Varia 
 
Kafka "Metamorfoos" Vanemuises.
Laupäeval, 26. septembril esietendub Vanemuise väikeses majas Franz Kafka "Metamorfoos".
Meie sajandi ühe omapärasema ja komplitseerituma kirjaniku teose on instseneerinud ja lavastanud Peeter Raudsepp Rakvere teatrist. Kunstnikutöö on Hardi Volmerilt. Meest, kes muutub prussakaks, kehastab Rain Simmul, tema vanemaid legendaarse 7. lennu esindajad Peeter Volkonski ja Külliki Saldre. "Putuka" õde on noorema põlvkonna tõusev täht Marika Barabanštšikova, vanemast generatsioonist on laval Heikki Haravee ja Ao Peep.
Hannes Villemson

Esietendus raadioteatris
Pühapäeval, 27. septembril kell 15. 05 esietendub raadioteatris uus algupärand, Toomas Raudami kuuldemäng "The Fool on the Hill". 
Pealkiri on ansambli The Beatles laulust ja kuuldemängu meeleoluski on nostalgilisi toone (neid loob ka Helgi Erilaiu kordumatu hääl proloogis). Sisult on see aga kahe mehe lugu, kes mängivad hilisel tunnil tühjas büroos kaarte. Üks mees on rikas pankur Aadu (Tõnu Kark), kes sööb palju, aga on kõhn, ja teine on vaene väikeettevõtja Vello (Lembit Ulfsak), kes sööb vähe, aga on paks. Ühel hetkel tunnevad mõlemad, et raha peale mängimine on tüütu. Nad meenutavad oma ühist poisipõlve ja kunagist unistust kõrgest mäetipust alla suusatada. Praegu, mil on kramplik kohustus olla edukas, püsib inimhingedes ebakindlus. Teatud mõttes oleme kõik "mäetolad" või narrid künka otsas. Kuuldemängu reñissöör on Aare Toikka, tema lavastas ka Raudami debüütkuuldemängu "Embus". Helireñissöör on Külliki Valdma, kaastegevad veel Siiri Sisask ja meenutuste poisieas Kristjan Kangro ja Aldren Alliksoo.
Pille-Riin Purje

VAT-teater alustab hooaega
VAT-teatri 12 hooaega mahuvad nii Shakespeare õlletoas kui Strindbergi noorsoonäidend, jõulutaadist rääkimata.
Möödunud hooajal tähistas VAT-teater 10. sünnipäeva. Teatriga liitus hulk noori näitlejaid: Tanel Saar, Janek Sarapson, Margo Teder jt. Mängukavas on lastele endiselt Merle Karusoo "Sünnipäev ehk Kuskil konkus siinsamas" (lav. Allan Kress), Ernst Särgava --  Aare Toikka "Reinuvader rebane" (lav. Aare Toikka) ja Andres Kase lavastus "Tõeline ime" (Jevgeni Švartsi muinasloo järgi). Raido Laasi lavakujunduse ja Robert Jürjendali (Weekend Guitar Trio) heliloojatööga Kati Murutari esimese lastenäidendi "Tuudur, Plutt ja Magdaleena" (lavastaja Aare Toikka) helimaailma aga loob kohapeal helilooja Rivo Laas selleks otstarbeks väljamõeldud  põnevate pillidega. Lava kujundas ETV peakunstnik Karmo Mende. Noortele ja täiskasvanutele on möödunud hooaja töödest mõeldud Merle Karusoo "Laste riskiretk", mille dokumentaalseks aluseks on Saar-Polli uurimus. William Shakespeare'i "CymbelineÇiga" avab VAT-teater oma 12. hooaja Tallinnas ka täiskasvanutele. Pöörane lööming õlletoas tuuakse vaatajate ette taas 27., 28. ja 29. septembril kell 19 (sissepääas Pühavaimu tänav 9). Sel hooajal on VAT-teatri mängukavva lisandumas kolm uut lugu ja ettevalmistamisel kaks. Proovid on alanud "Noore Kalevipojaga". Tõlgenduse kallal töötavad trupp ja lavastaja Aare Toikka. Esietendus saab teoks 7. novembril. Oktoobris peab VAT-teater sünnipäevapidu. Jõuludeks lisandub temaatiline näidend (esietendus 14. detsembril) koostöös jõulutaadiga, kellega trupp kohtus Aafrikas Victoria joa sillal maailma korgeima benjihüppe platvormi lähedal. Kevadise esietendusena planeeritud näitemäng tööpealkirjaga "Tundmatu tsivilisatsioon" näitab, kuidas paistab täiskasvanute maailm lastele. Selle projektiga jätkub teatri koostöö Kati Murutariga. "Tundmatu tsivilisatsioon" ja saksa noore lavastaja Cristian Römeri töö koolivägivallast Peter Slaviku tekstidele moodustavad silla Berliin -- Tallinn, mis viib kahe trupi kohtumiseni 1999. aasta aprillikuus nii Eestis kui Saksamaal. Ettevalmistamisel on veel üks rahvussuhteid uuriv töö ja August Strindbergi perevägivalda käsitlev noorsoonäidend "Pelikan".
Aare Toikka

"Banaanikala'98"
24. -- 26. septembrini toimub kolmas rahvusvaheline lastelavastuste teatrifestival "Banaanikala'98", korraldajateks Nõmme kultuurikeskus ja Loominguline Ühendus Teine Laine. Tänavusel festivalil näeb kokku 18 teatri 19 etendust. Teatrid on Eestist (viis), Leedust, Lätist, Soomest, Taanist, Iisraelist ja Venemaalt. Ñürii koosseisus Cathrin Blöss (Berliin), Margot Visnap, Evald Hermaküla, Meelis Kapstas, Eero Spriit ja Boris Tuch annab preemia parimale etendusele, osatäitjatele, lavastajale jne.

Malmö sümfoonikud taas Tallinnas
Täna jõuab Tallinna Malmö sümfooniaorkester, et avada kahe kontserdiga Estonia kontserdisaalis (homme kl. 19 ja pühapäeval kl.17) hooaega läbiv sari "Rootsi aeg 1988 – 1999".
Orkester käis Eestis 1994. aasta algul Paavo Järviga (kavas Sumera, Stenhammar, Brahms), kes  sai orkestri peadirigendiks. Nüüd mängitakse oma uue peadirigendi, Londonis sündinud Gilbert Varga käe all. Solistina on kaasas maailma tunnustatumaid trompetivirtuoose, malmölane Hakan Hardenberger. Kuulamishuvi peaks tõstma ka pakutav kava: Bartóki Orkestrikontserdi kõrval kolm Eesti-esiettekannet, sh. Pärdi Kontsert pikolotrompetile ja orkestrile.  

Mängitakse Killmayeri muusikat
27. septembril kell 16 on Mustpeade maja Olavi saalis saksa nüüdishelilooja Wilhelm Killmayeri autoriõhtu. Kontserdi korraldavad Saksa Kultuuriinstituut Goethe Instituut Tallinnas ja Eesti Muusikaakadeemia. 
Helilooja Baltimaade külastuse raskuspunkt langeb Riiale, kus sealse Goethe Instituudi eestvedamisel toimub nädala jooksul mitu Killmayerile pühendatud üritust. Tallinna kontserdil, kuhu ka autor saabus kõlab Killmayeri kammermuusika Riia kammerorkestri solistide esituses. Wilhelm Killmayer (27. VIII 1927) elab praegu Münchenis. Ta õppis Hermann Wolfgang von Walterhauseni juures kompositsiooni ja dirigeerimist (1945 -- 51), Carl Orffi käe all kompositsiooni (1951 -- 53), Müncheni ülikoolis muusikateadust (Rudolf von Ficker, Walter Riezler) ja germanistikat (1949 -- 52). Killmayer on töötanud Müncheni Trappi konservatooriumis teooriaõpetajana (1955 -- 58), Baieri Riigiooperis balletidirigendina (1961 -- 64) ja Müncheni Riiklikus Muusikakõrgkoolis kompositsiooniprofessorina (1973 -- 92). Heliloomingu eest on Killmayerile antud Chicago Fromm Music Foundationi auhind (1954), Müncheni kultuuriautasu (1957), Rostrum -- Esimese sümfoonia eest (1974), Schleswig Holsteini muusikafestivali Hindemithi auhind (1990), Baieri Maximiliansorden (1993). Villa Massimo stipendiaadina on Killmayer end täiendanud Roomas ja tänu stipendiumile Cité des Arts elanud aasta Pariisis. Killmayeri varasem looming -- lavateosed ja koorimuusika -- on tugevate Orffi mõjutustega. Ta on kirjutanud ka kolm sümfooniat, teatri- ja filmimuusikat, vokaal- ja instrumentaalkammermuusikat. Tema polüstilistilises loomingus segunevad modernism ja postmodernism, avangardism ja konservatism, tonaalsus ja atonaalsus. Killmayerile iseloomulik kompositsiooniprintsiip -- kiire liikumisega täidetud lõigud ostinato taustal vahelduvad tardunud seisakutega -- ilmneb selgeimalt kammermuusikas. Helilooja ise peab end traditsionalistiks, kes annab paljudele eri suundumustele isikupärase vaatenurga.
Ilvi Rauna

Liviko kostitab linlasi
Täna õhtul kell kümme toimub Raekoja platsil ooperikontsert "100 kanget aastat tuhandes valgusvihus". Selle kingib kõigile tarbijatele ja pikaajalise kogemuse asutajatele 100 aasta juubelit pühitsev Liviko.
Populaarse ooperikava (Mozart, Donizetti, Verdi, Puccini jt.) esitavad sopran Nadia Kurem, tenor Vello Jürna, bariton Rauno Elp ja bass Mart Mikk, kontsertmeistreiks Riina Pikani ja Tarmo Eespere.  

Jaani kirik vajab orelit
Õnnestunud kampaania "Orel korda!", mis toetas Tallinna toomkiriku oreli restaureerimist, on julgustanud Tallinna Jaani kogudust tegutsema oma kiriku oreli heaks.
16. septembril koguneski Jaani kiriku käärkambrisse mõnikümmend koguduse liiget, et asja arutada. Jaani kiriku orelit hooldav Toomas Mäeväli rääkis, et pill, mille A. Terkmann 1913. aastal valmistas ning mida omal ajal hinnati väga moodsaks ja leidlikuks, on täielikult amortiseerunud. Kevadel tellitud ekspertiis meie ja saksa orelimeistritelt soovitas vana pilli mitte remontida, vaid ehitada uus. Mitte üksnes seetõttu, et uus pill tuleks odavam, vaid ka vana oreli ehituslike vigade tõttu. Kokkutulnute esimene siht on Tallinna Jaani Kiriku Oreli Fondi algatamine, mille elluviimiseks valiti tuumik -- J. Ehasalu, T. Karu, V. Lillepruun,  T. Mäeväli, T. Niitvägi, T. Paul, A. Põldmäe, T. Pädam, T.Siitan, T.Tenno, A. Uibo --, kellest võiks saada loodava fondi juhatus. Fondi seemneks  saadi korjandusega 3401 krooni, millele lubas täiendust (25 000 krooni) oma tegevust lõpetav Toomkiriku oreli fond. 

Meenutame Valgret
26. -- 31. oktoobrini vältav kultuurinädal Tartus on pühendatud Raimond Valgre 85. sünniaastapäevale. Ettevõtmine kulmineerub nüüdseks juba X samanimelise laulufestivaliga.
Tänavune, X festival on eriline sellepoolest, et festivali eelsel nädalal on Tartus hulgaliselt ülesastumisi Vanemuise teatrikohvikus, suure maja fuajees, Wilde Irish Pubis, Wilde Cafe's ja Emajõe keskuse 13 korruse meelelahutuskeskuses. Üles astuvad Eesti ansamblid, mängides süvendatult Valgre muusikat, näidatakse ka Raimond Valgrega seotud filme. Laulufestivalist 31. oktoobril Tartu Karlova Gümnaasiumis võtab osa 60 solisti või kollektiivi, kes laulavad kohustuslikuna ühe Raimond Valgre laulu ja ühe laulu vabal valikul. Esimest korda astub üles ka kollektiiv väljastpoolt Eestit, nimelt on avaldanud osavõtusoovi Soome kohaliku konkursi võitnud tütarlasteansambel Tamperest. Seega võib öelda, et festival on muutumas rahvusvaheliseks. On võimalik ennast veel registreerida, helistades Tartu tel. 8 27 476 558 või 8 27 493 552. Festivali piletid on müügil Tartus Vanemuise suure maja piletikassas. Info tel. 8 251 39300, 8 27 422261 ja eeltoodud numbritel.

Eesti-soome ühiskirjanike propageerimisest Helsingis
Suurte ajalooliste teenetega Soome Kirjanduse Seltsi kõrval on viimastel aastatel edukalt tegutsenud Tuglase Selts, mis on loonud ulatusliku tütarseltside võrgu perifeerias (Turus, Oulus, Kuopios, Lappeenrannas, Hyvinkääas jm.). Populaarsed on Tuglase Seltsi mardilaadad Helsingis: sel aastal peetakse seda Katajanoka Vanasadamas 7. novembril ning osa võtma on kutsutud Tallinnast von Krahli teater lavastusega "Peeter ja Tõnu".
Tuglase Seltsi selle sügise ulatuslikuks ettevõtmiseks on loengusarja korraldamine eesti-soome ühiskirjanikest Aino Kallasest ja Hella Wuolijoest. Helsingi ülikooli peahoones Fabiani tänavas 33 toimuva loengute seeria juhatas sisse 10. IX "Soome kirjanduse ajaloo" (eestikeelne tõlge ilmus 1994) autor, professor Kai Laitinen ettekandega "Hella Wuolijoki ja Aino Kallas -- kaks Soome silla tugisammast". Nädal hiljem kõneles Oskar Kruus Hella Wuolijoe päritolust ja tema pärandist, esitades teesi, et Wuolijoki on kõige kuulsam eestlanna. Eestlastest esinevad veel Rutt Hinrikus (1. X), Sirje Olesk (26. XI) ja Loone Ots (3. XII), esimesed kõnelevad ühiskirjanike suhetest Eestiga, L. Ots aga Oskar Kallase suguvõsast. Soomlastest tuleb Jyväskyla ülikoolist esinema Wuolijoe uurimisega doktorikraadi omandanud Jukka Ammondt, ajaloolane Lauri Haataja analüüsib Wuolijoe poliitilisi vaateid, Kristiina Koskivaara tutvustab Wuolijokede suguvõsa, esseeliku monograafia "Hella Wuolijoki" 1979. a. avaldanud Pekka Lounela teemaks on uudishimu äratav "Hella Wuolijoe maskid" (29. X). Aino Kallase suguvõsast räägib Anna-Liisa Rekola ja Kai Laitinen analüüsib kolmel loengul A. Kallase loomingut, sealhulgas tema päevaraamatuid.
Soome Rahvusteater avas aga oma hooaja Hella Wuolijoe dramaatilise jutustusega "Niskamäe Heta", mis on kirjaniku näidenditest ehk kõige vastuolulisem. Soome konkreetsete ajaloosündmuste taustal pakub ta muinasjutu sellest, kuidas sulasest sai mõisnik. Noored nähtavasti ei usu seda, publiku moodustasid vanemaealised teatrisõbrad.
Oskar Kruus

Kangro-nimeline kirjandusauhind Voldemar Raidarule
18. septembril, Bernard Kangro 88. sünniaastapäeval, kuulutati välja Võru maavalitsuse Kangro-nimelise kirjandusauhinna selle aasta laureaat  Voldemar Raidaru Tartust.
Kirjandusauhinda asutades seadis maavalitsus tingimuse: selle saab inimene, kes on pärit Võrumaalt või kes kajastab oma loomingus Võrumaad. Voldemar Raidaru puhul on õnnelikult ühendatud mõlemad tingimused. 1956. aastal ilmunud noorsooraamat "Poisid tänavalt" pajatab Raidaru lapsepõlveaegsest Võrust 1920. aastatel. Tänavu veebruaris, kirjaniku 85. sünnipäevaks, ilmus "Poistele tänavalt" järg "Hõbelusikad". Tosinast jutukesest koosnev võrukeelne mälestusraamat "Mo süämen ja meelen" (1996) on pühendatud Estonia katastroofis hukkunud Heino Sikule, kelle innustusel Voldemar Raidaru need lood Siku toimetatud ajalehele Viruskundra kirjutas. Võrukeelsete näidendite võistlusel sai Raidaru näidend "Ku maa palli" "Kui maa põles" kolmanda auhinna. Praegu on ta algust teinud pikema Võru-ainelise jutustusega. Võru maavalitsus andis esimese kirjandusauhinna 1990. aastal Võrumaalt pärit väliseesti kirjanikule Bernard Kangrole (18. september 1910 -- 25. märts 1994) tema 80. juubeliks. Kangro nõusolekul hakkas Võru maavalitsuse kirjandusauhind hiljem tema nime kandma. Selle on saanud Madis Kõiv (1991), Kauksi Ülle ja Raimond Kolk (1992), Valev Uibopuu (1993), Rein Põder (1994), Heino Sikk postuumselt (1995), Julius Ungru (1996) ja Hella Keem (1997).
Liina Valper