26. jaanuaril möödus 110 aastat meie graafika suurkuju Günther Reindorffi sünnist. Kunstniku vabagraafika on pälvinud piisavalt kunstiteadlaste tähelepanu, tema teedrajava tähtsusega rakenduslikust loomingust on räägitud aga märksa vähem.
Ometi on kujundusgraafika valdkond, mis peegeldab riiklikku tellimust sisaldades, samuti nagu vabagraafika või maalikunst, ühiskonnas toimuvaid protsesse. Kujundusgraafika tundmine aitab oluliselt rikastada ülevaadet kunstniku loomingust kui tervikust. 

Vapikavandid ja sõjaväemärgid
Üks põnev ala, kus Günther Reindorff kasutas vahest kõige enam rahvuslikku sümboolikat, on vapikavandid. Ta on loonud kavandid 1918. aastal  Nõukogude Venemaa, 1921. aastal Eesti Vabariigi ning 1936. aastal uuele Järvamaa vapile. Erinevatel põhjustel ei läinud ükski neist kavandeist kasutusse.
Peterburis Riigi Väärtpaberite Valmistamise Ekspeditsioonis (hiljem Moskva Goznakis) töötamise ajal aastail 1915 – 20 joonistas kunstnik kavandeid rahamärkidele ja markidele. 1918. aasta kevadel tegi Goznaki kunstiline juhataja läti kunstnik Zarinš Reindorffile ülesandeks luua Vene NFSV vapp. Reindorff valmistaski graafilise vapikujutise, mille V. I. Lenin isiklikult kinnitas oma allkirjaga. Joonis pole enam alles, kuid säilinud on foto Reindorffi loodud riigipitsati kavandist, kus on kujutatud sirpi ja vasarat päikesekiirte taustal viljapeade ja kirjadega ümbritsetud kartušilaadsel vapikilbil. Pitsatil kujutatud vapp on kompositsioonilt lähedane VNFSV vapile, mis võeti vastu 1925. a. konstitutsiooniga. 
1921. aastal viidi läbi ka Eesti Vabariigi riigivapi kavandite konkurss. Konkursile laekus 138 tööd. 29. aprillil 1921. aastal reprodutseeris Päevaleht vapikavandi võistlusel äramärgitud seitsme autori – August Timuse, Kristjan Raua, Günther Reindorffi, Erich Jacobi, F. Kruusmanni, Roman Nymani ning soome arhitekti Harry Röneholmi tööd. Kõigil neil on kujutatud "Kalevipojast" tuttavat Põhjakotkast ja endise Eestimaa kubermangu vapi kolme lõvi. Reindorffi töö kujutab musta väljasirutatud tiibadega kotkast, kelle rinnal on kolme lõvikujuga vapp, üleval keskel sinine täht. Foon on hõbedane. Võrreldes teistega, mõjub Reindorffi kavand lõpetatult, selgelt ja lihtsalt. Vaatamata sellele, et kompositsioonilt küllalt segane ja dünaamiline August Timuse kavand ei vasta hea heraldika reeglitele, võitsid konkursi Timus ja Kristjan Raud. Kriitika kiitis aga Harry Röneholmi ideed, sest Timuse ja Raua töödes nähti liialt suurt sarnasust, millest tehti järeldus, et Kristjan Raud haridusministeeriumi ametnikuna võis Timuse ideed näinud olla. Kuigi tegelikult võis asi olla vabalt ka vastupidi. Võitnud tööd kasutusse ei läinud. Praktikas kasutati edasi endist kolme lõviga vappi. 1925. aastal kinnitas riigivapiseadus endisaegse vapi. August Timuse kavandist kasvas hiljem välja Kaitseliidu embleem.
1936. aastal telliti Järvamaale uus vapp, sest vana oli pitsatil raske kasutada. Omaaegne August Roosilehe kavand kujutas sinisel kilbil järve lainete pinda ja Paide Vallitorni. Reindorffi uue kavandi sinisel põhjal oli kullavärvi stiliseeritud hobuse pea, millega kunstnik vihjas Järvamaa vanale kuulsusele hobusekasvatuse piirkonnana. Järvamaa ajutine maavalitsus esitas siseministeeriumi omavalitsuse osakonnale kinnitamiseks vapi mõlemad kavandid. Kasutusse otsustati jätta siiski endine (Paide Vallitorniga) variant.
Riiklikku sümboolikat kasutas Reindorff ka mõningate dokumentaalsete raamatute kujundustes. Teose "Piirivalve 1922 – 1932" kaanekujunduse keskpunktiks on kunstniku kujundatud piirivalve väeosa rinnamärk mõõka kandva Põhjakotkaga trikoloorivärvides piiritulba taustal. Piiritulbal asub kuldne riigivapp. Kujutist ümbritseb tammepärg. Reindorffi kavandatud piirivalve rinnamärki näeme ka ühe 1937. a. Politseilehe numbri kaanel. Kaanekujunduse autor on Paul Luhtein. 
Esiletõstmist väärib 1935. aasta Reindorffi loodud sõjaringkonnakohtu esimehe ametitunnuse kaelamärk. Sellel kujutatakse kahte ristatud mõõka riigivapi taustal, mida ümbritseb azuurne tammepärg. Kaelakett koosneb vaheldumisi asetatud detailidest rahvusliku ornamendimotiivi ja kaalude kui õigluse sümboliga.

Koostöö Tavasti ja Taskaga
Riiklik sümboolika ning rahvusornament olid oma kohal esinduslike auaadresside puhul, mida Günther Reindorff on ühtekokku kujundanud üle 200. Eesti vapi kujutist koos kahe ristatud püssiga näeme EV riigivanemalt Eesti – Soome maavõistluseks laskuritele kingitud albumi nahkkaanel (1934). Albumi hõbedast detailid on valmistatud Roman Tavasti töökojas, nahkosad Eduard Taska töökojas, sisetekstid ja kavand pärinevad Reindorffilt. See kaunis nahkalbum oli väljas ka tarbekunstimuuseumis 17. jaanuaril lõppenud näitusel "Hõbe ja kuld". Eespool mainitud piirivalveväeosa rinnamärk on, muide, samuti teostatud Tavasti töökojas. 
Reindorffi ja Taska koostöö sai alguse 1924. aastal, mil Taska kutsus Reindorffi oma nahaateljee tooteid kujundama. Vastavalt kokkuleppele pidi Reindorff tollal parima selle ala kunstnikuna, valmistama auaadresside kirjakujundused ning saadava tasu eest andma kavandi ka auaadresside nahkkaantele. 1930ndail leiame veel vaid väheseid näiteid sellest koostööst, kuna Taska leidis uue stiili, mida iseloomustas lihtne dekoor ja praktilise siselahendusega ristkülikukujulised pinnad. Ornamentaalne laad oli oma aja ära elanud ning Taska ei vajanud enam Reindorffi koostööd. Hiljem hakkas Reindorffi kavandeid teostama tema abikaasa nahakunstnik Adele Reindorff.

Pealesunnitud sotsrealism
Sõjajärgsel ajal Reindorffi tegevus tarbegraafika vallas väheneb, põhjuseks nõukoguliku ornamentika pealesurumine. Reindorff, kes üldiselt ei lasknud ennast mõjutada ühestki kunstilise, vaimse või poliitilise kliima muutusest, ei pääsenud siiski ornamendi nõukogulikest elementidest. Kuulus ju temagi nende kunstnike hulka, keda süüdistati 1940ndate lõpul avalikult formalismis. 1950. aastal tõusis koguni päevakorda Reindorffi EN Kunstnike Liidust väljaheitmine. Päästvaks osutusid Reindorffi tihedad sidemed Vene kunstiringkondadega, mille tõttu asi kiiresti maha vaikiti. Niisiis oli kunstnik sunnitud tegema sotsrealismile mõningaid mööndusi, nagu Kremli Spasski torniga kaanekujundus näituse "Nõukogude maal ja graafika" kataloogile (1945); "Talurahvalehe kalender" aastast 1946, millel kujunduselemendina esineb ENSV vapp; viisnurgaga kaanekujundus Paul Rummo "Rahva võimule" (1950). Nõukogulikku temaatikat kohtame ka kunstniku plakatitel ning tekstiilikavanditel. 
Günther Reindorffi on ennekõike siiski meister, kes kujundas eestiliku fanaatilise austajana, mitme aastakümne jooksul ka meie rakenduskunsti ilmet, osaledes rahvusliku sümboolika loomisel.