V A R I A
Tunnustus Tõnu Kaljustele
Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia valis kevadisel kokkutulekul endale
viis uut kodu- ja viis välismaist liiget. Viimaste hulgas on trompetist
Håkan Hardenbergeri (London Royal College of Musici ja Malmö
Muusikaülikooli professor), ameerika saksofonist John Edward Kelly,
helilooja Pär Lindgreni (Kuningliku Muusikaülikooli kompositsiooni
professor) ja taani helilooja Mogens Winkeli kõrval ka Rootsi Raadio
Koori peadirigent Tõnu Kaljuste.
Teine teade tuli Saksamaalt, kus Kaljustele määrati rahvusvaheline
Robert
Edleri koorimuusikaauhind 1999 (7500 eurot). Teates öeldakse:
"Tõnu Kaljuste on üks kõige taganõutavamaid koorijuhte
maailmas. Oma otsuses anda 1999. aasta auhind Tõnu Kaljustele rõhutas
ťürii eriti tema erakordseid saavutusi eesti koorimuusika interpreteerimisel
(Tormis, Pärt, Tüür). Kaljuste kontserdid ja plaadistused
ning pedagoogitöö paljudel seminaridel ja festivalidel on avanud
koorimaailmale juurdepääsu suhteliselt tundmatu balti koorimuusika
juurde, tekitanud huvi selle muusika vastu ja loonud olukorra, kus koorid
üle kogu maailma on palju muusikat oma repertuaari võtnud.
Iseäranis aga on tema osalemine suurendanud huvi rahvamuusika vastu,
mille harukordsus on hoidnud sestpeale lauljad ja kuulajad oma nõiduses.
Lõpuks soovib ťürii pöörata tähelepanu härra
Kaljuste mitmekülgsele tegevusele dirigendina." Auhinna eesmärk
on austada heliloojat või dirigenti ja juhtida tähelepanu isikule,
koorile või asutusele, kellel või millel on olnud määrav
ja positiivne mõju rahvusvahelisele koorielule või kes on
saavutanud rahvusvahelise tunnustuse erakordse kooriteose interpreteerimise
või loomisega. Markoberdorfi rahvusvahelise kammerkoorikonkursi
kantseleid ning Baieri muusikaakadeemia rahvusvahelist festivali "Musica
sacra" on palutud kandma hoolt kõige tarviliku eest auhinnasaajate
väljaselgitamiseks ja leidmiseks. Viieliikmeline ťürii on rahvusvaheline,
sel aastal kuulusid sinna USA, Jaapani, Saksa, Soome ja Rootsi eksperdid.
Auhind antakse välja igal aastal, võitja kuulutatakse välja
Markoberdorfi suvistepüha festivalide ajal.
TMMis austatakse juubilari
Täna kell 13 avatakse teatri- ja muusikamuuseumis näitus
"Eri Klas – 60", mis annab läbilõike meie juhtiva dirigendi
tegevusest muusikapõllul noorusaastatest tänapäevani.
Kuigi Eestis tunneme Klasi rohkem ooperidirigendina, on ta seisnud
rohkem kui saja sümfooniaorkestri ees üle maailma ja alati on
kavas olnud eesti muusikat. Klas on olnud mitmete maailmamainega heliloojate,
sealhulgas A. Schnittke ja A. Pärdi helitööde esmaesitaja.
Kõigest sellest annab ülevaate kõnesolev näitus,
mille autor on TMMi muusikaosakonna teadur Erich Loit.Samas toimub
ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses dirigendi sünnipäevaks
ilmunud E. Klasi raamatu "Kes ma olen?" (toimetajad E. Lutsepp ja
P. Kuusk) esitlus, koostatud raadiosaadete sarja "Tere, Eri!" põhjal.
Alo Põldmäe
Emajõe Suveteatri unenägu
|
Reklaamiüritusena toimus 1. juunil Tallinna
Õnnepalees Suveteatri ja Hea Ilma laulatus, mille järel
peigmees Andres Dvinjaninov puhus täis kuldse nisadega päikse.
Tagaplaanil pühib pisiraid tseremoonia läbiviija Hannes Kaljujärv. |
Oma kolmandal hooajal toob teater välja Shakespeare’i "Suveöö
unenäo" Toomemäel.
Lavastab Finn Poulsen Rootsist, kes üle-eelmine kevad tegi
suure maja laval "Kaheteistkümnenda öö", mis pälvis
nii kriitikute kui publiku üksmeelse kiituse. Loodusega harmoneeruva
keskkonna loob kunstnik Piret Räni, muusikaliselt kujundab
Peeter
Konovalov ja liikumise seab Mare Tommingas. Osalevad näitlejad
üle Eesti: Epp Eespäev, Marika Barabanštšikova, Karin Tammaru,
Helen Hansberg, Kärt Johanson, Ireen Kennik, Hannes Kaljujärv
jt.
ja Emajõe Suveteatri Stuudio. 2. juulist 1. augustini on kavas anda
29 etendust. Mänguruum blue dream stage
mahutab 450 inimest.
Istekohad on sel aastal nummerdatud.
Twain ja Sauter, "Prints ja kerjus"
Täna esietendub Tallinna Linnateatri lavaaugus seikluslugu
"Prints ja kerjus".
Linnateatri lava tarvis kirjutas Mark Twaini jutu põhjal näitemängu
Peeter
Sauter. Lugu on saanud natuke teistsugune kui raamatust meeles. Põhiintriig
on muidugi sama - kummalisel kombel juhtub nii, et üks tavaline kerjuspoiss
ja kuninglik prints on äravahetamiseni sarnased. Ühel hetkel
nad omavahel segamini lähevadki ja kerge ei ole see kummalegi. Sellest
süťeest on Peeter Sauter lähtunud, aga hulk tegelasi on palju
vitaalsemad kui raamatus ja nende vaimukat dialoogi on lihtsalt lust kuulata.
Nii saabki lubada, et lavastus on kindlasti nauditav nii kooliealistele
lastele kui nende vanematele. Lavastas Jaanus Rohumaa, kunstnik
Mae
Kivilo, muusika Margo Kõlarilt. Nimiosades Indrek Sammul
ja Tõnno Linnas (külalisena Endlast).
Pähkliturg Draamateatri juures
5. ja 6. juunil kl. 12 – 19 on Eesti Draamateatri juures avatud
Moondsundi pähkliturg, mis toetab 9. juunil esietenduvat Kõivu
ja Pedajase uuslavastust.
Pähkliturg kulgeb kahes kohas – Eesti Draamateatri kõrval
asuvas püünega kohviktelgis ja puude all ning mälestussamba
"Hei takso!" juures platsil. Laupäeval kl. 15 etendatakse teatri akendel
katkend lavastusest "Kui me Moondsundi Vasseliga...", mille käigus
toimub teatri ladudesse seismajäänud kraami (kangad jne.) akendest
allaheitmine ja seejärel müük. Piiratud hulgal on võimalik
osta "Kui me Moondsundi Vasseliga..." näitlejate autogrammidega särke.
Ringi liiguvad piletimüüjad, toimub pähklioksjon, pähklimängud,
avatud on pähklipurustamispunkt.
Von Krahl läheb Euroopasse
Von Krahli teatris toimuvad vanalinna päevade ajal selle hooaja
viimased etendused statsionaaris: 4., 5. ja 6. juunil tuuakse vaatajateni
Ingomar Vihmari lavastus "Tavalised inimesed".
Kuu aega on käinud proovid 1996. aastal esietendunud Peeter
Jalaka lavastusega "Eesti Mängud. Pulm". Esimese variandi
tegijatest on nüüd laval Guido Kangur, Enar Tarmo ja setu koor
Leiko. Kaasa löövad Krahli näitlejad Tiina Tauraite, Liina
Vahtrik, Erki Laur ja Juhan Ulfsak. Lavastuse vorm pole muutunud – tegu
on multimeediaetendusega Eesti ajaloost ning traditsioonidest. Uus versioon
esietendub mainekal "Theater Der Welt" festivalil Berliinis.
See on ITI (Rahvusvaheline Teatri Instituut) korraldatud festival, mis
toob vaatajani tipplavastusi kogu maailmast. Festival kestab 18. juunist
4. juulini. Sel aastal on korraldajad kutsunud lavastusi 26 riigist. Lavastust
"Eesti Mängud. Pulm" mängitakse 28. juunil imelises Sophiensaelis.
Sama lavastusega astutakse üles rahvusvahelisel suveteatrifestivalil
Hamburgis.
Kampnageli tehasteatris esinetakse 27. ja 28. augustil. Hamburgist viib
tee edasi varasügisesse Amsterdami, kus "Eesti Mängud.
Pulm" tuleb ettemängimisele koguni kuuel päeval järjest
kohalikus Zuilen Zaal’s (30. VIII – 4. IX).
II noorte teatriuurijate kevadkool
21. – 23. maini oli Põlvamaal Valgemetsas teine noorte teatriuurijate
kevadkool, mille korraldasid Tartu ülikooli teatriteaduse eriharu
ja Teatriteaduse Üliõpilaste Looť.
Kokkusaamine oli suunatud eeskätt noortele teatriteoreetikutele
ja -praktikutele. Kolme päeva jooksul peeti ligi kakskümmend
ettekannet, mis hõlmasid väga erinevaid teemasid ja olid tasemelt
kõikuvad. Esinesid peamiselt TÜ teatriteaduse üliõpilased
ja magistrandid. Kevadkooli istungid juhatas sisse reedeõhtune vähemakadeemiline
osa, kus Liina Jääts jagas muljeid Berliini teatrielust
ja Anne-Ly Sova tutvustas kavandatavat diplomitööd, lavastuse
"Armastus kolme apelsini vastu" (Ugala, 1991) monograafilist käsitlust.
Laupäeva esimene istung "Kui mina alles noor veel olin…" koondas ülevaateid
näitlejakoolitusest: Taago Tubin avas Theatrumi sünnilugu,
Käthe
Pihlak muljetas EMA kõrgema lavakunstikooli 1998.a. sisseastumiseksamitest,
Andres
Keil tegi ülevaate lavakunstikooli XIX lennu lavastustest. Istungi
"...siis Vanemuine murumaal…" ettekannete põhitelg oli Vanemuise
teater: Anu Tonts lahkas Vanemuise arengut viimasel aastakümnel,
Mariko
Faster rääkis asjade elust (st. rekvisiitidest) Mati Undi
Vanemuise lavastustes, Helle Maaslieb tegi kokkuvõtte TÜ
tudengite küsitlusest, mis hindas Vanemuise teatri lavastusi ja näitlejaid.
Kaks ettekannet olid Tartu riigiteatriga seotud vaid kaudselt – järgmisest
hooajast Vanemuise draamajuhina alustav Ain Mäeots valgustas
Eugenio Barba, ISTA ja Odini teatri tegemisi ning Jaanika Juhanson vaatles
esimest võrukeelsete näidendite konkurssi. Õhtune istung
"Ei saa mitte vaiki olla…" keskendus teatri ja meedia suhetele – Heidi
Aadma vahendas kriitika osa "Hamleti tragöödia" (Vanemuine,
1997) retseptsioonis; Eesti Näitemänguagentuuri juhataja Külli
Holsting käsitles maksumaksja "Hamletiga" seotud teatriskandaali;
Sven
Karja mõlgutas mõtteid eesti näitlejast eesti meedia
magusvalusas haardes. Päeva lõpetas abstraktset teatrivaidlust
kujutav eneseirooniline vaatemäng, milles oli kasutatud "Teatrielus’97"
ilmumata lõike teatriteaduse üliõpilaste mullukevadisest
"Hamleti tragöödia" arutelust. Viimane, istung "…jätke jonn
ja jätke viha…" pretendeeris teoreetilistele kokkuvõtetele:
Andrus
Org esitas käsitluse Becketti teatri metafüüsikast,
Auli
Auväärt selgitas kõnetegude funktsiooni teksti analüüsis,
Valle-Sten
Maiste vaagis laiemalt eesti teatrielu ja kriitikat,
Tanel Tomson
pajatas eesti teatri võimalustest kriitikajärgsel ajastul.
Tartu ülikooli teatriteaduse eriharu ja Teatriteaduse Üliõpilaste
Looť kavatsevad noorte teatriuurijate kevadkoolist kujundada igakevadise
traditsiooni.
Anne-Ly Sova ja Jaanika Juhanson
Tartu meenutab Puškinit
Juuni esimesel nädalal etendub Tartu linnakodaniku muuseumis
(Jaani 16) Nikolai Rimski-Korsakovi Puškini-aineline ooper "Mozart ja Salieri".
Lavastus ongi pühendatud Aleksandr Puškini 200. sünniaastapäevale.
28. mail oli muuseumis Puškini-teemaline ettekandepäev.
Ooperit mängitakse muuseumis 1., 3. ja 5. juunil. Vene ooperiklassikasse
kuuluva teose lavastas vanemuislane Taisto Noor ning esitavad Vanemuise
solistid (Taisto Noor – Salieri, Roland Liiv – Mozart; kontsertmeister
Pille Taniloo). 1. juuni etendus oli reserveeritud Tartus toimuva Ülemaailmse
Muuseumide Nõukogu (ICOM) Kirjandusmuuseumide Komitee aastakonverentsi
külalistele. Tartu linnakodaniku muuseumi ooperinädala juhatas
sisse Puškinile pühendatud ettekandepäev: räägiti Puškini
sidemetest kaasaegsete tartlastega ja vene kogukonna osast Tartu kultuurielus
XIX sajandi I poolel (Malle Salupere) ning Puškini retseptsioonist
tänapäeva maailmas (Ljubov Kisseljova, TÜ). Päeva
lõpetasid Puškini sõnadele loodud romansid Vanemuise solistide
esituses.
Marge Rennit
Erki Pehk dirigentide esireas
Prantsusmaal toimunud rahvusvahelise dirigentide konkursi (Concours
International de Chefs d´Orchestre) eelvoorudest pääses
lõppvooru Estonia dirigent Erki Pehk.
Konkurss toimub juba 46. korda ja sellest on saanud üks mainekamaid
omalaadsete seas. Varem on sellel konkursil debüteerinud nüüdseks
maailmanimedena tuntud Seiji Ozawa, Michael Plasson, Jesus Lopez-Cobos,
Gerd Albrecht jt. Pehkil õnnestus esimese eestlasena pääseda
maineka konkursi finalistide hulka. Tänavu valiti neid 16 300 osaleja
seast, võitja selgitatakse septembri keskel. Tänavune konkurss
on pühendatud XX sajandi autorite loomingule.Erki Pehk on lõpetanud
EMA koorijuhtimise eriala 1993. aastal, õppinud 1992 – 94 a. orkestridirigeerimist
Paul Mäe käe all Läti muusikaakadeemias. Sealtpeale töötab
Pehk Estonia dirigendina.
Pärnu suvetegijate plaanid
1. juunil tutvustati Pärnus Ammende villas suuremaid suvesündmusi.
Suveürituste tutvustusel esitles Allar Kaasik 1. – 11. juulini
toimuvat D. Oistrahhi festivali, Tiit Laur rahvusvahelist jazzfestivali
"Pärnu
Jazz ‘99", mille tugevaimaks tõmbenumbriks on peaesinejana Bobby
McFerrin USAst. Eesti suurima veefestivali peakorraldaja Priit Valkna andis
ülevaate 15. – 17. juulini toimuvast "Watergate ’99st". Veefestivaliga
samal ajal püüavad publiku tähelepanu käsitöömeistrite
gildipäevad, rahvariiete, -laulu ja -tantsu ilu pakuvad neile lisaks
ka rahvusvahelise folkloorifestivali "Pärnumaa pirand" esinejad.
Toimuvad Pärnu raemuusika festival, Pärnu XII kantrifestival,
"Kunstisuvi ‘99", Pärnu Ooperi suvehooaeg jne. Suvel üllatab
Pärnu teater Endla suurejoonelise vabaõhuprojektiga
"2000
aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel". Oma abikäe
ulatab Pärnu teater ka Pärnu linna aastateema "Ülikool Pärnus
300" kulminatsioonisündmustele: 28. augustil etendatakse TÜ Pärnu
kolledťi hoovis (Ringi 35) 300 aastat tagasi Pärnus tegutsenud ülikooli
avatseremooniat. Ajastukesksete kostüümidega osalised – ülikooli,
linna ja maakonna juhid ning üliõpilased, näitlejad ja
linnarahvas kõnnivad värvikas rongkäigus läbi linna
ja panevad tseremoonia lõppedes punkti ka suvepealinna hooajale.
Eha Ristimets
"Yesterday-Pärnu"
Läinudaastase "Summertime-Pärnuga" rajatud ühe
viisi võistlus jätkub tänavu "Yesterday" esitamisega Pärnu
uue kunsti muuseumi terrassil (vihma korral Endla teatris) 19. juuni õhtust
kl. 22. 40 kella neljani 20. juuni hommikul.
Sel ööl kõlab improvisatsioonides sajandi enim mängitud
pala – John Lennoni ja Paul McCartney "Yesterday". Komisjon koosseisus
Anne Erm, Tiit Laur, Jaak Ojakäär ja Andrus Haugas valis 28 kandidaadi
seast kontserdile viisteist võistlejat: Sergei Manukjan (Moskva),
Søren Kjeargaard trio (Taani), Raul Vaigla – Tommy Mansikka-Aho
(Soome), Neda Malunaviťiute (Leedu), Tatjana Bojeva (Odessa), Rein Rannap,
ansambel N-Euro (Marek Sadam, Kalev Tilk, Sander Udikas), Pärnu Ülejõe
gümnaasiumi meesansambel, Kelli Uustani &Co (Danel Vassilenko,
Paavo Peterson, Timo Vendt), Helterskelter (Kaire Vilgats, Tanel Padar,
Bert Pringi, Peeter Ott), trio Tuule Kann – Ain Agan – Raul Sööt,
Rein Sammeti oktett, keelpillikvartett Noobel Nelik, ansambel Karavan,
trio Sillar – Soo – Lepnurm ja kaks üllatusesinejat. Esineb ka mullune
võitja Silvi Vrait. Ťüriisse on kutsutud Alice Babs, Claes
Andersson, Valter Ojakäär, Tõnu Kaljuste, Eri Klas ja
Paul McCartney. Parim solist või ansambel saab auhinnaks 5000 USA
dollarit. Kahele noorele üllatajale on ette nähtud auhind à
1000 dollarit. "Yesterday-Pärnu" auhinnafondi nurgakivid on Pärnu
linnalt ja Volvolt. Pileteid hinnaga 190 krooni müüakse Pärnu
uue kunsti muuseumis, Tartu piletikeskuses ja Tallinnas kinos Sõprus.
|
Eile esietendus Estonias Mozarti ooper “Don Giovanni”
(lavastas Neeme Kuningas, pildil Rauno Elp nimiosas koos Janne Sevtšenkoga
Zerlinana), millega tähistatakse teatri audirigendi Eri Klasi 60.
sünnipäeva. |
Kohtumine Anton Starkopfiga
|
Näituse korraldaja Tiina-Mall Kreem ja kujundaja
Jaak Soans. |
28. mail avati Adamson-Ericu muuseumis näitus "Kohtumispaik.
Anton Starkopf 110" Näitus on pühendatud eesti skulptuuri suurkuju
Anton Starkopfi (1889 – 1966) 110. sünniaastapäevale.
Ajavahemikul 1911 – 1918 Euroopas ringi rännanud, Münchenis,
Pariisis ja Dresdenis kunsti õppinud Starkopf lülitus Eesti
kunstiellu 1919. aastal. Tema 1920. aastate loomingus avalduvad Euroopa
suurtes kunstikeskustes kogetud kunstivoolude, eeskätt ekspressionismi
mõjud. 1930. aastate alguses kujunes välja kunstniku isikupärane
kujutamisviis. Tema tundeküllast kunsti iseloomustavad suletud kompositsioon,
üldistav vormikäsitlus, arhitektooniline liigendatus ning materjali
eripära arvestav pinnatöötlus. Meistri kunstikreedoks oli:
"Heas skulptuuris peab olema 33 protsenti modelli, 33 protsenti materjali
ja 33 protsenti kunstnikku ennast. Kunstniku enda osas peab avalduma kunstniku
süda, aju ja pöial." Muuseumi siseõuel eksponeeritakse
Starkopfi lemmikmaterjalist graniidist ning saalides pronksist, marmorist
ja puust loodud kujusi. Neile sekundeerivad kunstniku skulpturaalsete figuuridega
joonistused. Foto- ja tekstitahvlid muuseumi keldrisaalis avavad Starkopfi
kunsti ja elu mitmekülgsuse. Kunstnikul on oluline koht Eesti aia-
ja linnakujundustes. Tähtis oli Starkopfi roll kunstielu organiseerimisel
ning kunstikooli Pallas rajamisel. 1919. aastast juhatas ta Tartus Pallase
skulptuuriateljeed, kust on tuule tiibadesse saanud Sannamees, Hirv, Saks,
Vomm, Jõesaar ja Roos. Aastatel 1921 – 1923 ja 1929 – 1940 täitis
Strakopf Pallase direktori kohustusi. 1934. aastal pälvis kunstnik
professori tiitli ja Rootsi Vasa ordeni. Pärast lühiajalist töötamist
Tallinna Koorti nim. Riigi Kõrgema Rakenduskooli direktorina jätkas
ta skulptuuri õpetamist ning koolijuhtimist Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis
kuni 1950. aastani. Pärast Moskva aastaid (1950 – 54) töötas
Starkopf Tartus vabakutselise kunstnikuna. Starkopfi kunsti- ja elulugu
kõigi oma ülevate ja valusate päevadega on põnev
ning vääriks püsivat monumenti – monograafiat. Näitus
"Kohtumispaik", mille on kokku seadnud Tiina-Mall Kreem ning kujundanud
Jaak Soans, püüabki meenutada Starkopfi tähendust
ja suurust. Näitus on lahti 25. juulini.
Uued näitused Tartus
27. ja 28. mail avati Tartus festivali "Dionysia" raames mitmeid
näitusi. Festivaliga olid seotud peaaegu kõik siinsed galeriid,
lisaks linnaruum. Identiteeditõlgendused kujundasid fragmentaarse,
mitmekesise ja tasanditerohke "identiteetide platoo".
27. V – 13. VI on Tartu Kunstimajas avatud näitus pealkirja
all "TEHIS-ID". "Postindustriaalne keskkond on kaasa toonud reaalsuse
virtualiseerumise ning geograafiliste vahemaade asendumise meedia poolt
reflekteeritud geograafiaga. See on toonud kaasa Identiteedi ümberorganiseerumise
teistesse vormidesse – korporatiivsed, subkultuursed ja organisatsiooniidentiteedid
asendavad siin territooriumiga seotud rahvusidentiteedi. Nii võib
konstrueerida sellise matemaatilise võrrandi, kus Identiteedi kadumine
on pöördvõrdeliselt seotud Tehisintellektide pealetungiga,"
analüüsib teemat näituse kuraator Andres Härm.
Väljas on Ester Faimani, Kiwa, Andrus Kõresaare, Tarvi Laamanni
& Jasper Zoova, Mari Laanemetsa & Killu Sukmiti, Piia Lehti, Lennart
Männi ja Mark Raidpere tööd. Näituse pealkiri viitab
kahele kaasaegses ühiskonnas domineerivale ning omavahel haakuvale
märksõnale – tehisintellektid ja tehisidentiteedid. Eksponeeritud
tööde kaudu püütakse analüüsida nende mõistete
olemust ja suhestatust nii iseenda kui ümbritsevaga. Lähtekohaks
on egotasand, mis kõigi tööde vältimatu baasalus
ja millelt lähtudes jõutakse mitmesuguste tulemiteni.
Illegaardis ja Obu galeriis saab hinnata Tartu noorte kunstnike
loomingut. Priit Pajos jätkab Obus jõuliselt laadi, mida
võis näha juba viimasel Tartu kunstnike ühisnäitusel.
Tema terviklik maalikomplekt mõjub veel enam. Praeguses kunstipildis
on Pajose veidi magus, teisalt stiliseeriv, ent siiski realistlik käsitlusviis
ning Ida filosoofia ja Lääne kunstiajaloo parafraseeringud suhteliselt
haruldane nähtus. Illegaardis on näha Madis Mats Kuninga ekspressiivsed,
peene värvinüansseeritusega mõjuvad ja kihiti sissevaadatavad
tööd. Kui tavaliselt on Evelyn Müürsepp mõjunud
oma suureformaadiliste töödega, siis Illegaardi esimeses saalis
on praegu eksponeeritud 46 väikeseformaadilist puitplaattööd,
mis paljastavad inimese füüsilist ebatäiust ning sellest
tulenevat ebamugavustunnet. Siin kasutatakse samuti kihtkihilist maalimislaadi,
kusjuures nii Kuninga kui Müürsepa tööde puhul domineeriv
fragmentaarsus on tervikliku kompositsiooni aluseks. Siirast ja naivistlikku
suunda esindavad Raphael C. Samuel Vanemuise väikeses majas
ja Resa Tiitsmaa Mikkeli galeriis.
Linnaruumi projektidest realiseerus Raekoja platsil Toomas Miku
"Pesa", sümboolne tõlgendus Raekoja platsi purskkaevust.
Asetsedes väljaku jõepoolses keskmes, sai sellest (küll
lühiajaliselt) uus, raekoja purskkaevule vastanduv taies. Kaarel
Vulla "Kapitulatsioon" kujutas endast punast giljotiini, mis asetses
alguses Karu platsil, hiljem Raekoja platsil. Kuigi tegemist oli vaimuka
turistliku atraktsiooniga, suudeti ka see töö kiiresti kõrvaldada.
Ka Madis Mats Kuninga ja Toomas Mürgi projektid olid
suunatud eelkõige linnarahvale: kaubamajades lasti tavalise raadiotümpsu
asemel looduses lindistatud hääli ning tehnikakauplustes näidati
Mürgi interpretatsiooni Mona Lisa teemadel. Lisaks Academia Non
Grata, Tartu kunstikooli ja Erki Kasemetsa performanceitele
linnaruumis toimus muusikute (muusika) ja kunstnike (kujutav kunst)
ühisüritus ning varahommikune jalutuskäik Raadil kunstike
haudadele.
Mariann Raisma
Ene-Liis Semper ja Kiwa Sebras
10. juunini on Sebra galeriis Tartus avatud Ene-Liis Semperi ja
Kiwa näitus "Uued videoinstallatsioonid".
Näitus Sebras lahendab igavikulisi probleeme, kasutades lihtsaid
ja tuntud sümboleid. Kiikumise motiiv ja väljend "muld suus"
on triviaalselt lihtsad, kuid kunstnikul on õnnestunud leida uus
tõlgendus, mis mõjub värskelt ja siiralt. Näitusel
jääb kõlama: inimene on oma üksinduses õrn
ja habras. Tasakaalustajaks üksindustunde leevendamisel võib
olla teine inimene, aga ka liikumine, loodus, mis iganes. Inimene ja loodus,
liikumine ja seismine ongi ühtsuse kaks poolt – videod tõestavad
seda veenvalt.
Külli Hansen
Zair Zeilanovi maalide näitus
Tallinna Kinomajas on 26. juunini avatud Zair Zeilanovi maalide
näitus.
Kunstnik on lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi kunstiosakonna
ja tegutsenud pikka aega Tallinna kultuurirahvaülikooli joonistamise
ja maalimise kursuste juhendajana. Kui oma hiljutisel näitusel Kuldjala
tornis eksponeeris ta ühest isikust inspireeritud teatraliseeritud
portreede sarja "Mina, Gunnar!", siis praegu on esindatud akti- ja figuurimaal.
Näitus kannab pealkirja "Pilk peeglisse" ning on inspireeritud kaheksast
(väga) noorest modellist. Oma aktikompositsioonides on autor olnud
orienteeritud nii meelelisele ilule (kolmikmaal "Kevad", "Suvi", "Sügis")
kui ka noore inimese eneseavastamisele ja probleemidele ("Punane tants",
"Läbi tormi", "Kassiga"). Figuurimaalides on püütud tabada
modellidele iseloomulikke hoiakuid ("Toetab") ning vahendatud riietumisstiili
kaudu selle kandjat. Zeilanovi maalimislaad on rutakas, esmamuljele toetuv,
värvilahendustega katsetav.
Maire Toom
Panda ja teised haruldased loomad
8. – 29. juunini on Kastellaanimaja galeriis fotonäitus "Panda
ja teised haruldased loomad Hiinas".
Hiina saatkond on Tallinna toonud erakordse fotonäituse haruldastest
loomadest ja lindudest ning nende kaitseks tehtavast tööst. 56
värvifotol (erinevatelt fotograafidelt) on suur pandakaru, lumeleopard,
mandťuuria tiiger, alligaator, valgekoon-hirv, mustkael-kurg, aasia elevant
ja mitmed teised väljasuremisohus loomad. Panda on haruldane iidne
loom, kes toitub bambusevõrsetest. Hiina on ainus maa, kus panda
elab metsikus looduses. Hiina väga erinevate kliimatingimustega territooriumil
elab palju haruldasi loomaliike; üldse elab Hiinas 9,6 protsenti kogu
maailma metsloomadest. Hiina teadlased koostöös rahvusvaheliste
metsloomade kaitse instituutidega on saavutanud suurt edu ohustatud loomade
kaitse, geneetilise uurimise ja kunstliku aretamise alal ligi 300 looduskaitsealal.
Näiteks valge delfiin, maailma üks kõige ohustatumaid
liike, on hüdrobioloogia instituudis elanud juba 18 aastat.
Meteoriitikamuuseumi konkurss
1. juunil kuulutati Kaali koolimajas välja meteoriitikamuuseumi
arhitektuurivõistluse võidu- ja ostutööd.
1. mail oli ťürii (A. Raukas, R. Tiirmaa, T. Hütt, R. Kurvitz,
M. Liinat, A. Ojari, T. Tuhal, J. Tamm ja E. Viira) langetanud oma otsuse:
konkursile saabunud 46 tööst sai lõppvooru kaheksa, neist
anti I auhind tööle "Nostromo" (Rasmus Reinolt), II auhind
tööle "Täht" (Villem Toomiste, Veronika Valk) ja
III auhind tööle "Zillion" (Andres Lember), ostmisväärseks
peeti tööd "Lennu" (Kalle Vellevoog). Julge lahenduse
poolest märgiti ära ka võistlustööd "Tund" ja
"Täht", kuid nende autorid polnud arvestanud muuseumile ette nähtud
kohaga. Kaali koolimajas on tööd väljas 18. juunini, seejärel
eksponeeritakse neid Kuressaares ja Tallinnas.
Diplomitööde kaitsmine EHIs
Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid.
Lõpetajaid on kaheksa: Martti Kalda ("Rigveda mütoloogia
I-II", juhendaja A. Herkel, oponent Ü. Valk), Janika Sild ("Provanssaali
lüürika ajaloolis-lingvistilisi aspekte", juhendaja Ü. Ploom,
oponent A. Kaalep); Anu Vasarik ("Distribution of Complex Prepositions
in English – A Corpus Based Study", juhendaja L. Erilt, oponent H. Liiv);
Ann Kriis ("Deutsch-Estnischer Sprachvergleich im Bereich der Fachsprache",
juhendaja V: Umborg, oponent H. Andresson); Heili Einasto ("100
aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt", juhendaja L. Tormis, oponent
K. Garancis); Margit Juurikas ("Utamakura ja palverännakute
mõju Matsuo Basho loomingule", juhendaja R. Raud, oponendid M. Lotman,
U. Eigo); Piret Kalju ("Teater ja muutus: teatri koht Eesti ühiskonnas
1970-ndatest aastatest tänaseni", juhendaja M. Lagerspetz, oponent
R. Veidemann); Piret Peiker ("Tekstid ja kontekst: Peruama Wiimne
inka ja Huaskar", juhendaja M. Lotman, oponent J. Undusk); Merike Lees
("Võõrmõjud 1990. aastate ajakirjanduskeeles",
juhendaja H. Metslang, oponent K. Ross). Lisainfot on võimalik saada
telefonil 6416422 või EHI koduleheküljelt www.ehi.ee.

|