Kunstiuudised 
 
 
 
 
 
 
 
                                          Tiina Tammetalu, Aimar Kristersen, Jaan Elken ja Heie Treier
                                                                                                  Foto: Teet Malsroos
 
Maal ’98 
Alates tänasest on Tallinna neljas galeriis lahti Maalikunstnike Liidu aastanäitus “Maal ‘98”. 
“Maal ‘98” suurim osa on koondatud Rotermanni soolalattu. Maalivaliku “Maali sõna” eesmärk on põhjendada maalikunsti selle enda kaudu. Kontseptsiooni autori Harry Liivranna idee kohaselt peab maalikunst ajastul, mil suur osa kunstist koosneb seletavatest tekstidest, suutma vastu seista katsetele lasta ennast muuta üheks osaks kommentaarist. Hea kunst kõneleb ise enda eest ega vaja abistavat, põhjendavat või selgitavat teksti. Nii on siis “Maali sõna” valiku kriteeriumiks tööde tase, esteetiline kvaliteet. Et vaatajas ootust tekitada ning kuidagigi valikumaterjali piiritleda, seadis väljapaneku koostaja Heie Treier kitsendavaks tingimuseks tööde esmaeksponeerimise just antud väljapanekus. Et erineda traditsioonilistest, minevikku jäänud ülevaatenäitustest, sest ka nende eesmärk oli näidata kunstiküpset uudisloomingut, loobus koostaja nivelleerivast ¯üriist ning läks välja subjektiivse, isikupärase versiooni peale. Näituse kujundas kunstnik Aimar Kristerson. 
Soolalao keldrisaalis esitab oma koostatud ja kujundatud valiku kunstnik Tiina Tammetalu. Deviisi “Räägime meestest” all pakub ta soolisest vaatenurgast lähtuva versiooni maalikunstist ja -kunstnikest kui lugudest ja nende jutustajatest. Tema valik hõlmab maali alates esindusportreedest kuni feministlike seisukohavõttudeni. Tiina Tammetalu pole põlanud ka kunstnike maaliväliseid kommentaare, selgitusi ja põhjendusi. Vaala galeriis on väljas kunstnik Kaido Ole koostatud ja kujundatud valik pealkirjaga “Maalitud reaalsus – aktuaalne anakronism”. Kaido Ole analüüsib maali kui jutustust uute meediate – foto, televisiooni ja video ajastul. Vaatamata kontekstist tulenevatele vormilistele muutustele, on maalikunst oma olemuselt ikka sama, mis sajandeid tagasi. Raatuse galeriisse on kunstiteadlane Mai Levin koondanud traditsioonile ja endsle kindlaks jäänud kunstnike viimase aasta tööd. Seetõttu kannab Raatuse galerii väljapanek ka nimetust “Traditsionalistid Eesti maalikunsti all”. Täna kell 18 antakse Rotermanni soolalaos välja Saku maali aastapreemia ja noortepreemia, Maalikunstnike Liidu aastapreemia ja ES Sadolini maalipreemia. 

Lembit Palmi skulptuurid 
7. juulil avati rahvusraamatukogu peanäitusesaalis skulptor Lembit Palmi näitus "Dialoog". 
Lembit Palm (s. 1944) on Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna õppejõud. Alates 1974. aastast on esinenud ta näitustel nii kodu- kui välismaal. Rahvusraamatukogunäitus on viies väljapanek, kus eksponeeritud vormid käsitlevad inimese ja looduse seoseid. Näitus on lahti 31. juulini. 

Lõuend ja klaas Sambas 
18. juulini on Sambas näha klaasikunstnik Riho Hüti ja maalikunstnik Anne Kokkovi ühisnäitus “Lõuend ja klaas”. 
Riho Hütt on viimasel ajal tuntud vitraazhakende tegijana.: 1995. aastal valmis  altarivitraazh Lüganuse kirikule Ida-Virumaal, 1997. aastal kooriruumi aknad Hanila kirikule Läänemaal. Materjalina on ta kasutanud harilikku tahvelklaasi, mida on töödelnud oma vitraazhitöökojas. Riho Hütt on Rakvere linnagalerii eestvedajaid. Ka Anne Kokkov on maalimise kõrval olnud tegev mitmete Virumaa kunstisündmuste organiseerimisel – tänu temale sai teoks kunstnike suvelaager Sagadis 1996. aastal. 
Koos on Riho Hütt ja Anne Kokkov esinenud juba alates 1994. aastast. Küllaltki pikk koostöö on andnud nende töödele kindlama ühise suuna ning taganud ka terviku. Samba näitusel mängivad mõlemad kunstnikud valgusega. Riho Hütt on oma õrnad klaasmaalid riputanud akende ette ning seal kujutatu meeleolu sõltub välisteguritest, kõige enam valgusest. Anne Kokkovi divisionistliku pintslikäsitlusega abstraktsed kompositsioonid on samuti valgustundlikud, nende meeleolu sõltub juba nii välisvalgusest kui selle peegeldusest Riho Hüti klaasmaalidelt. Oma maalide saatetekstis rõhutab Anne Kokkov traditsioonide püsivuse juures loodu sisemist harmooniat. Sisemise harmoonia on kunstnikud saavutanud ka Samba väljapanekus. 

Aktinäitus La Galerie Passage’´is  
3. juulil avati La Galerie Passage'is (Narva mant. 15) näitus maikuus välja kuulutatud aktivõistlusele laekunud töödest. Näitusele esitati peaaegu 50 tööd 20 kunstnikult. 
Esindatud on eeskätt õlimaal, akvarell, graafika ja skulptuur, aga ka vitraañ. Ñüriisse kuulusid Briti suursaadik T. Craddock, Juta Kivimäe, Crister Möller, Aivar Pihlak, Naime Neidre ja Eda Sepp. 
Näituse avamisel anti välja järgmised preemiad: peapreemia (2000 krooni) Markus Kasemaa õlimaal "Nimeta" ja kaks kõrvalpreemiat (à 500 krooni): Virge Jõekalda (joonistused) ja Paul Allik (õlimaal ja joonistused). Näitusel võib veel näha Marju Bormeistri, Kaljo Polli, Einar Vene, Mati Kütti, Ruudi Treu, Pille Lehise, Ülle Marksi, Vahur Merisaare, Andrei Lobanovi ja Andres Koorti töid. Näituse avamisel oli publikul võimalusel jälgida ka kunstniku tööd elava modelliga. Poole tunni jooksul nägid soovijad, kuidas kunstnik Paul Alliku käe all valmib aktijoonis. Näitus on lahti 3. augustini. 

Kalle-Priit Pruudeni “Tuub” Sebras 
15. juulini on Tartu Sebra galeriis avatud skulptor Kalle-Priit Pruudeni näitus “Tuub”. 
Kolm aastat tagasi kunstiülikooli lõpetanud Kalle-Priit Pruuden on jõudnud osaleda õige mitmetel näitustel Eestis ja mujalgi: tema tööd olid väljas kiviskulptuuride sümpoosionil Tallinnas ning Paides 1996. ja 1997. aastal, näitusel “Mees ja naine” Pärnus Chaplini keskuses ning tänavu oli ta üks Eesti esindajatest Jaapanis rahvusvahelisel lumeskulptuuride konkursil. Mullu märtsis sai teoks kunstniku esimene isiknäitus Tallinnas Linnagaleriis. Praegune väljapanek Sebra galeriis jätkab esimese isiknäituse “Kaheteistkümnest kuueni” teemat ja meeleolu. Pimendatud ruumis eksponeeritavad terastraadist ja plekist keevitatud inimfiguure meenutavad objektid on sümbioos bioloogilisest ja tehisvormist. Ekraanideks muudetud galerii seintel on näha objektide pidevalt muutuvaid kujutisi. Elektrooniliste vahenditega valmistatud heliline taust toonitab veelgi tehnilist, pisut inimvaenulikkugi keskkonda. 

Asko Künnapi graafika Obu galeriis 
2. juulil avati Tartus Obu galeriis Asko Künnapi graafikanäitus “Pimeduse vastu”. 
Asko Künnap on pärit Tartust, kuid kunstihariduse saanud Tallinna ja Oslo kunstiülikoolis. Disaineridiplomiga kunstnik on avaldanud luuletusi, kirjutanud kriitikat, töötanud ajakirjas Magneet, illustreerinud raamatuid ja joonistanud koomiksit “Kosmose Rotid” Eesti Ekspressile. Ta on üks reklaamibüroo Zoom asutajaid ja omanikke ning töötab selle kunstilise juhina. Praegust väljapanekut võib õigusega nimetada hea tuju piltide näituseks. Arvutigraafikas teostatud plakatilaadsed pildid on mõnusalt humoorikad ning neis ei puudu ka vahe teravus. Näitus on lahti 31. juulini. 

Esimesed arhitektuurimagistrid 
26. juunil kaitsti kunstiakadeemias esmakordselt magistriväitekirju arhitektuuri erialal. 
Kõige praktilisema kallakuga oli Kaur Lassi töö “Üldplaneeringu koostamine ja läbiviimine,” mis tugines Eesti ja Skandinaaviamaade 90. aastate planeerimisalastele kogemustele.” (juhendaja Jukka Noponen). Retsensendid Urmas Kase ja Tõnis Padu toetasid magistrandi plaani anda välja vastavasisuline käsiraamat. Kõige teoreetilisem oli Indrek Rünkla töö “Arhitektuur kui kommunikatsioon” (juhendaja Jüri Soolep), käsitledes erinevaid kommunikatsiooniteooriaid arhitektuuri diskursuse raames. Retsensent Hasso Krulli ainus etteheide oli, et puudusid teooriate tegelikus elus rakendamise näited. Kõige metafüüsilisem oli Enno Piiri projekt “Püha koda 2002: Üks võimalikke lähenemisi pühamu projekteerimisele Eesti esiajaloo ja muinasusundi taustal”, mille eesmärk oli kõiki usundeid ühendava pühamu loomine Nõmmele. Retsensent Rein Veber hindas uurimistööd ülimalt positiivseks, sealhulgas ka energiajõudude toimimist pühamu projektis, kahetses vaid, et kraaditaotleja oli ruunimärgid välja jätnud. Kõige huvitavam oli Indrek Peili töö “Territooriumi strateegia: Endise Tallinna Tselluloositehase maa–ala eelplaneering ja Tallinna uus kultuuritelg” (juhendaja prof. Veljo Kaasik, vt. 24. IV Sirp ). Ideeliseks aluseks oli Inglismaal 1990ndatel levinud kultuurplaneerimise mõiste, kus kultuur oma kõige laiemas tähenduses rakendatakse tähtsaima komponendina üldise arengupoliitika teenistusesse. Tallinna kultuuritelge markeerib paeklint kui võimas looduslik sümbol, otspunktidega uus kunstimuuseum – tselluloosivabrikust ümberkehastuv uuelaadne ooperiteater-kultuurikeskus. Nii Tiit Trummal kui prof. Jaak Kangilaski retsensentidena hindasid magistritööd väga kõrgelt, Kangilaski rõhutas sealjuures ooperiidee haakumist postmodernistlike eesmärkidega kunsti ja elu intergreerimisest. Võib vaid lisada, et ka kaasaja arhitektuurimaailma kontekstis on ülimoodne tegeleda just linna perifeersete tsoonidega. Lassi, Peili ja Rünkla töödele omistati magitsrikraad cum laude. 
                                                                              Triin Ojari 

Akadeemiline uurimus Tallinna haljastusest 
16. juunil kaitses EPMÜ Metsandusliku Uurimisinstituudi teadur Heldur Sander  Tallinna Pedagoogikaülikooli geoökoloogia õppetooli juures magistriväitekirja “Tallinna puittaimestik maakasutuse liigestatuse taustal”. 
 Töö juhendaja oli Ökoloogia Instituudi vanemteadur geograafiakandidaat Urve Ratas, oponentideks Zooloogia- ja Botaanikainstituudi vanemteadur, TÜ professor Kalev Kull ja Rahvusvahelise Keskkonnabioloogia Keskuse vanemteadur Henn Pärn. Magistrinõukogu otsusega anti Sanderile geoloogiamagistri kraad. Seda tööd võib vaadelda kunagise metsandusteaduskonna üliõpilase Eduard Viiroki töö jätkuna. Viirok alustas esimesena eestlastest alustas 1928. aastal oma diplomitöö tarbeks Tallinna haljastuses levinud puude ja põõsaste uuringuid. Sanderi ulatuslik kaheköiteline töö vaatleb maakasutust ning üksikasjalikumalt puittaimestiku mitmekesisust, võrdlev analüüs käsitleb seejuures nelja linnajao, Kalamaja, Kadrioru, Mustamäe ja Väike-Õismäe maakasutust ja puittaimestikku. Töös selgus ühest küljest Tallinna kogu haljastu suur liigirikkus, samas aga ka linna haljasalade liigivaesus, puude arvu vähenemine linnas. Töö tugineb omal ajal Tallinna Botaanikaaias (TBA) tehtud uuringutele, kus ulatuslike algandmete kogumisel olid abiks kolleegid, eriti praegune TBA teadur Jüri Elliku. 
                                                                                Toivo Meikar 

“Kiriküüt 98”  
10. ja 11. juulil on Viljandis kunstipäevad “Kiriküüt ‘98”. Näitusi ja actione vaatama, seminari ettekandeid kuulama, aruteludel osalema ja pidu pidama on oodatud kõik kunstnikud, kunstiteadlased ja muud kunstihuvilised. 
Seminar “Lokaalne – globaalne” 
Reede, 10. juuli 
Kl. 12 Maire Toom; kl. 12.20 Rainer Vilumaa, "Rahvuslik motiiv eesti graffitys?"; kl. 12.40 Ants Juske, "Kalevipoeg – kas pehme või kõvaga"; kl. 13 Ando Keskküla; kl. 13.30 – 14 kohvipaus ja Erki Kasemetsa performance; kl. 14 Reet Varblane, "Hirm Pandora laeka ees"; kl. 14.20 Mare Tralla, "Naiskunstnikuna küberruumi territooriume jagamas"; kl. 14.40 Katrin Kivimaa; "Õed laanes, õed idas? Feministliku kunsti probleemid Eesti ühiskonnas"; kl. 15 – 16 arutelu. 
Laupäev, 11. juuli 
Kl. 12 Linnar Priimägi, "Ökoloogiline mõtlemine kunstis (think globally, act locally)"; kl. 12.20 Kiwa, "Lokaalne – globaalne"; kl. 12.30 Hanno Soans, "Senitundmatu intensiivsusega strateegilised punktid. Isetehtud sõnastik"; 
kl. 12.50 Jan Kaus, "Paljususest?"; kl. 13.10 – 14 kohvipaus ja MEGA performance; kl. 14 Heie Treier, "Välissuhtluse kogemused. Näituse "Valiku vabadus" põhjal"; kl. 14.20 Eha Komissarov, "Maalikunsti sõda kodumaise traditsiooni vastu"; kl. 14.40 Marko Laimre, "10 teesi kuidas teha lollikindlat biennaalikunsti"; kl. 15 – 16 arutelu. 
Viljandi kunstinäitused: Mart Ranna homokunst kultuurikolled¯i sinines fuajees, 
Ülo Vaabeli maal ja objektid Kilpkonna galeriis, Mare Hundi raamatugraafika Viljandi muuseumis, Tõnu Kuke kuksiimid Ttiskasvanute gümnaasiumis (õhtukoolis), Jaak Visnapi maal. 
Projekt “Vahet pole” 
Kersti Rattuse kontseptsioon: "Pildilis-märgilisel mäletamisel puudub loogilis-verbaalse liikumise telg. Sellel põhineb uus, globaalne, kuid ka Eestis täheldatav kunstisuund, mis vastandub paari viimase sajandi moodsatele kunstivooludele ja sarnaneb pigem ilmingutega, mis esinesid aegadel, mil häälikuline kiri ei olnud veel valdav meie mõtlemist kujundav tegur. Selline kunst seisneb teatavas tähise- ehk sümboliloomise aktis, teos kujutab märki, tähist või tähenduslikku süsteemi. Samas ei toimu millegi konkreetse tegelikku sümboliseerimist." Viljandi kunstisaalis osalevad Mall Nukke, Andres Tolts, Sirja-Liisa Vahtra, Kersti  Rattus ja Priit Pangsepp. Veel kuuluvad "Vahet pole" juurde mõningad märgid avalikus ruumis. Priit Joala on tootnud paberkotte, millel manifesteeruvad iroonia kaudu mõningad praeguse Eesti ühiskonna ideaalid. Tarvo Kaspar Toomelt on posterid, mis aitavad  meenutada mõningate massimeedias äraleierdatud sõnade tähendust. Taave Tuutma käsitleb teemat "kunstnik kui märk", kasutades liiklusmärke. Tõnu Kukk eksponeerib oma visuaalseid mõttevälgatusi, kuksiime, rinnamärkidel. Marko Mäetamme subjektiivselt formalistlikke igaveste probleemide tõlgendusi  saab näha T-särkidelt. 

Maanteenäitus "Kiirus II" 
Nagu maanteekunstile kohane, on vaatluse all meid kõikjal ümbritsev pinnapealne massimeediamüra. Osa suurtest reklaamalustest, mis on paigutatud üle Eesti, kaetakse kunstnike teravate kommentaaridega ideoloogia, võimu, reklaami, raha, kodumaa, seksi ja muudel aktuaalsetel teemadel. “Kiriküüdi” toimumise ajal on võimalik VIljandis jälgida teoste valmimist, hiljem võib neid näha meie maanteedel kihutades. Osalevad Valdek Alber, Kadri Alesmaa, Peeter Allik, Priit Joala, Andrus Joonas, Kiwa, Tarrvi Laamannn, Marko Laimre, Marko Mäetamm, Evelyn Müürsepp, Priit Pajos, Kärt Putk, Sütevaka Andres, Jasper Zoova ja Taave Tuutma. 
NB! Tallinnast väljub eribuss 10. juulil kell 9 Sakala keskuse juurest, buss tuleb Viljandist tagasi 11. juulil  kella 18 paiku.