Mälestusi akadeemik Naanist

17. mail saanuks kaheksakümneaastaseks eesti soost mees, kes püüdis tõestada, et Stalin oli XX sajandi ajaloos paratamatus ning juuniküüditamine pandi toime sõjalistel eesmärkidel.
Akadeemik Gustav Naan oli pärit Vladivostoki lähedalt eesti väljarändajate külast, kus räägiti eesti keelt. Teiste väärtushinnangute mehena oli aga eesti rahvas talle Põhjamaa idarahvas, kellel ei ole vaja omariiklust ja kindlat territooriumi. Nagu hantidel, manssidel või vepslastelgi.
Tutvusin põgusalt akadeemikuga 1988. aastal, kui toonane ajakiri Eesti Kommunist oli just avaldanud tema pikema essee “Maailmavaatest”. Sel ajal oli väga moes stalinismi “vigade ja kuritegude” paljastamine. Mina, seitsmeteistkümneaastane, olin lugenud raamatut “Nõukogude lapsed Stalinist”, tema aga tõestanud, et just Stalin oli NSV Liidu püsimiseks optimaalne variant, kuna Trotski rakendanuks veelgi suuremat terrorit ja “Buhharini juhtimisel oleks sotsialismi ehitatud arvatavasti nii ettevaatlikult ja aeglaselt, et suure sõja alguseks oleksime võib-olla olnud ilma rasketööstuseta.” (EK 1988, nr. 2, lk. 32). Siis kirjutasin Naanile ja avaldasin talle mõne mõtte Stalinist. Tema vastu: “Tegelge aga tegelge ajalooga, ma ehk soovitan teile mõne raamatu.” Ühel kaunil suvehommikul kohtasin teda vanalinna tänaval. Et olin tollal võrdlemisi suur Naani fänn, hakkasin seletama: “Nojah, mina ju olingi see, kes teile kirjutas...selle Staliniga on ikka nii ja võibolla ka teisiti; ja kui nüüd võtta asja teisest aspektist, siis...nojah, hm-hmm, või mis teie arvate, seltsimees akadeemik...” Tema vastas kohe: “Ahah, väga tore, aga kas te seda ja seda lugesite, lugege kindlasti läbi... vaadake, mida ütleb Sokrates riigivalitsejate kohta...” Naanis oli negativismi, mis noortele väga meeldis. 
“Eesti mõtteloo” sarjas ei anta Gustav Naani produktsiooni vist kunagi välja. Ent tuletaksin meelde selle suurt mahtu. Matemaatikas või füüsikas võhikule pole kõik see lõpuni hõlmatavgi, aga laias laastus võib öelda, et see jagunes kaheks: naised ja... tähed.
“Meie perekonnasotsioloogia ja publitsistika lähtusid sellest, et perekond puruneb ainult siis, kui keegi teda purustab. Minu tees oli risti vastupidine: selleks, et auto, teler või perekond laguneks, ei ole vaja teha midagi, kõik sünnib iseenesest, vastavalt termodünaamika teisele seadusele...” See on Naani iseloomustus oma Literaturnaja Gazeta kirjatüki “Milles on mõtte mõte” kohta. Mingem autoremonditöökotta ja küsigem, kas see või teine auto ikka on lagunenud iseenesest, entroopia kasvamise tõttu maailmaruumis. Meister leiab vastates ikkagi mingi konkreetse põhjuse, mis viis auto lõpliku purunemiseni, kuid võib lisada: “Ja muidugi peaks siinjuures arvestama ka tänapäevaseid halbu olusid, mis üldiselt viivad autode lagunemiseni.” (Niisugune vastus meeldinuks “Mõtte mõtte” autorile väga.)
Vaat see on punkt, kus Naan lihtsalt eksib. Abielu ei ole siiski teler ega auto. Kui mees perekonnas midagi ei tee, siis laguneb abielu muidugi iseenesest. Juba teisel ööl keerab naine voodis rahutult teist külge ning õiendab: “Kuule, kas sa teed ka midagi või?” Kui kolmandalgi ööl midagi ei juhtu, siis on abielu mokas, vastavalt termodünaamika teisele seadusele. Ent seda ei saanud meie akadeemikule ütelda, ta oleks pidanud kogu seda mõttekäiku sofismiks. Naistesse ja armastusse soovitas ta suhtuda eriti kainelt, kõiki asjaolusid arvesse võttes. Paiguti jääb mulje, et tema ideaalinimene on nii kire- ja argimõtlemisevaba, et tegemist ei olegi enam inimese, vaid otsekui ajuga tõrres.
Algul tundis Naan huvi absoluutse ruumi probleemide vastu, siis aga läks kosmoloogiasse. Loren Grahami teoses “Science and philosophy in Soviet Union”, kus Naani teaduskonverentside sõnavõtte põhjalikult tsiteeritakse, nähtub teaduse peataolek täiesti fundamentaalsetes küsimustes, mis on nii üldised, et ei ootagi sellest kõigest mingeid kokkuvõtteid. Naan on aegade vältel kõnelnud-kirjutanud: “On küllaldane hulk andmeid, mis lükkavad ümber, et Universum on sündinud gravitatsioonilise kollapsi läbi, sest paljudel tähtedel ei ole sündinud selleks eeldatavaid nukleosünteesi protsesse...”(oktoober 1958) “Pole tõestust, et universum võiks olla lõpmatu. Siin võib olla tegemist meetrilise lõpmatusega, mis on seoses mingisuguste teiste ruumidega…” (1959) “Topoloogiliselt lõpmatu ruum jaotub ise osadeks, deformeerub – seal on palju üleminekuid ja ta on mitmeseoseline. Ja ta ei vasta enam Engelsi ammu iganenud kujutlusele lõpmatusest kui piirideta olekust.” (1960)
Loren Graham märgib oma teoses, et Gustav Naan ei ole kunagi tegelnud Universumi sünni ja laienemise probleemidega, vaid teda on alati huvitanud, mis on Piiri taga, mis toimub seal, kus Universum ikka veel parajasti laieneb ja missuguse keskkonna arvel ta seda teeb. Nüüd on Einasto rühmal selle kohta kindel hüpotees, mida aga maailmas veel vähetõestatuks loetakse, kuna see tuleb perifeersest teaduskeskkonnast.
Kogu elu tiivustas Naani soov teha teaduses mingi sensatsiooniline avastus, seejuures teoreetilist laadi. Avastus pidi tulema välkkiirelt, inspiratsiooni ajel.
Keegi tundmatu viskas akadeemiku pihta esimese kivi (aastal 1989) ja see tabas ta korteriakent. Võib väita, et maailmas kasvab entroopia, maailm areneb korralt üha suurema korratuse suunas, kui enamikul maailma akadeemikutest mitu korda aken kiviga sisse visatakse. Katkise akna ees võis Gustav Naan tulla järeldusele, et kuna korratus pidevalt suureneb, võib see tähendada paisuva Universumi aine hajumist ümbritsevas keskkonnas. Tõepoolest, võis ta arutleda, kui Universumi mõõtmed teatud arv kordi suurenevad, siis vastavalt marksistlikule dialektikale peaks ju muutuma ka aine jaotumise muster paisuva keskkonna sees. Hm... järelikult tegin ikka väga õigesti, et Stalinit kiitsin ja Eesti N. Liidust lahkulöömise idee pooldajad “teatud seltskonnaks” nimetasin. Ennäe, siin ongi tulemus, aken on katki mis katki, entroopia on katastroofiliselt suurenenud Universumi ühes ehituskivis – minu korteris. Aga prooviks veel keegi mingi käki kokku keerata Üligalaktika tasandil, siis suureneks vastavalt termodünaamika II seadusele kogu süsteemis entroopia n+ ... korda. Ja sealsamas, lõikava talvise tuule käes, teeb akadeemik kiiresti mõned arvutused.

Aarne Ruben