Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks
Natalja Mirzojan: „Enne Eestisse tulemist panin oma ühismeediakontole Ukraina lipu, mistõttu mind vallandati projekti juurest, millega töötasin. Mul pole kahju, ma ei taha selliste inimestega kokku puutuda.“
Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks
Nurgas kisub nutuseks
Iga võimaluse kiire ja paindlik ärakasutamine on parim tee Venemaa lõplikuks seljatamiseks.
Kas õpetajal peab olema kvalifikatsioon?
Missugune peab…
Iga hetk on pooleliolek
Mis toimub filmitegija peas?
Seda, milliseid tundeid tekitab film vaatajates, on uuritud palju. Selle kohta, mida tunnevad filmitegijad ise filme luues, uuringuid aga napib.
Keha mäletab
Millised tingimused toetavad seksuaaltraumast tervenemist? Niisuguseid keerulisi küsimusi esitab lavastaja Justyna Mytnik filmis „Veepidu“.
Vastus on Lepo Sumera
Äkki me tõesti sünnime siia ilma vastusega ja see, mis tuleb üles leida, on küsimus.
Noored muusikauurijad esinemisärevusest, nüüdismuusikast ja Kuldar Singist
Muusikauurijad ja muusikast kirjutajad on nagu sool: nad annavad sellele maitse, aga sool on nähtamatu.
Tarkus ja tarkus
Nüüdismuusika festival avanes nagu kaunis elurikas mets. Oli tarkust, igavust ja kordust, aga ka väikseid ülevoolavaid hetki – eriti vokaalkontsertidel.
„Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!“
Els Himma laulurepertuaar on stiilikirev, koosnedes lääne laulude kaveritest ja eesti heliloojate loomingust.
Daniel Kötteri immersiivne omailm ja maastikumuutuste sajand
„Roden / Kukata Miti / Pembalakan“ viib publiku performatiivsele ja kinematograafilisele rännakule poliitilistest ja majanduslikest huvidest kurnatud ja kuritarvitatud maastikel.
Eriti vajalik optimism
„Erivajaliku“ teema on väljastpoolt vaatajale laetud ja õrn, aga tulemus märkimisväärselt helge ja elujaatav. Lavastuse lood on üdini ausad ja otsekohesed, ent neis ei ole ängi.
Uued lühiballetid ja rännak ajalukku
Sergei Upkini lahkumisõhtutel esietendus kaks uut lühiballetti: „Kaardimäng“ Sergei Upkini ja „Dirigent“ Triinu Upkini koreograafiaga.
Julgeolekupoliitilise inforuumi demokratiseerumine
Matti Maasika raamat annab panoraamse ja ühtlasi detailse sissevaate Ukraina riigi ja Euroopa diplomaatia telgitagustesse.
Emmata vigu. Tantsida süsteemidega
Edukas elamine süsteemide maailmas nõuab meilt enamat kui võimekus arvutada. See nõuab kogu meie inimlikkust.
Värskes numbris
Esiküljel filmilavastaja Natalja Mirzojan. Foto Piia Ruber.
Kirjandus
- Valner Valme Võib siiski olla, et me ei elagi simulatsioonis
- Siim Lill „Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta
Kunst
- Keiu Krikmann Haiged ja terved õed Meid
- Andrei Liimets Teetööd ja näe vaeva
- Triin Jerlei Teosed aitavad lootust mõista
- Juhan Raud Pealelend – Margot Samel, galerist
Muusika
- Miina Pärn Vastus on Lepo Sumera
- Iris Altmets Täisring
- Emily-Isabel Nava Noored muusikauurijad esinemisärevusest, nüüdismuusikast ja Kuldar Singist
- Jeppe Rönnow Tarkus ja tarkus
- Heli Reimann „Ma olin ikka üks päris enesekindel tüüp!“
- Aivar Trallmann 7. X 1963 – 11. V 2025
Film
- Andrei Liimets Filmid võiksid teha inimesed üksteise vastu lahkemaks
- Triinu Aru Mis toimub filmitegija peas?
- Isabel Mari Jezierska Keha mäletab
Arvamus
- Kaarel Tarand Nurgas kisub nutuseks
- Helin Puksand Kas õpetajal peab olema kvalifikatsioon?
- Juhan Raud Iga hetk on pooleliolek
Arhitektuur
- Merle Karro-Kalberg 2025. aasta parim noor arhitekt
- Merle Karro-Kalberg Hea ruum on koosloomeline
Lõpulugu
- Margit Mutso Ämblik all vasakus nurgas
Sotsiaalia
- Meelis Oidsalu Julgeolekupoliitilise inforuumi demokratiseerumine
- Priit-Kalev Parts Emmata vigu. Tantsida süsteemidega
Teater
- Kristiina Reidolv Daniel Kötteri immersiivne omailm ja maastikumuutuste sajand
- Auri Jürna Eriti vajalik optimism
- Sirje Keevallik Uued lühiballetid ja rännak ajalukku
- Lea Tormis 17. XII 1932 – 11. V 2025
Teadus
- Ardo Reinsalu Aeg pärast masinaid
- Juhan Aru Lihtne või keeruline?
- Mari-Epp Tirkkonen Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse
Raamaturiiul
- Isabel Jezierska Raamatud, mida minu riiulis enam ei ole
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Aeg pärast masinaid
Kas tehisintellekt kingib meile kultuuri tagasi? Kui tehisaru vabastab meid rutiinsest tööst, võime näha nihet produktiivsuskeskselt kultuurilt tähenduspõhisele kultuurile.
Lihtne või keeruline?
Tervitusi matemaatikalt kolme pildina, kus lihtne ja keeruline on teineteisest sammu kaugusel ning nende eristamine õnnestub, kui üldsegi, vaid lähemal vaatlusel.
Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse
Registreeritud kaubamärk aitab brändi kaitsta ja võimaliku rikkumise korral oma õigusi jõustada.
Haiged ja terved õed Meid
Õed Meid olid oma üsnagi erinevaks kujunenud kunstnikuteede alguses kahtlemata silmapaistev trio, kuid kõik nad elasid võrdlemisi pika elu ja tegutsesid kunstnikuna ka pensionipõlves.
Teetööd ja näe vaeva
Kevadnäitus pakub laia läbilõiget kaasaegse kunsti rikkalikkusest, olles samal ajal kantud sõjaaja painetest.
Teosed aitavad lootust mõista
Kontrolli all narratiivi asemel on väljapanek pigem justkui vestlus autoriga: siin on kõrvutatud eri aegadest pärit töid, mis loovad omavahel suheldes uusi seoseid.
Pealelend – Margot Samel, galerist
Mis on „Esther“? Milles seisneb selle alternatiivsus teiste kunstimessidega võrreldes?
Kunstimess toimub New Yorgi beaux–arts’i stiilis Eesti Majas. „Esther II“…
Võib siiski olla, et me ei elagi simulatsioonis
Joseph Conradi eelmise sajandi algul ilmunud romaanis vaadeldakse elu ja inimesi vägagi tänapäevase pilguga. Üks on kindel: juhuslikku pole elus midagi.
„Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta
Kirjandusklassika tõlkesari on kui labürint, millesse lugeja end heidab, et väljuda parema või vähemalt õnnelikuma inimesena.
2025. aasta parim noor arhitekt
Selle aasta noore arhitekti preemia pälvis 2013. aastal loodud büroo Arhitekt Must, kelle loomingus annavad tooni riigikoolid, linnaväljakud ja puitarhitektuur.
Hea ruum on koosloomeline
Kaidi Põldoja: „Ruum ongi politiseeritud. Endiselt väljendub see kõige tugevamalt liikuvuskeskkonna planeerimisel.“
