Tunnustus Tõnu Kaljustele
Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia valis kevadisel kokkutulekul endale viis uut kodu- ja viis välismaist liiget. Viimaste hulgas on trompetist Håkan Hardenbergeri (London Royal College of Musici ja Malmö Muusikaülikooli professor), ameerika saksofonist John Edward Kelly, helilooja Pär Lindgreni (Kuningliku Muusikaülikooli kompositsiooni professor) ja taani helilooja Mogens Winkeli kõrval ka Rootsi Raadio Koori peadirigent Tõnu Kaljuste.
Teine teade tuli Saksamaalt, kus Kaljustele määrati rahvusvaheline Robert Edleri koorimuusikaauhind 1999 (7500 eurot). Teates öeldakse: "Tõnu Kaljuste on üks kõige taganõutavamaid koorijuhte maailmas. Oma otsuses anda 1999. aasta auhind Tõnu Kaljustele rõhutas �ürii eriti tema erakordseid saavutusi eesti koorimuusika interpreteerimisel (Tormis, Pärt, Tüür). Kaljuste kontserdid ja plaadistused ning pedagoogitöö paljudel seminaridel ja festivalidel on avanud koorimaailmale juurdepääsu suhteliselt tundmatu balti koorimuusika juurde, tekitanud huvi selle muusika vastu ja loonud olukorra, kus koorid üle kogu maailma on palju muusikat oma repertuaari võtnud. Iseäranis aga on tema osalemine suurendanud huvi rahvamuusika vastu, mille harukordsus on hoidnud sestpeale lauljad ja kuulajad oma nõiduses. Lõpuks soovib �ürii pöörata tähelepanu härra Kaljuste mitmekülgsele tegevusele dirigendina." Auhinna eesmärk on austada heliloojat või dirigenti ja juhtida tähelepanu isikule, koorile või asutusele, kellel või millel on olnud määrav ja positiivne mõju rahvusvahelisele koorielule või kes on saavutanud rahvusvahelise tunnustuse erakordse kooriteose interpreteerimise või loomisega. Markoberdorfi rahvusvahelise kammerkoorikonkursi kantseleid ning Baieri muusikaakadeemia rahvusvahelist festivali "Musica sacra" on palutud kandma hoolt kõige tarviliku eest auhinnasaajate väljaselgitamiseks ja leidmiseks. Viieliikmeline �ürii on rahvusvaheline, sel aastal kuulusid sinna USA, Jaapani, Saksa, Soome ja Rootsi eksperdid. Auhind antakse välja igal aastal, võitja kuulutatakse välja Markoberdorfi suvistepüha festivalide ajal. 

TMMis austatakse juubilari
Täna kell 13 avatakse teatri- ja muusikamuuseumis näitus "Eri Klas – 60", mis annab läbilõike meie juhtiva dirigendi tegevusest muusikapõllul noorusaastatest tänapäevani. 
Kuigi Eestis tunneme Klasi rohkem ooperidirigendina, on ta seisnud rohkem kui saja sümfooniaorkestri ees üle maailma ja alati on kavas olnud eesti muusikat. Klas on olnud mitmete maailmamainega heliloojate, sealhulgas A. Schnittke ja A. Pärdi helitööde esmaesitaja. Kõigest sellest annab ülevaate kõnesolev näitus, mille autor on TMMi muusikaosakonna teadur Erich Loit.Samas toimub ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses dirigendi sünnipäevaks ilmunud E. Klasi raamatu "Kes ma olen?" (toimetajad E. Lutsepp ja P. Kuusk) esitlus, koostatud raadiosaadete sarja "Tere, Eri!" põhjal.

Emajõe Suveteatri unenägu
 

Reklaamiüritusena toimus 1. juunil Tallinna  Õnnepalees  Suveteatri ja Hea Ilma laulatus, mille järel peigmees Andres Dvinjaninov puhus täis kuldse nisadega päikse. Tagaplaanil pühib pisiraid tseremoonia läbiviija Hannes Kaljujärv.

Oma kolmandal hooajal toob teater välja Shakespeare’i "Suveöö unenäo" Toomemäel. 
Lavastab Finn Poulsen Rootsist, kes üle-eelmine kevad tegi suure maja laval "Kaheteistkümnenda öö", mis pälvis nii kriitikute kui publiku üksmeelse kiituse. Loodusega harmoneeruva keskkonna loob kunstnik Piret Räni, muusikaliselt kujundab Peeter Konovalov ja liikumise seab Mare Tommingas. Osalevad näitlejad üle Eesti: Epp Eespäev, Marika Barabanštšikova, Karin Tammaru, Helen Hansberg, Kärt Johanson, Ireen Kennik, Hannes Kaljujärv jt. ja Emajõe Suveteatri Stuudio. 2. juulist 1. augustini on kavas anda 29 etendust. Mänguruum blue dream stage mahutab 450 inimest. Istekohad on sel aastal nummerdatud. 

Twain ja Sauter, "Prints ja kerjus"
Täna esietendub Tallinna Linnateatri lavaaugus seikluslugu "Prints ja kerjus". 
Linnateatri lava tarvis kirjutas Mark Twaini jutu põhjal näitemängu Peeter Sauter. Lugu on saanud natuke teistsugune kui raamatust meeles. Põhiintriig on muidugi sama - kummalisel kombel juhtub nii, et üks tavaline kerjuspoiss ja kuninglik prints on äravahetamiseni sarnased. Ühel hetkel nad omavahel segamini lähevadki ja kerge ei ole see kummalegi. Sellest sü�eest on Peeter Sauter lähtunud, aga hulk tegelasi on palju vitaalsemad kui raamatus ja nende vaimukat dialoogi on lihtsalt lust kuulata. Nii saabki lubada, et lavastus on kindlasti nauditav nii kooliealistele lastele kui nende vanematele. Lavastas Jaanus Rohumaa, kunstnik Mae Kivilo, muusika Margo Kõlarilt. Nimiosades Indrek Sammul ja Tõnno Linnas (külalisena Endlast). 

Pähkliturg Draamateatri juures
5. ja 6. juunil kl. 12 – 19 on Eesti Draamateatri juures avatud Moondsundi pähkliturg, mis toetab 9. juunil esietenduvat Kõivu ja Pedajase uuslavastust.
Pähkliturg kulgeb kahes kohas – Eesti Draamateatri kõrval asuvas püünega kohviktelgis ja puude all ning mälestussamba "Hei takso!" juures platsil. Laupäeval kl. 15 etendatakse teatri akendel katkend lavastusest "Kui me Moondsundi Vasseliga...", mille käigus toimub teatri ladudesse seismajäänud kraami (kangad jne.) akendest allaheitmine ja seejärel müük. Piiratud hulgal on võimalik osta "Kui me Moondsundi Vasseliga..." näitlejate autogrammidega särke. Ringi liiguvad piletimüüjad, toimub pähklioksjon, pähklimängud, avatud on pähklipurustamispunkt. 

Von Krahl läheb Euroopasse
Von Krahli teatris toimuvad vanalinna päevade ajal selle hooaja viimased etendused statsionaaris: 4., 5. ja 6. juunil tuuakse vaatajateni Ingomar Vihmari lavastus "Tavalised inimesed".
Kuu aega on käinud proovid 1996. aastal esietendunud Peeter Jalaka lavastusega "Eesti Mängud. Pulm". Esimese variandi tegijatest on nüüd laval Guido Kangur, Enar Tarmo ja setu koor Leiko. Kaasa löövad Krahli näitlejad Tiina Tauraite, Liina Vahtrik, Erki Laur ja Juhan Ulfsak. Lavastuse vorm pole muutunud – tegu on multimeediaetendusega Eesti ajaloost ning traditsioonidest. Uus versioon esietendub mainekal "Theater Der Welt" festivalil Berliinis. See on ITI (Rahvusvaheline Teatri Instituut) korraldatud festival, mis toob vaatajani tipplavastusi kogu maailmast. Festival kestab 18. juunist 4. juulini. Sel aastal on korraldajad kutsunud lavastusi 26 riigist. Lavastust "Eesti Mängud. Pulm" mängitakse 28. juunil imelises Sophiensaelis. Sama lavastusega astutakse üles rahvusvahelisel suveteatrifestivalil Hamburgis. Kampnageli tehasteatris esinetakse 27. ja 28. augustil. Hamburgist viib tee edasi varasügisesse Amsterdami, kus "Eesti Mängud. Pulm" tuleb ettemängimisele koguni kuuel päeval järjest kohalikus Zuilen Zaal’s (30. VIII – 4. IX). 

II noorte teatriuurijate kevadkool
21. – 23. maini oli Põlvamaal Valgemetsas teine noorte teatriuurijate kevadkool, mille korraldasid Tartu ülikooli teatriteaduse eriharu ja Teatriteaduse Üliõpilaste Loo�. 
Kokkusaamine oli suunatud eeskätt noortele teatriteoreetikutele ja -praktikutele. Kolme päeva jooksul peeti ligi kakskümmend ettekannet, mis hõlmasid väga erinevaid teemasid ja olid tasemelt kõikuvad. Esinesid peamiselt TÜ teatriteaduse üliõpilased ja magistrandid. Kevadkooli istungid juhatas sisse reedeõhtune vähemakadeemiline osa, kus Liina Jääts jagas muljeid Berliini teatrielust ja Anne-Ly Sova tutvustas kavandatavat diplomitööd, lavastuse "Armastus kolme apelsini vastu" (Ugala, 1991) monograafilist käsitlust. Laupäeva esimene istung "Kui mina alles noor veel olin…" koondas ülevaateid näitlejakoolitusest: Taago Tubin avas Theatrumi sünnilugu, Käthe Pihlak muljetas EMA kõrgema lavakunstikooli 1998.a. sisseastumiseksamitest, Andres Keil tegi ülevaate lavakunstikooli XIX lennu lavastustest. Istungi "...siis Vanemuine murumaal…" ettekannete põhitelg oli Vanemuise teater: Anu Tonts lahkas Vanemuise arengut viimasel aastakümnel, Mariko Faster rääkis asjade elust (st. rekvisiitidest) Mati Undi Vanemuise lavastustes, Helle Maaslieb tegi kokkuvõtte TÜ tudengite küsitlusest, mis hindas Vanemuise teatri lavastusi ja näitlejaid. Kaks ettekannet olid Tartu riigiteatriga seotud vaid kaudselt – järgmisest hooajast Vanemuise draamajuhina alustav Ain Mäeots valgustas Eugenio Barba, ISTA ja Odini teatri tegemisi ning Jaanika Juhanson vaatles esimest võrukeelsete näidendite konkurssi. Õhtune istung "Ei saa mitte vaiki olla…" keskendus teatri ja meedia suhetele – Heidi Aadma vahendas kriitika osa "Hamleti tragöödia" (Vanemuine, 1997) retseptsioonis; Eesti Näitemänguagentuuri juhataja Külli Holsting käsitles maksumaksja "Hamletiga" seotud teatriskandaali; Sven Karja mõlgutas mõtteid eesti näitlejast eesti meedia magusvalusas haardes. Päeva lõpetas abstraktset teatrivaidlust kujutav eneseirooniline vaatemäng, milles oli kasutatud "Teatrielus’97" ilmumata lõike teatriteaduse üliõpilaste mullukevadisest "Hamleti tragöödia" arutelust. Viimane, istung "…jätke jonn ja jätke viha…" pretendeeris teoreetilistele kokkuvõtetele: Andrus Org esitas käsitluse Becketti teatri metafüüsikast, Auli Auväärt selgitas kõnetegude funktsiooni teksti analüüsis, Valle-Sten Maiste vaagis laiemalt eesti teatrielu ja kriitikat, Tanel Tomson pajatas eesti teatri võimalustest kriitikajärgsel ajastul. Tartu ülikooli teatriteaduse eriharu ja Teatriteaduse Üliõpilaste Loo� kavatsevad noorte teatriuurijate kevadkoolist kujundada igakevadise traditsiooni.

Pärnu suvetegijate plaanid
1. juunil tutvustati Pärnus Ammende villas suuremaid suvesündmusi. 
Suveürituste tutvustusel esitles Allar Kaasik 1. – 11. juulini toimuvat D. Oistrahhi festivali, Tiit Laur rahvusvahelist jazzfestivali "Pärnu Jazz ‘99", mille tugevaimaks tõmbenumbriks on peaesinejana Bobby McFerrin USAst. Eesti suurima veefestivali peakorraldaja Priit Valkna andis ülevaate 15. – 17. juulini toimuvast "Watergate ’99st". Veefestivaliga samal ajal püüavad publiku tähelepanu käsitöömeistrite gildipäevad, rahvariiete, -laulu ja -tantsu ilu pakuvad neile lisaks ka rahvusvahelise folkloorifestivali "Pärnumaa pirand" esinejad. Toimuvad Pärnu raemuusika festival, Pärnu XII kantrifestival, "Kunstisuvi ‘99", Pärnu Ooperi suvehooaeg jne. Suvel üllatab Pärnu teater Endla suurejoonelise vabaõhuprojektiga "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel". Oma abikäe ulatab Pärnu teater ka Pärnu linna aastateema "Ülikool Pärnus 300" kulminatsioonisündmustele: 28. augustil etendatakse TÜ Pärnu kolled�i hoovis (Ringi 35) 300 aastat tagasi Pärnus tegutsenud ülikooli avatseremooniat. Ajastukesksete kostüümidega osalised – ülikooli, linna ja maakonna juhid ning üliõpilased, näitlejad ja linnarahvas kõnnivad värvikas rongkäigus läbi linna ja panevad tseremoonia lõppedes punkti ka suvepealinna hooajale.

Eile esietendus Estonias Mozarti ooper “Don Giovanni” (lavastas Neeme Kuningas, pildil Rauno Elp nimiosas koos Janne Sevtšenkoga Zerlinana), millega tähistatakse teatri audirigendi Eri Klasi 60. sünnipäeva.

Kohtumine Anton Starkopfiga
 

Näituse korraldaja Tiina-Mall Kreem ja kujundaja Jaak Soans.

28. mail avati Adamson-Ericu muuseumis näitus "Kohtumispaik. Anton Starkopf 110" Näitus on pühendatud eesti skulptuuri suurkuju Anton Starkopfi (1889 – 1966) 110. sünniaastapäevale. 
Ajavahemikul 1911 – 1918 Euroopas ringi rännanud, Münchenis, Pariisis ja Dresdenis kunsti õppinud Starkopf lülitus Eesti kunstiellu 1919. aastal. Tema 1920. aastate loomingus avalduvad Euroopa suurtes kunstikeskustes kogetud kunstivoolude, eeskätt ekspressionismi mõjud. 1930. aastate alguses kujunes välja kunstniku isikupärane kujutamisviis. Tema tundeküllast kunsti iseloomustavad suletud kompositsioon, üldistav vormikäsitlus, arhitektooniline liigendatus ning materjali eripära arvestav pinnatöötlus. Meistri kunstikreedoks oli: "Heas skulptuuris peab olema 33 protsenti modelli, 33 protsenti materjali ja 33 protsenti kunstnikku ennast. Kunstniku enda osas peab avalduma kunstniku süda, aju ja pöial." Muuseumi siseõuel eksponeeritakse Starkopfi lemmikmaterjalist graniidist ning saalides pronksist, marmorist ja puust loodud kujusi. Neile sekundeerivad kunstniku skulpturaalsete figuuridega joonistused. Foto- ja tekstitahvlid muuseumi keldrisaalis avavad Starkopfi kunsti ja elu mitmekülgsuse. Kunstnikul on oluline koht Eesti aia- ja linnakujundustes. Tähtis oli Starkopfi roll kunstielu organiseerimisel ning kunstikooli Pallas rajamisel. 1919. aastast juhatas ta Tartus Pallase skulptuuriateljeed, kust on tuule tiibadesse saanud Sannamees, Hirv, Saks, Vomm, Jõesaar ja Roos. Aastatel 1921 – 1923 ja 1929 – 1940 täitis Strakopf Pallase direktori kohustusi. 1934. aastal pälvis kunstnik professori tiitli ja Rootsi Vasa ordeni. Pärast lühiajalist töötamist Tallinna Koorti nim. Riigi Kõrgema Rakenduskooli direktorina jätkas ta skulptuuri õpetamist ning koolijuhtimist Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis kuni 1950. aastani. Pärast Moskva aastaid (1950 – 54) töötas Starkopf Tartus vabakutselise kunstnikuna. Starkopfi kunsti- ja elulugu kõigi oma ülevate ja valusate päevadega on põnev ning vääriks püsivat monumenti – monograafiat. Näitus "Kohtumispaik", mille on kokku seadnud Tiina-Mall Kreem ning kujundanud Jaak Soans, püüabki meenutada Starkopfi tähendust ja suurust. Näitus on lahti 25. juulini.

Uued näitused Tartus
27. ja 28. mail avati Tartus festivali "Dionysia" raames mitmeid näitusi. Festivaliga olid seotud peaaegu kõik siinsed galeriid, lisaks linnaruum. Identiteeditõlgendused kujundasid fragmentaarse, mitmekesise ja tasanditerohke "identiteetide platoo".
27. V – 13. VI on Tartu Kunstimajas avatud näitus pealkirja all "TEHIS-ID". "Postindustriaalne keskkond on kaasa toonud reaalsuse virtualiseerumise ning geograafiliste vahemaade asendumise meedia poolt reflekteeritud geograafiaga. See on toonud kaasa Identiteedi ümberorganiseerumise teistesse vormidesse – korporatiivsed, subkultuursed ja organisatsiooniidentiteedid asendavad siin territooriumiga seotud rahvusidentiteedi. Nii võib konstrueerida sellise matemaatilise võrrandi, kus Identiteedi kadumine on pöördvõrdeliselt seotud Tehisintellektide pealetungiga," analüüsib teemat näituse kuraator Andres Härm. Väljas on Ester Faimani, Kiwa, Andrus Kõresaare, Tarvi Laamanni & Jasper Zoova, Mari Laanemetsa & Killu Sukmiti, Piia Lehti, Lennart Männi ja Mark Raidpere tööd. Näituse pealkiri viitab kahele kaasaegses ühiskonnas domineerivale ning omavahel haakuvale märksõnale – tehisintellektid ja tehisidentiteedid. Eksponeeritud tööde kaudu püütakse analüüsida nende mõistete olemust ja suhestatust nii iseenda kui ümbritsevaga. Lähtekohaks on egotasand, mis kõigi tööde vältimatu baasalus ja millelt lähtudes jõutakse mitmesuguste tulemiteni.
Illegaardis ja Obu galeriis saab hinnata Tartu noorte kunstnike loomingut. Priit Pajos jätkab Obus jõuliselt laadi, mida võis näha juba viimasel Tartu kunstnike ühisnäitusel. Tema terviklik maalikomplekt mõjub veel enam. Praeguses kunstipildis on Pajose veidi magus, teisalt stiliseeriv, ent siiski realistlik käsitlusviis ning Ida filosoofia ja Lääne kunstiajaloo parafraseeringud suhteliselt haruldane nähtus. Illegaardis on näha Madis Mats Kuninga ekspressiivsed, peene värvinüansseeritusega mõjuvad ja kihiti sissevaadatavad tööd. Kui tavaliselt on Evelyn Müürsepp mõjunud oma suureformaadiliste töödega, siis Illegaardi esimeses saalis on praegu eksponeeritud 46 väikeseformaadilist puitplaattööd, mis paljastavad inimese füüsilist ebatäiust ning sellest tulenevat ebamugavustunnet. Siin kasutatakse samuti kihtkihilist maalimislaadi, kusjuures nii Kuninga kui Müürsepa tööde puhul domineeriv fragmentaarsus on tervikliku kompositsiooni aluseks. Siirast ja naivistlikku suunda esindavad Raphael C. Samuel Vanemuise väikeses majas ja Resa Tiitsmaa Mikkeli galeriis. 
Linnaruumi projektidest realiseerus Raekoja platsil Toomas Miku "Pesa", sümboolne tõlgendus Raekoja platsi purskkaevust. Asetsedes väljaku jõepoolses keskmes, sai sellest (küll lühiajaliselt) uus, raekoja purskkaevule vastanduv taies. Kaarel Vulla "Kapitulatsioon" kujutas endast punast giljotiini, mis asetses alguses Karu platsil, hiljem Raekoja platsil. Kuigi tegemist oli vaimuka turistliku atraktsiooniga, suudeti ka see töö kiiresti kõrvaldada. Ka Madis Mats Kuninga ja Toomas Mürgi projektid olid suunatud eelkõige linnarahvale: kaubamajades lasti tavalise raadiotümpsu asemel looduses lindistatud hääli ning tehnikakauplustes näidati Mürgi interpretatsiooni Mona Lisa teemadel. Lisaks Academia Non Grata, Tartu kunstikooli ja Erki Kasemetsa performanceitele linnaruumis toimus muusikute (muusika) ja kunstnike (kujutav kunst) ühisüritus ning varahommikune jalutuskäik Raadil kunstike haudadele. 

Ene-Liis Semper ja Kiwa Sebras
10. juunini on Sebra galeriis Tartus avatud Ene-Liis Semperi ja Kiwa näitus "Uued videoinstallatsioonid".
Näitus Sebras lahendab igavikulisi probleeme, kasutades lihtsaid ja tuntud sümboleid. Kiikumise motiiv ja väljend "muld suus" on triviaalselt lihtsad, kuid kunstnikul on õnnestunud leida uus tõlgendus, mis mõjub värskelt ja siiralt. Näitusel jääb kõlama: inimene on oma üksinduses õrn ja habras. Tasakaalustajaks üksindustunde leevendamisel võib olla teine inimene, aga ka liikumine, loodus, mis iganes. Inimene ja loodus, liikumine ja seismine ongi ühtsuse kaks poolt – videod tõestavad seda veenvalt.

Zair Zeilanovi maalide näitus
Tallinna Kinomajas on 26. juunini avatud Zair Zeilanovi maalide näitus.
Kunstnik on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kunstiosakonna ja tegutsenud pikka aega Tallinna kultuurirahvaülikooli joonistamise ja maalimise kursuste juhendajana. Kui oma hiljutisel näitusel Kuldjala tornis eksponeeris ta ühest isikust inspireeritud teatraliseeritud portreede sarja "Mina, Gunnar!", siis praegu on esindatud akti- ja figuurimaal. Näitus kannab pealkirja "Pilk peeglisse" ning on inspireeritud kaheksast (väga) noorest modellist. Oma aktikompositsioonides on autor olnud orienteeritud nii meelelisele ilule (kolmikmaal "Kevad", "Suvi", "Sügis") kui ka noore inimese eneseavastamisele ja probleemidele ("Punane tants", "Läbi tormi", "Kassiga"). Figuurimaalides on püütud tabada modellidele iseloomulikke hoiakuid ("Toetab") ning vahendatud riietumisstiili kaudu selle kandjat. Zeilanovi maalimislaad on rutakas, esmamuljele toetuv, värvilahendustega katsetav.

Panda ja teised haruldased loomad
8. – 29. juunini on Kastellaanimaja galeriis fotonäitus "Panda ja teised haruldased loomad Hiinas".
Hiina saatkond on Tallinna toonud erakordse fotonäituse haruldastest loomadest ja lindudest ning nende kaitseks tehtavast tööst. 56 värvifotol (erinevatelt fotograafidelt) on suur pandakaru, lumeleopard, mand�uuria tiiger, alligaator, valgekoon-hirv, mustkael-kurg, aasia elevant ja mitmed teised väljasuremisohus loomad. Panda on haruldane iidne loom, kes toitub bambusevõrsetest. Hiina on ainus maa, kus panda elab metsikus looduses. Hiina väga erinevate kliimatingimustega territooriumil elab palju haruldasi loomaliike; üldse elab Hiinas 9,6 protsenti kogu maailma metsloomadest. Hiina teadlased koostöös rahvusvaheliste metsloomade kaitse instituutidega on saavutanud suurt edu ohustatud loomade kaitse, geneetilise uurimise ja kunstliku aretamise alal ligi 300 looduskaitsealal. Näiteks valge delfiin, maailma üks kõige ohustatumaid liike, on hüdrobioloogia instituudis elanud juba 18 aastat.

Meteoriitikamuuseumi konkurss
1. juunil kuulutati Kaali koolimajas välja meteoriitikamuuseumi arhitektuurivõistluse võidu- ja ostutööd. 
1. mail oli �ürii (A. Raukas, R. Tiirmaa, T. Hütt, R. Kurvitz, M. Liinat, A. Ojari, T. Tuhal, J. Tamm ja E. Viira) langetanud oma otsuse: konkursile saabunud 46 tööst sai lõppvooru kaheksa, neist anti I auhind tööle "Nostromo" (Rasmus Reinolt), II auhind tööle "Täht" (Villem Toomiste, Veronika Valk) ja III auhind tööle "Zillion" (Andres Lember), ostmisväärseks peeti tööd "Lennu" (Kalle Vellevoog). Julge lahenduse poolest märgiti ära ka võistlustööd "Tund" ja "Täht", kuid nende autorid polnud arvestanud muuseumile ette nähtud kohaga. Kaali koolimajas on tööd väljas 18. juunini, seejärel eksponeeritakse neid Kuressaares ja Tallinnas. 

Diplomitööde kaitsmine EHIs
Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid. 
Lõpetajaid on kaheksa: Martti Kalda ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja A. Herkel, oponent Ü. Valk), Janika Sild ("Provanssaali lüürika ajaloolis-lingvistilisi aspekte", juhendaja Ü. Ploom, oponent A. Kaalep); Anu Vasarik ("Distribution of Complex Prepositions in English – A Corpus Based Study", juhendaja L. Erilt, oponent H. Liiv); Ann Kriis ("Deutsch-Estnischer Sprachvergleich im Bereich der Fachsprache", juhendaja V: Umborg, oponent H. Andresson); Heili Einasto ("100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt", juhendaja L. Tormis, oponent K. Garancis); Margit Juurikas ("Utamakura ja palverännakute mõju Matsuo Basho loomingule", juhendaja R. Raud, oponendid M. Lotman, U. Eigo); Piret Kalju ("Teater ja muutus: teatri koht Eesti ühiskonnas 1970-ndatest aastatest tänaseni", juhendaja M. Lagerspetz, oponent R. Veidemann); Piret Peiker ("Tekstid ja kontekst: Peruama Wiimne inka ja Huaskar", juhendaja M. Lotman, oponent J. Undusk); Merike Lees ("Võõrmõjud 1990. aastate ajakirjanduskeeles", juhendaja H. Metslang, oponent K. Ross). Lisainfot on võimalik saada telefonil 6416422 või EHI koduleheküljelt www.ehi.ee.