasjutukesi
võluväega metsaelanikest, loomadest ja muust sellisest. Mehikeste
ja jänkude koht on muidugi lasteraamatutes ja üksikute kunstnike
püüdeid neid maalikunsti üle tuua pole kunagi hea pilguga
vaadatud. Sellele vaatamata on 90ndate maalikunst ikkagi kõikjal
täis infantiilseid kujundeid ja jutukesi, käib isegi võistlus
selle nimel, et primitiivses lapsemeeles üksteist üle trumbata.
Andersson toob omaltpoolt piltidesse õrnust ja tundlikkust. Teda
ei sega kahtlused, et kunstniku kujundeid võib pidada kitšiklassikaks.
Näitus on lahti 30. jaanuarini.
Eha Komissarov
Eduard Järv raamatugraafika Rahvusraamatukogus
6. jaanuaril avati Rahvusraamatukogus Eduard Järve (1899
– 1941) 100. sünniaastapäeva näitus.
Eduard Järv omandas kunstihariduse Peterburis – Kunstide
Edendamise Seltsi koolis ja kunstiakadeemias. 20ndate algul õppis
vabakuulajana Tartu ülikoolis. Alates 1935. aastast kuulus Rakenduskunsti
Ühingusse. Eesti kunstiajalukku on ta läinud eelkõige
raamatugraafikuna, jäädes kindlaks Peterburis omandatud juugendkunsti
traditsioonidele. Tema kaunimatest kujundustest tuleks nimetada Anderseni
muinasjuttude illustratsioone (1933 – 34), Kiplingi "Rikitiki Tavit" (1924)
jt. 1930ndail hakkas ta kasutama peamiselt puugravüüri. 1937.
aastal asus kunstnik elama Tallinna ning oli tihedalt seotud Roman Tavasti
väärismetalltöökojaga. Näitus on avatud 30. jaanuarini.
Ruuduvaip Estonia talveaias
12. jaanuaril avati Estonia teatri Talveaias tekstiilikunstnike
näitus "Ruuduvaip".
Tekstiilikunstnike Liidu näituseprojekti "Ruuduvaip" eksponeeritakse
kahe aasta jooksul rändnäitusena Eesti linnades. Kunstnikud esinevad
mitmesugustes tehnikates kuni ruutmeetriste töödega. Igast uuest
väljapanekust võivad osa võtta uued kunstnikud uute
töödega. See sõltub vaid kunstnike soovist ja näitusepaigast.
Projektijuhi Erika Tampere sõnul on "Ruuduvaip" huvitav esinemisvõimalus
nii kogenud kui noorele kunstnikule. Talveaia näituse kujundasid Peeter
Kuutma ja Mariann Kallas.
Sirp pani mängu välkmale uue rändkarika
Mart Tarmaku käsi välgutas ta esimesele karikavõidule.
Eelmisel laupäeval peeti Paul Kerese nimelises Tallinna Malemajas
turniir kultuurilehe Sirp välkmale uuele rändkarikale, mille
võitis tõlkija ja Eesti Jalgpalliliidu asepresident Mart
Tarmak 17 punktiga.
Kunstnikele, teatraalidele, heliloojatele, kineastidele jt. loomingulistele
inimestele mõeldud välkmaleturniiril osalesid seekord põhiliselt
kirjanikud. Eelnenud aastakümneil Sirbi ja Vasara, Reede jm. pealkirjade
all kultuurinädalalehe järjepidevust kandnud väljaande korraldatud
maleturniiride sportliku rõhu asendas Sirp nüüd klubilis-seltskondliku
üritusega, millel tahetakse siiski võistluslikku pinget säilitada.
Vastavalt vajadusele ja nõudlusele pannakse rändkarikas mängu
kasvõi mitu korda aastas, kel õnnestub kolm korda järjest
võita, saab trofee jäädavalt endale. Esimesel üritusel
jäid 2.-3. kohta jagama Tartumaalt pärit tõlkija Dzintars
Sprivulis ja publitsist Paavo Kivine, kes kogusid võrdselt 16 punkti.
Neljandaks jäi kirjanik Ülo Tuulik. Kahjuks jäid mitmed
nimekad ja kibedad mängijad kas haigestumise, teatriproovi, sünnipäeva,
halbade teeolude, varguse jms. asjaolu tõttu esimesest turniirist
eemale. Kuid edaspidi ja jätkuvalt on kõik muusade jüngrid
Sirbi välkmale rändkarikale alati välgutama oodatud.
|