Graafikatriennaali grand prix Korea kunstnikule
Tallinna XI graafikatriennaali avapäeval, 18. septembril andis rahvusvaheline zürii välja ühe peapreemia ja kolm võrdset preemiat.
Rahvusvaheline auhinnazürii (Anu Liivak - esinaine, Pete Nevin Inglismaalt, Anna Strycharska Poolast, Timo Valjakka Soomest ja Šaulius Valius Leedust) otsustas anda grand prix korea kunstnikule Chung Sang-Gonile. Kolm võrdset preemiat jaotati kahe soome  kunstniku – Anita Jenseni ja Tapani Mikkoneni ning jaapanlase Estuko Obata vahel.  Eesti Kunstimuuseumi preemia läks inglannale Wendy Swallowile, Tallinna linna preemia ja Ivar Luki sponsoripreemia kanadalasele Walter Jule'ile. Sponsoripreemiatest eelistas vaid Paletti Eesti AS eesti graafikat ning nende preemia pälvis Inga Heamägi. Rannila Profiil valis välja sloveenlase Mojca Zlokarniku ja UNDP argentiinlase Andrea Juani. Rotermanni soolalao arhitektuuri- ja kunstikeskuse diplomi said Liz Ingram Kanadast, Heli Päivikki Kurunsaari Soomest, Randi Strand Norrast ja Wendy Swallow Inglismaalt. 

Konrad Mägi Raua majamuuseumis.
24. septembrist võib Kr. Raua majamuuseumis külastada Konrad Mäe 120. sünniaastapäevale pühendatud näitust.
Eesti üks tuntumaid maastikumaalijaid Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878. aastal Tartumaal. Kunsti õppis vabakuulajana Peterburis, Helsingis, Pariisis. Eestis töötas joonistusõpetajana. Soome, Norra, Prantsusmaa, Itaalia reisimuljete põhjal on ta loonud mitmed eesti kunsti klassikaks saanud teosed ("Norra maastik", "Normandia rand"). Eestisse naasnud Mägi vaimustus kodumaa loodusest, väljendades seda mitmetes Saaremaa- ja Lõuna-Eesti-ainelistes maalides ("Merikapsad", "Valgjärv" jt.).
Valiku põhimõtteks oli eksponeerida neid maale ja joonistusi, mis on tehtud looduses vahetult natuurist ja mida saab näha suhteliselt harva. Siin on maastikumaale nii Saaremaalt, Viljandimaalt, Võrumaalt, Otepäält, Saadjärvelt kui ka Itaaliast ja Saksamaalt. Väljas on ka pliiatsivisandeid autoriviidetega värvilahenduse kohta. Maastikele pakuvad täiendust mitmed naissoost kultuuritegelaste vähem või rohkem viimistletud portreed (Visnapuu, Marie Reisik, Aino Kallas jt.) ning ettevalmistavaid joonistusi tänaseks kaduma läinud kompositsioonile "Pietà". Kõik tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Näituse on koostanud Maire Toom, vaadata saab seda 13. detsembrini.
 
Ökoloogiline Leis Raatuses
17. septembril avati Raatuse galeriis Malle Leisi maali- ja serigraafianäitus "Biosfääri kaitseala".
Malle Leisi nimi on kunstipublikule juba ammust ajast tuttav. Ka kunstniku lähivaates taimede pildid pole tundmatud – Malle Leis alustas ju 60ndatel popkunsti erksat koloriiti kasutades plakatlike lillekujutistega. Ka Raatuse galeriis vastavatud näitusel on vaadata peamiselt taime- ja puukujutised. Kunstnik on naasnud algusaegade dekoratiivsesse kujutamislaadi, kuid pole kõrvale jätnud ka vahepealseid muutusi. Nii on läti rahvusliku maaliklassiku Purvitise kasetüved omandanud ülisuurte õitega võrdselt märgi staatuse. Rõhutatult esteetiline keskkond hakkab mängima iseendale vastu ning Malle Leisi viimastest töödest õhkub nautleva ilu kõrval tubli annus hoiatust. Sellele viitab ka ju väljapaneku pealkiri "Biosfääri kaitseala". Näituse alapealkiri on “Aiad”: Eedeni, Hiroshima või kunstniku lapsepõlveaiad. Kunstiteadlane Mai Levin võtab Malle Leisi tagasivaate kokku järgmiste sõnadega: “Võrreldes Malle Leisi praegusi töid varasematega, millel on igasuguste noorpõlveaedade kordumatu värskus, peab tunnistama, et tollasel hiilgaval lõpetatusel osutus üllatavalt palju kasvuruumi. Kultiveerides oma aedu, pole Malle Leis lasknud neisse märkimisväärselt tungida mingitel “pragudel”, olgugi, et ta on olnud täiesti teadlik kõigist “lõhenemistest” välismaailmas. Ma arvan, et ta on toiminud targalt”. 
Näitus on lahti 30. septembrini. 

Evi Tihemetsa graafika Adenaueri Fondi ruumes
30. oktoobrini on Konrad Adenaueri Fondi ruumes avatud Evi Tihemetsa graafika näitus. 
Evi Tihemets on praeguse näitusekomplekti pannud kokku Tallinna XI graafikatriennaali silmas pidades. Nii eksponeerib eesti vanema põlve üks põnevamaid graafikuid Adenaueri Fondi väikeses, kuid hubases näitusesaalis peamiselt tänavu valminud kollaaze ja segatehnikas graafilisi lehti. Vormiliselt tihedates lehtedes jätkab Tihemets  talle iseloomulike abstraktsete teemade ("Jagatud energia", "Rist") lahendamist. Kuid nagu ikka, ei puudu ka seekord eksperimenteerimislust väljendusvahendites ja vormikeeles.

Andres Toltsi näitus Paides
Paide Vallitornis on 6. novembrini avatud Andres Toltsi maalinäitus. 
Kunstniku tänavune neljas isiknäitus (varasemad galeriis Deco, Kunstihoone galeriis ja Haapsalu Linnagaleriis) pakub läbilõike sarjast "Seinalehed" (1998) ja 1992. aastast alustatud suursarjast "Väikesed maastikud", kusjuures viimasest on eksponeeritud ka üks vastvalminud teos. Väljapanek kinnitab pilti Andres Toltsist kui kunstnikust, kes pingestab üksikteost, vastandades suuremad dekoratiivsed pinnad väiksematele, detailselt väljatöötatud maastikuvaadetele, kusjuures huvitavate, sageli erakordsete värvikoosluste intriig ei lõpe ühe maaliga, vaid kandub üle maalidevaheliseks koloriididialoogiks.

Abel Lee eksliibrised põlevkivimuuseumis
Põlevkivimuuseumis avati Kohtlast pärit ja praegu Kanadas elava graafiku Abel Lee eksliibriste näitus.
Näitus kajastab autori loomingut poolsajandi jooksul (1948 -- 1998). Mõned nädalad tagasi saabus Kanadast pakk, milles oli 15 vormistatud planšetti 176 eksliibrisega -- kaks kolmandikku autori eksliibriseloomingust. Lee lemmiktehnikaks on linoollõige ja Canoni värvitrükk, tema tööd on pühendatud perele, väliseestlastele ja viimastel aastatel ka kodukandi rahvale.
Arthur Ruusmaa

Leedu foto rahvusraamatukogus
14. septembril avati  rahvusraamatukogu viienda korruse trepigaleriis leedulasest fotograafi Antanas Sutkuse isiknäitus.
Leedu saatkonna  vahendatud fotonäitusel on eksponeeritud Kaunase geto mälestusele pühendatud piltide seeria. 1988. aastal alustas autor II maailmasõja koonduslaagrites imekombel ellu jäänud Kaunase juutide pildistamist, küsides, kuidas on võimalik pärast toimunut edasi minna. Portreed ja hetked näiliselt sündmustevaesest elust, õrnad ja ilmekad psühholoogilised varjundid püüavad avada kannatuste sügavust, jõuda mõistmise ja puhastumiseni.

Taani – Eesti disaini ühisprojekt
14. – 25. septembrini viiakse Tallinnas näituse “Elava disaini dialoog” (“The Living Design Dialogue”) raames läbi Eesti ja Taani üliõpilaste workshop. Nii näitus kui sellele eelnev workshop kuuluvad Taani Kultuuriinstituudi programmi “Baltimaade naasmine” (“Baltic Return”). 
Lutheri vineerivabrik (praegu Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat - TVMK) oli XX sajandi algusaastatel üks esimesi ettevõtteid, kus hakati kergemööbli masstoodangus  kasutama tugevat ja paindlikku vineeri. Sajandi algusest hästi tuntud  Samsonite vineerkohver oli kujundatud Lutheri vabrikus. Kolmest õhukesest treivineerist kerge ja odava tööstuslikult valmistatud kohvri elegantne vorm asus edukalt võistlema traditsiooniliste käsitsi valmistatud puitkarpidega. Soome arhitekt Alvar Aalto sattus eestlaste vineerkohvrist sedavõrd vaimustusse, et hakkas ise vineeriga katsetama ning jõudis oma kuulsa vineermööblini.
Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Taani Disaini Kooli (Danmarks Designskole) ühisel workshopil töötavad tudengid TVMKs kvalifitseeritud meistrite käe all. Mitte kusagil mujal Põhja-Euroopas pole võimalik läbida kogu vineermööbli tehnoloogilist protsessi toormaterjalist kuni valmistooteni näidistesaalis. See annab tudengitele unikaalse võimaluse eksperimenteerida ja õppida nii meistritelt, üksteiselt kui ka kahe kooli õpetamismeetoditest. 
25.  – 29. septembrini eksponeeritakse üliõpilaste workshopil valminud töid kunstiakadeemia galeriis reedel kl. 13 – 20, laupäeval ja pühapäeval kl. 10 – 18 ja esmaspäeval ja teisipäeval kl. 10 – 20. Workshopi toetavad Eesti Kultuurkapital, Taani Kultuuriinstituut ja Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat.
Toivo Raidmets ja Morten Lund

ERM ja EELK Tartu praostkond korraldavad loengusarja "Piibel ja kirik Eesti kultuuriloos".
Üksteist loengut toimuvad igal teisel neljapäeval ja Tartus oktoobrist novembrini ja veebruarist märtsini ERMi näitusemajas J. Kuperjanovi 9. Loengusari, mis annab ülevaate kristluse rollist eesti kultuuriloos, põhiteadmisi piiblist ja kirikuloost, kaasaegsest teaduslikust maailmapildist, on mõeldud laiale kuulajaskonnale. Osavõtumaks on 200 krooni, info ja registreerimine esmaspäeviti kl. 12 -- 14, tel. 8 27 421 311, Lea Raichman.
 
Tartu Kunstigümnaasium kuulutab välja koolinoorte karikatuurivõistluse "Mida naerad, koolijüts?" Error! Reference source not found.teemal "RAHA".
Oodatud on must-valged originaaltööd. Tööde arv on piiramatu, formaat 210x297. Iga töö tagaküljele kirjutada nimi, perekonnanimi, kool, klass ja aadress. Tööd tuleks saata või tuua 1. aprilliks 1999 aadressil: EE2400, Aianduse 4, Tartu, õp. Paul Kunman. Töid ei tagastata. Parematest töödest korraldatakse näitus.