Sel reedel Sirbis
Triinu Aru, „Mis toimub filmitegija peas?“
Ardo Reinsalu, „Aeg pärast masinaid“
Juhan Aru, „Lihtne või keeruline?“
Mari-Epp Tirkkonen, „Pärijad võtsid Malle Leisi nimele kaubamärgikaitse“
Siim Lill, „„Hieronymuse“ sarja siiani parim aasta“
2025. aasta parim noor arhitekt
Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna ruumiloomekeskuse endise juhi Kaidi Põldojaga
Margit…
Sel reedel Sirbis
Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse
Tõnis Arjus: „Üle riigi on palju ägedaid ideid, aga asjaosalised ei saa sageli omavahel kokku. Riigiarhitekti institutsioon saab olla lõimija rollis.“
Sammuke raha suunas
Otsustamiskõlbulik stsenaarium on valmis ja ootab kiiret seaduseks küpsetamist.
Hinda raamatut kaane järgi
Surnud internet
Kui koduost käib üle jõu
Tallinna kaasamiskeskuses Avalinn üles pandud näitusel selgub, et Tallinnas on taskukohased eluasemed ainult tööstuspiirkondades. Kuidas olukorda lahendada?
Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi
Esimese põlvkonna üliõpilased ehk need, kelle vanematel ei ole kõrgharidust, on Eesti üliõpilaskonnas alaesindatud.
Diktatuuri anatoomia – Hiina eripäraga
Michael Sheridan tahab näidata ja tõestada, et Hiina režiimi ning selle juhi olemus on üdini autokraatlik ja muule maailmale ohtlik.
Filantroop Aga Khan IV ja ismailiitlik teoloogia
Neoplatonismist tugevasti mõjutatud ismailiidid on jäänud moslemimaailma avatuse, sallivuse ja harituse kandjateks.
Soovist toetada Ukraina kunsti kasvas välja festival
Alice Järvet: „Kokku on „Ukufestil“ enam kui 30 ukraina kunstniku teoseid.“
Kuidas saada Anita Kremmiks?
Näituse videod vajavad filmilikku vaatamisstrateegiat jälgimaks peategelase ehk lepingu alusel Anita Kremmiks kehastunud Aska Helena Shimmo püüdlusi uue identiteediga kohaneda.
Isegi siis, kui teame, et oleme hiljaks jäänud
Olemise ja kadumise vahelises pingeväljas hõljuv, ajavoolust päästetud ja reprodutseeritav reaalsusekild ei või näidata mitte ainult seda, mis oli, vaid ka seda, mis võib meid ees oodata.
Ma süüdistan. Poliitika tapab inimesi. Mõrvarite nimed tuleb välja öelda
Édouard Louis’ looming on poliitiliselt laetud viisil, mis teeb kirjandusest relva. Õigupoolest on kogu ta looming poliitiline süüdistus Prantsuse ühiskonna vastu.
Anderseni mõõdupuu
Mida kujutab endast maailma lastekirjanduse kõrgeim auhind Anderseni medal ja kui paljud laureaadid on tuttavad eesti lastele?
Ära toida oma hirme ehk Mürgine, mürgisem, mürgiseim
Võitluses kliimamuutuste vastu vajame soolist tasakaalu
Sooline ebavõrdsus energiasüsteemide dekarboniseerimisel ei piirdu üksnes poliitika ja majandusteguritega – see on ka kultuuriküsimus.
Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis
Eesti Mets ühendas laia autorite ringi ja lugejaskonda, hõlmates riigimetsandust, erametsandust, metsatööstust, teadust ja huvirühmi.
Kas sa tuled minuga lõpupeole?
Ajal, kui seesugusest tundelaadist teravat puudust tuntakse, kingib Andres Noormetsa lavastus „Sünnipäevaküünlad“ just hardust ja õrnust, naeratust ja pisaraid.
Värskes numbris
Esiküljel riigiarhitekt Tõnis Arjus. Foto Piia Ruber.
Kirjandus
- Vilja Kiisler Ma süüdistan. Poliitika tapab inimesi. Mõrvarite nimed tuleb välja öelda
- Gili Haimovich Luulesalv
- Mare Müürsepp Anderseni mõõdupuu
Kunst
- Juhan Raud Soovist toetada Ukraina kunsti kasvas välja festival
- Karin Allik Kuidas saada Anita Kremmiks?
- Taavi Talve Isegi siis, kui teame, et oleme hiljaks jäänud
- Lola Liivat 17. VIII 1928 – 6. V 2025
Muusika
- Ove-Kuth Soosaar Põrmulise peibutus
- Aurora Ruus Boheemluse magus maagia
- Kaarel Künnap Märkmeid EMPist
- Äli-Ann Klooren Sündmusterohke kuu
Film
- Kaspar Viilup Iiri keele taassünd tänu õudusfilmidele
- Andrei Liimets HÕFF 20. Kuidas õudusskeptikust kasvas õudusesõber
- Triinu Aru Eesti naised popvideotes. Miks nad paljajalu põllul seisavad?
- Jaanis Valk Puudulik ülevaade puudustega raudteeprojektist
Keel
Arvamus
- Kaarel Tarand Sammuke raha suunas
- Silvia Urgas Hinda raamatut kaane järgi
- Tristan Priimägi Surnud internet
Arhitektuur
- Andrei Liimets Ruum näitab, kas inimesest hoolitakse
- Villem Saar Kui koduost käib üle jõu
Lõpulugu
- Kristiina Ross Kes loeb paksu pabersõnastikku?
Sotsiaalia
- Sandra Haugas Kõrghariduse rahastamise aruteludes tuleb kuulata üliõpilasi
- Märt Läänemets Diktatuuri anatoomia – Hiina eripäraga
- Alar Laats Filantroop Aga Khan IV ja ismailiitlik teoloogia
Teater
- Pille-Riin Purje Kas sa tuled minuga lõpupeole?
- Jaak Allik Teel Orwelli maailma poole – nelikümmend aastat hiljem
- Andrei Liimets Miniatuurid mängivad sõjaõudused teatrilaval suureks
- Tatjana Järvi 7. VI 1960 – 30. IV 2025
Teadus
- Kristel Vilbaste Ära toida oma hirme ehk Mürgine, mürgisem, mürgiseim
- Kaarel Karolin Võitluses kliimamuutuste vastu vajame soolist tasakaalu
- Heldur Sander Ajakirja Eesti Mets sünd ja surm taasiseseisvunud Eestis
- Eevi Astel 6. XII 1938 – 29. IV 2025
Raamaturiiul
- Jaanis Valk 46 aastat vana raamatukapp
Toeta!
Sinu toetus läheb otse autoritele.
Teel Orwelli maailma poole – nelikümmend aastat hiljem
George Orwelli „1984“ on teos, mille kohta tuleb õudusega tunnistada, et see on osutunud aasta-aastalt üha aktuaalsemaks.
Miniatuurid mängivad sõjaõudused teatrilaval suureks
Sloveenia lavastaja Tin Grabnari lavastuse kujundlikuks peategelaseks on rindefotograaf, kes saabub alguses helikopteriga maketimaailma ja lõpus sama teed lahkub.
Iiri keele taassünd tänu õudusfilmidele
Aislinn Clarke: „Ma ei mäleta tegelikult lapsepõlvest ühtegi lugu, mis poleks olnud hirmus. Kasvasin üles koos õuduslugudega.“
HÕFF 20. Kuidas õudusskeptikust kasvas õudusesõber
Muljeid kolm päeva kõrgendatud meeleolus Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalilt ning seniselt kümnelt õuduspeolt, millest olen osa võtnud.
Eesti naised popvideotes. Miks nad paljajalu põllul seisavad?
Res Musica aastaraamatus on ilmunud teadusartikkel selle kohta, kuidas seostuvad naiselikkus ja loodus Eesti popmuusikas.
Puudulik ülevaade puudustega raudteeprojektist
„Põhjaekspress“ sukeldub Rail Balticu fenomeni, aga filmitegija otsus teha uurivat ajakirjandust tapab dokumentaalfilmi ja uuringuni ei jõuta samuti.
Põrmulise peibutus
„Põrmulise“ lähtematerjal on rikkalik, inspiratsiooni on ammutatud nii folkloorist kui ka psühholoogiast, põimitud on objektiivset ja subjektiivset.
Boheemluse magus maagia
Tuleb tõdeda, et „Boheem“ on oma krestomaatilisusest ja „ajatusest“ hoolimata tänapäevani päriselt kõnekas, iseäranis seekordses Vanemuise tõlgenduses.
Märkmeid EMPist
Hämmastav, kui rikas on siinse heliloomingu ajalugu ja tänapäev: sellest andis tunnistust esiettekannete suur osakaal esitatava materjali hulgas.
Sündmusterohke kuu
Aprillis oli rikkalikult suurüritusi: kõigepealt Tallinn Music Week, siis „Jazzkaar“ ja Eesti muusika päevad.
Keeleteaduse loosungi all tehakse poliitikat
EKI praeguse juhtkonna suunitlus heakeelsussoovitusi mitte anda, rehabiliteerida kantseliit ja tervitada kõiki toortõlkelisi sõnu-väljendeid kajastub ka selle aasta lõpul ilmuvas ÕSis.
