10. mail kell 19 esietendub Eesti Draamateatri suures saalisRay Cooney' komöödia "Pereringmäng". 
Laval on publiku lemmikud -- Aarne Üksküla, Ita Ever, Lembit Ulfsak, Ülle Kaljuste, Dan Põldroos, Mari Lill, Ivo Uukkivi, Tõnu Aav ja teised. Lavastaja Ain Prosa (ETV "Teleteater"), kunstnik Karmo Mende (ETV). Aastaid tagasi aset leidnud "pisikese vallatuse" vili, kes oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval kuuleb esimest korda oma isa olemasolust, otsustab nimetatud sugulase iga hinna eest üles otsida. Klassikalise inglise komöödia pöörane ja tempokas tegevus leiab aset eestlasele juba nii tuttavas haiglamiljöös. Eesti Draamateater hoiatab -- "Pereringmäng" on tapvalt naljakas! 
Aarne Üksküla, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Lembit Ulfsak ja Dan Põldroos "Pereringmängus" 
DeStudio 
Mehed ja naised Ugala laval 
2. mail jõudis Ugalas publiku ette kaks viimast selle hooaja uuslavastust -- Hans Nordbergi "Üks mees: Roheline" (lavastaja Andres Noormets) ja Astrid Saalbachi "Tantsutund" (lavastaja Andres Lepik). 
Kahe nimetatud loo esietendumine ühel ja samal päeval polnud juhus. "Üks mees: Roheline" pakub laval vaadata meeste maailma, mida juhib jõud. Lavastuses saab kokku palju erinevaid motiive, mis siit-sealt tuntud (olgu siis filmi- kirjandus- või muusikaloost). Paljud kasutatavad eksperimendid on vähemasti Ugala ajaloos esmakordsed. Lavastuse kunstnikutöö on teinud Silver Vahtre, valgusreñii Airi Eras. Soundtracki ja arvutigraafilise keskkonna monteeris Andreas Walden. Nimitegelast kehastab Gert Raudsep, teistes meesosades (mida on kokku ligi poolsada) on Margus Vaher, Margo Mitt, Meelis Rämmeld, Martin Algus, Aarne Soro, Tarvo Vridolin jt. Lavastuse ainsat naistegelast kehastab Helen Hansberg. 
"Tantsutund" on meeste mängude vastukaaluks väga naiselik lugu. Tantsutunnis käivad igal nädalal koos naised, et pisutki unustada argipäev, kus mitte kõik unistustpidi ei lähe, ning oma süvenevaid komplekse kasvõi üksteise peal välja elada. "Tantsutunni" lavakujunduse on teinud Jaak Vaus (tegu on tema 175. kujundusega!). Muusika eest kannab hoolt Üllo Kaur, kes astub laval üles ka ainsa meestegelasena. Lavastuse liikumisjuht ja ühtlasi peategelane on Laine Mägi (külalisena Endlast), teistes osades Anne Valge, Silvia Sarrap, Piret Rauk, Ülle Bernhardt, Kaili Närep, Kiiri Tamm ja Vilma Luik. 
Helle Leppik 

Paul Mägi menu Rootsis 
Rahvusooperi Estonia loominguline juht ja peadirigent Paul Mägi juhatas 20. aprillil esmakordselt Stockhomi Konserthusetis Rootsi Kuninglikke Filharmoonikuid. 
Kontserdisaal oli viimse kohani välja müüdud ja publiku vastuvõtt üle ootuste soe. Kontserdil kõlasid Erich Korngoldi Viiulikontsert, Joaquin Rodrigo "Concierto de Aranjuez" ning Ludvig van Beethoveni Viiulikontsert. Solistideks olid Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia lõpetanud noored muusikud Paul Waltman (viiul), Georg Gulyás (kitarr) ja Marika Gustafsson (viiul). 

Segakoor Noorus edukas 
Aprilli lõpul võistlesid Rhodose saarel esimesel rahvusvahelisel koorifestivalil poolsada koori. 18 segakoori seas pälvis III koha meie Noorus Raul Talmari juhatusel. 
Ühevoorulise võistluse ñürii oli ka Venno Laul. Segakooride parim, Ungari konservatooriumi koor, võitis ka kogu konkursi grand prix. Nooruse kolmest võistluslaulust üks oli eesti muusika hulgast -- Margo Kõlari "Tagatuba" (Palestrina ja kohustusliku Mendelssohn-Bartholdy kõrval). 
  
"Klassikaraadios" intervjuusari Neeme Järviga 
"Klassikaraadio" korraldab alates 11. maist intervjuusarja Neeme Järviga. 
Intervjuusari "Ema saatis mind muusikuna maailma" on eetris 11. -- 15. maini igal hommikul kl. 9. 30  Neeme Järvi ja Detroidi Sümfooniaorkestri praeguse Euroopa-turnee puhul ja Tallinna kontsertide eel. Intervjuud maestroga on Göteborgist Tallinna toonud Priit Kuusk. 

Puhkpillikülalised Lahtist 
Mai algul külastas esmakordselt Eestit Lahti konservatooriumi puhkpilliorkester. 
Lahti konservatooriumi sidemed G.Otsa nim. muusikakooliga on kestnud aastaid, kuid siin oma puhkpilliokrestri tutvustamiseni jõutud alles sel kevadel. 3. mail anti kontsert Otsa-kooli saalis ja järgmisel õhtul Tartu ülikooli aulas, juhatasid Hannu Lehtonen ja Juha Salmela. Paari tervituslooga osalesid kontserdis Tallinna puhkpillisümfoonikud Aavo Otsa käe all. Viimase sõnul olid külalised  toonud kaasa nõudlikku kontsertmuusikat, nii originaalteoseid kui ka seadeid, ja andsid sisuka kontserdi, mille taolist siinmail just sageli ei kuule. 

Ants Viidalepa mälestusteraamat 
29. aprillil esitles Ants Viidalepp oma mälestusteraamatut "Meister" Legendi galeriis. Raamatu kujundas autori abikaasa Eve Viidalepp, välja andis selle kirjastus Varrak. 
"Mind huvitas, mis kõik pidi ühe inimesega juhtuma, et niisuguseid pilte maalida," kommenteeris Ants Viidalepp selle raamatu sündi. See "Üks inimene" on kunstnik Johannes Võerahansu, kelle õpilaste hulka ta ka ise omal ajal kuulus. Hiljem sidus neid kahte meest aastaid kestnud lähedane sõprus. Soov kirjutada Võerahansust raamat oli tekkinud Viidalepal juba 20 aastat tagasi. Ta panigi kirja hulganisti mälestusi, kuid tõsiselt hakkas ta raamatu kirjutamisega pihta alles kaks aastat tagasi. Tulemus on väga viidalepalik, kui mõelda, et Viidalepp on ju terve elu tegutsenud kunstnikuna, mitte kirjanikuna. Raamat on justkui pildigalerii Võerahansu elust, lõpmatu jada hoogsate pintslitõmmetega visandatud üksteisele järgnevaid pilte, milles on kõike seda, mis teeb pildid headeks piltideks: õhku, valgust, varju, elusust, mõtteruumi. Viidalepa maalikunstist transformeeritud meetod teeb ka tema raamatu heaks, ei, võib palju rohkemgi öelda -- sugestiivseks, põnevaks ja väga köitvaks. Mõnele huvilisele võib raamat osutuda isegi pettumuseks, sellisele, kes otsib asjalikku, kronoloogiliselt ülesehitatud memuaarteost ühe kunstniku elust. Ta ei leia seda. Samuti ei leia ta mingit ülevaatlikku, kokkuvõtlikku, hinnangulist juttu. Hinnangud ja kokkuvõtted tuleb lugejal endal teha. Kunstnik siin raamatus on kujustatud, elavaks muudetud, mitte kirja pandud tavalises mõttes. Niimoodi on selle väga omapärase ühe maalikunstniku poolt teise maalikunstniku kohta kirjutatud raamatuga. Ons Viidalepal plaanis veel midagi kirjutada? Vastus on õnneks jaatav. Ta ütleb, et on juba algust teinud uue mälestusteraamatuga. Tuleb see tema teisest väga heast ja lähedasest sõbrast kunstnik Eerik Haamerist. "Kui palju on võimalik teada ühe kunstniku südamest," resümeerib Viidalepp oma teise raamatu kirjutamise motiivi. Jah, kui palju? Kõike päris kindlasti mitte, kuid kindlasti väga palju, kui kirjutab nii osava sulega mees nagu Ants Viidalepp. 
5. mail esitleti "Meistrit" Tallinnas Kirjanike Majas. 
Matti Milius & Berit Selberg 

Vilde kortermuuseum taas lahti 
5. mail taasavati Eduard Vilde kortermuuseum Kadriorus. 
Eesti Vabariik kinkis Vildele kirjanduslike teenete eest korteri Kastellaanimajas, kus ta elas 1927 -- 1933, samas majas ta ka suri. Kortermuuseumis on neli tuba sisutatud omaaegse mööbliga, mille ostis Tallinna A. M. Lutheri mööblivabrikust haridusministeerium. Dokumentaalne osa annab ülevaate Eduard Vilde kirjanikutööst. Kastellaanimaja ülemisel korrusel jätkab tegevust 1994. aastal avatud galerii. 

29.aprillil avati Läti saatkonnas Janis Barda (s.1957) skulptuurinäitus "Balti näkid".  
Kunstnik on saavutanud rahvusvahelise tuntuse ning võitnud kaalukaid preemiaid ennekõike religioossete töödega, mis on väljas Vatikanis, Jaapanis, Saksamaal jne. "Balti näkid" on valdavalt pronksis ja punases puus teostatud sensuaalsed voolujoonelised naisvormid. Uimedel kõndiv kala kuulub mõtteliselt juba järgmisse, loomatsüklisse, kus domineerivad kassid ja kalad. Oluline on ehk seegi, et Janis Barda teostab oma pronksivalu Tallinnas. Näitus on lahti 25.maini. 

5. mai poolvihmasel pärastlõunal toimus Orlovi lossis Maarjamäel omalaadne ning väga meeleolukas sündmus; esitleti ajaloolase ning arhivaarina tuntud Peep Pillaku esimest novellikogu "Tätoveerimiskursus" kirjastuselt Umara.  
Kaminas hubises tuli, Uno Loop laulis aastakümnetetaguseid šlaagreid, kaunilt kujundatud juustu- ja puuviljavaagnate vahelt võis tõsine tätoveerimiskunsti austaja valida päevakohaseid pulgakomme. Kerge sõbraliku kadedusega kõneles kokkutulnuile ajaloomuuseumi direktor Toomas Tamla, Peep Pillak ise kandis ette poeetilise katkendi Ray Bradbury "Illustreeritud mehest". Kahju, et raamatu palendaja parun Volker von Buxhoeveden ise sõjaajaloolase Rein Helme Austerlitzi lahingumälestustest osa ei saanud. Muidu aga valitses õhkkonda pääsukeste lend ja laul. 
D. K. 

Eesti Akadeemilises Raamatukogus on  kaks uut näitust 
Näitus "Märt Raud 120" kuulub Eesti Põlevkivitööstuse rajaja ja arendaja insener Märt Raua tähtpäevaürituste sarja. Asutava Kogu ja Riigikogu liige Ungari aukonsul Märt Raud oli aktiivne ühiskonnategelane, kes oli tegev paljude Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhatustes. Represseerituna on tema surmaaeg ja - koht teadmata. Näituse esitlus toimub 14. mail kell 15 ja on lahti 18. maini. 
Ülevaatenäitus "Saksamaa põgenikelaagrite väljaandeid" tutvustab 1940. aastate teisel poolel Saksamaa eesti põgenikelaagrites välja antud raamatuid, infobülletääne, ajakirjandusväljaandeid jm. trükiseid. Põgenikelaagrites alustati muu kultuuritöö kõrval ka vilgast kirjastustegevust, eeskätt üllitati õppekirjandust omakeelsete koolide tarbeks, ent ilmus ka sõnaraamatuid, nii algupärast ilukirjandust kui kirjandusklassika kordustrükke. Suurima ja produktiivseima kirjastuse Kultuur kõrval tegutsesid kirjastused Eddy, Estonia jt., õpikuid andis välja Geislingeni Eesti Gümnaasium, teaduskirjandust Balti Ülikooli Pinnebergis. Näitusel on muu hulgas näha mitmed bibliofiilsed rariteedid. Näitus on lahti 9. juunini. 

Uus ajalehtede saal rahvusraamatukogus 
5. mail avati Rahvusraamatukogu Endla tänava hoone esimesel korrusel endistes Innovatsioonipanga ruumides ajalehtede saal. 
Külastajate paremaks teenindamiseks avatud 30kohaline ajalehtede saal täiendab põhikorpuse perioodikasaali. Lugejate kasutuses on enam kui kolmkümmend Eestis ilmuvat eesti- ja venekeelset päeva- ja nädalalehte. Saali jäävad ajalehed üheks nädalaks. Vanemaid väljaandeid saab laenata VI korruse perioodikasaalis. Saali pääseb Endla tänavalt, lugejaid teenindatakse raamatukogukaardi või selle puudumisel kogu majas kehtiva tasulise külaliskaardi (5 krooni) alusel. Külastaja võib siseneda üleriietes või soovi korral riputada need saalis nagisse. Saal on avatud raamatukogu lahtiolekuajal: argipäevadel kl. 10 -- 20, laupäeval kl. 11 -- 18.