Sotsartist Valeri Vinogradov Vaalas 
5. mail avati Vaala galerii keldrisaalis Valeri Vinogradovi näitus "Triumfid ja austusavaldused". 
Antud väljapanekul pole vähematki kokkupuudet kunstniku edukalt kulgenud maalijakarjääriga. Tegu on kõrvalproduktiga, mis vaid tõestab tõsiasja, et ka kõige pühendunum kunstnik võib kasutada mitmeid kunstikoode. Vinogradov on osutunud salajaseks kontseptualistiks, kes on hoolega talletanud  meediasõnumeid, jälginud nimekate kunstnike saavutusi ja möödapanekuid, unustamata ka prominente ja institutsioone. "Triumfid ja austusavaldused" on nn. mängukontseptualism sotsarti vaimus. Vinogradovi mängul on jumet, teravust ja vaimukust. Sotsarti abil dekonstrueerisid dissidendid N. Liidu ideoloogilist masinavärki, võimu ja selle kandjaid. Vinogradov on lisanud veel ühe tasandi -- sotsialismist kapitalismi suunduva üleminekuaja. Ta on loonud pooliroonilises koostöös sotsarti klišeedega praeguse Eesti värvika analüüsi. Kunstnik on  otsinud ja leidnud ideoloogiate varjatud kokkupuutepunkte, ta  manipuleerib retoorikaga ja mängib sõnade tähendusega,  leiutab primitiivseid analooge, et neid pildikeeles absurdi jõudvate võrdlustega täiendada. Sarja triumfide osa mängib poliitika- ja kultuuritegelaste rollide ja ambitsioonidega. Vinogradovi mõttekujutus töötab kolmel tasandil: -- mälu, analüüs ja grotesk. Samas kumab projektist läbi ka üksikisiku nõutust praeguse maailma jaburuse pärast. 
                                            Eha Komissarov 

Elkeni "Ametroopia" Vaalas 
4. mail avati Vaalas Jaan Elkeni näitus "Ametroopia". 
Sündmusel on oma eellugu. 1997. a. sügisel korraldas sigaretifirma Prince ideekonkursi "Teistmoodi tegelikkus" -- teistmoodi tegelikkuse kõige säravama ja omapärasema kirjelduse leidmiseks. Pealkiri on kahemõtteline ja näib orienteeruvat narkouimas kliendile. Konkursi võitis mittesuitsetav Elken, kes oli juhtumisi sama pealkirja all mullu suvel näitusi korraldanud. Auraha 30 000 krooni investeeris Elken õppereisi New Yorki. Näitust Vaalas võib pidada reisiaruandeks. Elken käsitleb isiklikke stereotüüpe ja eelarvamusi USA tegelikkusest. New York on kunstniku kujutuses räme ja konfliktne nagu peabki olema, kui vaadata Bronxi 42. tänava põhjal. USA on siiski vaid loosung, mille all on hõlpsam dekonstrueerida maalikunsti igavest esteetilisuse püüdu. Elken on oma praeguses võitluses iluga asunud pingestama esteetilisuse mõistet, et näidata maali paljastatud, haavades keha tukslemist. Tema maaliseeria kõneleb hooletult rämeda maalikeskkonna loomisest, lõuendile ülesehitatut võib võrrelda kaosega. Maal on omakorda surutud kirjutatud tekstide alla. Tekstid maalil on omakorda kinni keele probleemides. Trendi looja Basquit suutis 1980ndatel luua spetsiaalse keele maalitud pinna tarbeks. Elken inkorporeerib "oma keelde" ründefraase USA kultuurist: Marylinile pühendatud pildilt on lugeda näiteks "Happy birthday, Mr. President". 
Elkeni saavutuseks võib lugeda lausete hoolimatut sulandumist maalitud pinnasesse -- lause on märk ja küsimus on märgi staatuses veenva ja suveräänse pildi osana, mitte lause tähenduses. Kuigi Elkeni maalisari otsib rämedat täiendust abstraktsele maalikeelele, on tema pilt eelkõige koodiga mängiva professionaali toode, kes loodab verevahetust. Maalijate silmis on Elken novaator ja terrorist, sama fenomeni tootva subkultuuri silmis on Elken ilmselt sissetungija ja plagiaator. Kunstnikule on selline seis soodne ja dialoog algallikatega toniseeriv. Altpoolt tulev põlgus kuklas, peab Elken alustatud teel üha kaugemaleminevaid otsuseid tegema. Dialoog ei lase kellelgi kanoniseeruda ega ilusaks kätte minna. 
                                      Eha Komissaarov 

Idamaine Kaisa Puustak Linnagaleriis  
28. aprillil avati Linnagaleriis Kaisa Puustaku näitus "Lained". 
Graafikuna tuntud Puustak on viimasel ajal end näidanud ka võimeka ruumiinstallaatorina. Linnagalerii väljapanekus on kunstnik ühendanud graafika- ja ruumispetsiifika. Ta on trükkinud tähenduslikke kujundeid läbipaistvale jaapani paberile, ühendades ka seal traditsioonilised sügavtrükitehnikad fototrükiga. Idamaist tähendusrikkust rõhutab ka Linnagalerii jagamine kaheks ruumiks -- "Kuuloomine" ja "Tule telk". Näitus on lahti 10. maini.  

Kai-Mai Olbri guaššimaalid Draakonis  
4. maist 16. maini on Draakoni galeriis avatud Kai-Mai Olbri näitus "Kevadrütmis". 
Väljas on käesoleva aasta jooksul valminud tööd peamiselt hoogsas improviseerivas abstraktses laadis, mis on andnud ilusaid leide ("Aura", "Puhang" jt.). Värvi- ja valgusetundlik maalilisus ning tundeelevus köidavad ka mõnedes kujutavusel põhinevates piltides, nagu "Õhtumuusika", "Kõrvaltoas loetakse luuletusi" ning "Cesise legendaarne puu". 
                                                 Mai Levin  

Variatsioone eesti klassikale Tartus  
Tartus Kivisilla Pildigaleriis avati 6. mail Tartu Kunstimuuseumi pedagoogikaosakonna näitus "Variatsioone eesti klassikale -- eesti maalikunst laste silmade läbi". 
Et laste muuseumiskäik ei jääks tavapäraseks ekskursiooniks, on Tartu Kunstimuuseum oma varade tutvustamiseks ja eesti kunsti ajaloo õpetamise abistamiseks pakkunud muuseumitundides oma spetsialistide abi. Mitme kooli gümnaasiumiõpilased läbisid sel õppeaastal pildigalerii püsiekspositsioonis neljaosalise teoreetilise tsükli, mida täiendasid slaidiprogrammid. Keskastme õpilased tegid kombineeritud muuseumitundides ka tööd, joonistades originaalide järgi eesti klassikat. Näitusel on väljas Tartu kunstigümnaasiumi ja Tamme gümnaasiumi 11 -- 15aastaste õpilaste õlipastellid, mida on võimalik võrrelda originaalidega kõrvalsaalides. Muuseumitunnid lähtusid eelkõige eesti kunstnikke mõjutanud kunstivoolude vaatlusest. Käsitletud teemad hõlmasid möödunud sajandi akadeemilist ja romantilist laadi, sajandialguse rahvusromantismi ja sümbolismi ning ekspressionismi mõjusid, jõudes vahepealseid olulisi suundumusi kaasates 1930. aastate hilisimpressionismini. Vastava teemaga seotud piltide vaatlusele, kunstniku loomemeetodi ning ajastu ja stiili iseloomustustusele järgnes joonistamine, lähtudes teosest. Näitusel eksponeeritud tööde hulgas võib näha nii hea jäljendusoskusega kui ka fantaasiarikkaid kombineeritud süñeega pilte. Lõpptulemusest olulisemaks peeti tegevust, elavama suhte tekkimist kunstiteosega, viibimist muuseumiõhkkonnas kunsti keskel. Näitus on lahti 31. maini. 
6. mail avati rahvusraamatukogu kuuenda korruse trepigaleriis Heino Kersna isiknäitus "Ars libri", millega tähistatakse tuntud raamatukunstniku tööjuubelit. 
Oma esimesed raamatud kujundas Heino Kersna 1947 -- 48. aastal. Tema käe all on saanud kauni vormi arvukad sarjad ja üksikteosed. Tuntud esmajoones nn. suure stiili meistrina, on Heino Kersna oma lahendustes üllatavalt mitmekesine ja ñanritundlik. 

Rakvere galeriis on avatud Lüganuselt pärit graafiku Virge Jõekalda näitus.  
Väljas on 13 suureformaadilist graafilist lehte. Autori sõnul on ta õnnelik, et Rakvere galerii kutsus teda taas Virumaale. Jaapanlased Katariina Gildi nahakojas 

3. mail tutvustasid õpetajad Kiyohiko Takahashi ja Noriko Takahashi Katariina Gildi nahakojas jaapani kirja.  
Sündmus langes ajaliselt kokku nn. "kuldse nädalaga", mis algas Jaapanis 1. mail ja millega on seotud mitmed pühad, nt. lastepüha ja konstitutsioonipäev  3. mai. Ettevõtmise eesmärk oli anda kunstnikele, kelle huvi ulatub ka meretaguse kultuurini, võimalus tutvuda jaapani erinevate kirjade, kanji, hiragana, katakana visuaalse küljega. Samuti oli kõigil võimalus seda proovida vilunud õpetajate käe all, kes olid Jaapanist kaasa võtnud selleks puhuks kirjutamiseks vajalikud vahendid  pintslitest kuni käsitsi valmistatud paberini. 
                                              Pille Kirihall  

6. -- 24. maini saab Arhitektuurimuuseumi galeriikorrusel vaadata Tartu linna Emajõe ja Anne kanali vahelise maa-ala detailplaneeringu konkursitöid.   
Avalikule arhitektuurivõistlusele laekus vaid viis tööd, esimest ja teist kohta välja ei antudki. Kaks auhinnalist kolmandat preemiat pälvisid Tiit Kaljundi, Ivo-Martin Veelma, Karri Vabriti ja Avo Roosmaa töö ning Toomas Paaveri, Jaak-Adam Looveere ning Piret Mättase töö. Osteti Siiri Vallneri ja Katrin Koovi töö. 

Esimene lend kunstnikke Pärnust  
Pärast nelja-aastast stuudiumi said kümme noort inimest Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumist  kujunduskunstniku ja kunstiõpetaja diplomi.  
Tallinna ja Tartu kõrval on Pärnu igati omandamas kunstilinna mainet. Sütevaka gümnaasiumis on kunstiõpetajateks  noored, kuid juba nime teinud kunstnikud. Al Paldrok, Reiu Tüür, Sorge (Margus Tiitsma), Toomas Tõnissoo jt. pole pidanud paljuks Tallinnast Pärnusse sõitmist. Noorte kunstnike lõputööde väljapanekul Ammende villas võis näha traditsioonilist maali, graafikat, skulptuuri, aga ka installatsioone. Üks huvitavamaid tööks oli Piret Saarepuu Al Paldroki juhendamisel tehtud multifilmid. Jaak Visnap ja Kadri Alesma on aga ennast tutvustanud juba isiknäitustel.  

Ootame teid Paide paeskulptuuride sümpoosionile 
Aeg: 1. -- 10. juuli 1998. 
Koht -- Paide Vallimägi. 
Transport -- osavõtjate sõidukulusid Paidesse ja tagasi ei korvata. Materjal -- vabakujuline dolomiit Orgita paekarjäärist (mõõdud ca 0,5 m3). Töövahendid -- tagatakse elektrivool 220 V/380 V 50 Hz. Tööd -- lõpetatud tööd jäävad korraldajatele eksponeerimiseks Paide linnas. Osavõtt -- toitlustamine ja majutamine korraldajate kulul. Igale osavõtjale on määratud ka stipendium. Registreerimine -- kuni 15. maini Paide linnavalitsuses, telefon 8 238 50 348 
Tõnis Kõiv